Ühiskond
Meelis Oidsalu.
Sõjast ja julgeolekust rääkimine koolis ei ole pelgalt riigikaitsejutt
Riigikaitseõpetuses on olulisim anda õpilastele ellu kaasa oskus mõelda endast kriisiolukorras kui abiandjast, mitte kui…
Ilmar Tomusk.
Kas usaldada? Aga kindlasti kontrollida!
Tehisintellekti kohta ei peaks kasutama isikulist asesõna „tema“ või „ta“. Tehisintellekt on „see“, ta ei…
Nagu Eesti Pank nendib, on netovara ebavõrdsus euroala üks suuremaid: 10 protsendile elanikkonnast, keda iseloomustab ületarbimine, kuulub enam kui pool kõigist varadest. Pildil suurärimees Joakim Helenius leluga lustimas.
Toomas Huik / Postimees / Scanpix
„Just paras“ energiapiisavus ja rahvuse ellujäämine
Märkimisväärne osa madala sissetulekuga leibkondadest loovutab suure osa sissetulekust energiakuludele.
Maksudebatt tõstab ikka ja jälle pead
Esimesed reformid ei peaks olema suunatud mitte eelarve tulude kasvatamisele, vaid maksusüsteemi mõju parandamisele majanduses.
Aasta tagasi, 2025. aasta riigieelarve tutvustamisel, kohe pärast seda, kui riigikaitse maksud olid valitsuses kokku lepitud, ütles peaminister Kristen Michal: „Oluline on see, et kõigele sellele, nendele otsustele järgneb maksurahu järgmiste korraliste valimisteni ehk aastani 2027.“1 Neist sõnadest paistis soov maksudebatt laudlina alla pühkida. Aga…
Riigi Teatajas avaldati Eesti põhiseadus 9. VIII 1920. Tõnu Tender: „Minu valimiseelne soov ei ole seotud maksusoodustuste, palgatõusu ega teiste aineliste hüvedega. On olulisemat: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selles sisalduvate põhiväärtuste, inimeste põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Inimväärikuse hulka võiks arvata sellegi, et riik suhtleb kõigiga selges ja arusaadavas keeles.“
Anu Ansu / Eesti Rahva Muuseum
Fragmente haritusest ja keelest
Kas ühiskonnal jätkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust ülikoolide ülalpidamiseks ning kui paljudele läheb jätkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?
Martin Pent.
On siis haridusejanu tõesti juba aristokraatlik janu?
Mis on see, mis paneb käputäies haridusasutustes tehtavaid koolikatseid pidama suuremaks vaenlaseks kui sõltuvust ja…
4 kommentaari
Ausus au sisse! Ülase kogukonna hingeelu oma täies hiilguses
Ülase pungiskeene on kollektiivsusele rajatud ettevõtmine, kust puuduvad teistele subkultuuridele omased hierarhiad, stigmad ja dogmad.…
Raimo Pullati puhul on tegemist erakordselt huvitava isikuga, kes on teotsenud ühtaegu nii kõrgemal tasemel kui ka laiemas sfääris, kui see tema kaasaegsetel valdavalt õnnestus.
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
„Tänulikkuse kaudu avanevad uksed. Sihikindlus tagab tulemuse“
Kord Karl Rebasega kalastades tänanud Raimo Pullat õnne, et haug üksnes puudutanud tema lanti ja kala pääsenud minema, muidu oleks „kuulus kalamees president Rebane jäänud rumalasse olukorda“!
IMFi ülevaates on pööratud tähelepanu varamaksude, eelkõige aga kinnisvaramaksu sisseviimise vajadusele. Üheks Eesti-spetsiifiliseks argumendiks tuuakse, et arvestatav osa kinnisvarast on momendil ringlusest väljas, mistõttu võib selline maks ka turgu elavdada. Pildil aastakümneid kasutuseta ja lagunev Lohusalu pansionaat.
Julia-Maria Linna / Äripäev / Scanpix
Eesti maksupoliitika väljastpoolt vaadatuna
IMFi Eestile antud nõuannete keskmes on eelarvepoliitika ning majanduse konkurentsivõimet parandavad meetmed.
Vasakult Piret Karro-Arrak, Brigitta Davidjants, Johanna Ross, Aet Kuusik, Mare Tralla, Dagmar Kase
Maria Lota Lumiste
F-sõna 14 aastat hiljem
Ladyfesti pärand ja tulevik: vestlusring Kumus tõi kokku esimese feministliku festivali korraldajad, et meenutada algusaegu ja arutada, kuidas on muutunud feministlik mõte ja feminismi mõiste.
Kaarel Tarand.
Kui uuendada, siis lõpuni
Kui peret tabab haigus nimega lapse sünd, ei ole kool selle raviks õige koht.
Mida kaugemale…
Mida kaugemale…
4 kommentaari
Tiina Brock Tammsaare klassi ees. Nimelt on Kohtla-Järve Gümnaasiumis klassiruumidel tuntud eestlaste nimed
Foto: erakogu
Tiina Brock: „Tahtsin kogeda, mida tähendab Ida-Virumaal õpetada“
Miks otsustab 30-aastase töökogemusega, õpilaste ja kolleegide poolt hinnatud ja armastatud ning Läänemaa aasta õpetajaks…
Juhtkiri: Koostöine jääb ellu
Jõlkudes uudisteportaalides, jõllitades sarimõrtsukasarjasid või vaadates ülirikkaid otsuseid langetamas võibki tunduda, et tumedus on inimlikkuse…
Värskeid muljeid Veneetsiast
Arukas linn. Andmevoog. Linn kui (teadvusega) organism. Vaatlusarukus. Kontrolliruum. Tõhus liiklemiskeskkond. Personaalne jäädvustus. Jne. Jne.…
Suur asi nõukogus! „Nõukogu liikmete palvel arutati 31. XII 2024 ETV eetris olnud saate „Pidu Draamas ja Estonias“ saatelõigu tõttu tekkinud diskussiooni ja ühe osa auditooriumi negatiivset reaktsiooni.“ (ERRi nõukogu koosoleku protokoll nr 1.1-3/1-25). Varro Vooglaiul ei õnnestunud tõde tõusma ja valet vajuma panna.
Stanislav Moškov / Õhtuleht Kirjastus
Tasakaalukunstnikud riigikogus
Meediavabadust saavad poliitikud kaitsta küll, kuid mitte meediamaju juhtides.
Kirjandus ja erapoolik empaatia
Aeg-ajalt püütakse teaduslikult tõestada, et kauneid kunste on vaja (ja maksumaksja raha ei kulutata neile asjata). Tosin aastat tagasi tegid Emanuele Castano ja Evan Kidd sotsiaaluuringute koolis (New School of Social Research) rea katseid, kust justkui paistis, et kirjandus muudab inimese empaatilisemaks või emotsionaalselt targemaks.…
Lobisti laulule vastu panna suudavad ainult kõige kangemad ja needki vaid kinni seotult. Carl von Blaasi maal „Odüsseus ja sireenid“ (1882).
Surres oleme kõik lobistid
Kui andja annab vastavalt võimalustele, siis saajal eriti võimalusi polegi.
Pire Sova rinnamärki „Maarjamaa hoora 1. klassi teenetemärk“ ehib merevaik, maailma üks vanemaid ehteaineid: olemas ju kõnekäänd, et seksitöö on me ilma iidseim amet.
Erakogu
Kui oma naine ei anna, kustkohast siis peaks nkku küsima??????
Kas seksitööd saab vaadata kui inimvastast vägivalda olukorras, kus see ei kahjusta kehaliselt ega vaimselt täiskasvanud töötajat ega tema klienti?
Inimese sõnnik
Me oleme maailma pahupidi pööramas. Tohutud kaevandamisoperatsioonid kisuvad puruks kaljut, tuues päevavalgele liitiumi, koltanit ja sadu teisi mineraale, et toita meie gargantualikku isu elektrooniliste vidinate järele. Jõesängidest ja ookeanipõhjast ammutatud liiv saab betooniks; seni on seda veel piisavalt, et katta kogu maakera kahe millimeetri paksuse…
Väljalülitusruum: retriidikeskused uusvaimse spirituaalsuse ja wellness-kultuuri vahel
Sõjauudised, kliimaärevus, tervisemured, suhtejamad… kellele ei oleks tundunud, et lained löövad üle pea kokku ja ainus lahendus on kasvõi korraks tavaelust välja astuda. Õigupoolest pole selleks isegi mingit isiklikku ega ühiskondlikku traumat tarvis – vajadus vahel eneserefleksiooniks aeg maha võtta, perspektiivinihkeks samm argisest eemalduda on…
Prügi järjepidevus: inimkonna hiilgus ja viletsus
Prügi on igal pool. Tänavad on sellega kaetud, kuni prügiauto need ajutiselt puhtaks teeb. Kodus peibutab meid prügikast, kus kõik selle essee mustandid on üksteise järel leidnud oma õige koha – nagu märgistamata vennashauas. Ehk jõuavad nad lõpuks tagasi meie ellu, pärast seda, kui keegi…
Sitt
Läksin kord Solarise keskusesse. Kui muidu astud sisse, nagu kaubanduskeskusse ikka astutakse, õigustatult sissekodeeritud ootusega, et vastu võtab mahe kaubanduskeskuselõhn, torkas seekord ninna hoopis korralik sitahais. Ajasin oma asjad ära, ostsin toidu ja sõin seda hea isuga, nagu poleks midagi juhtunud.
Hiljem lugesin uudistest, et üks…
Hiljem lugesin uudistest, et üks…
Digisaaste – kas indiviidi või süsteemi probleem?
Paljud meist on viimasel ajal kogenud olukordi, kus keegi jagab vaimustunult oma kogemusi tehisaruga – demonstreerib näiteks selle genereeritud laulu, kõnet või fotot „mina 30 aasta pärast“ või tutvustab tehisaru koostatud ideaalset reisisihtkohta vms. Hiljuti näidati mulle, kuidas saab võtta lõigu suvalisest artiklist ning tehisaru…
Maastiku prügistamine. Ohverala infrastruktuur
Kommipaberist
Enamasti mõtleme prahist kui millestki väikesest ja tarbetust. See koguneb taskusse, kotti, lauanurgale, elektroonikaseadmetesse ja mõnikord ajukäärude vahelegi. Prügi on ühtaegu materiaalne, sümboolne ja ökoloogiline.
Lapsepõlvest on meeles manitsus: kui üks laps viskab kommipaberi maha, siis ehk ei juhtugi midagi paha, aga kui seda teevad kõik…
Enamasti mõtleme prahist kui millestki väikesest ja tarbetust. See koguneb taskusse, kotti, lauanurgale, elektroonikaseadmetesse ja mõnikord ajukäärude vahelegi. Prügi on ühtaegu materiaalne, sümboolne ja ökoloogiline.
Lapsepõlvest on meeles manitsus: kui üks laps viskab kommipaberi maha, siis ehk ei juhtugi midagi paha, aga kui seda teevad kõik…
Onkalo: kui lõplik on lõplik?
Hoolimata tõsiasjast, et igal aastal toodetakse maailmas kümneid tuhandeid tonne tuumakütuse jääke, ei ole mitte…
Sitatorni sünd ühiselamu vaimust
Sitatorn oli omakirjastuslik tasuta leviv ajaleht, mida ilmus ajavahemikus 1997–2002 kuus põhinumbrit ning lisaks üks…
Palu või palveta, kolhoositar ei too vilja- ega sõjaõnne.
Maxim Shipenkov / EPA / Scanpix
Soodsad tuuled
Venemaa põldudele naasev kolhoosikord on lääne geopoliitiline võimalus.
Semiootika kui kriitika ja ekspertiis
Eestis on saanud tavapäraseks, et loosungite, monumentide ja muude sümbolitega seotud juhtumite puhul tellitakse semiootiline…
Kas tahad, et Suur Vend su sõnumeid loeks?
Numbrituvastuskaamerate ja privaatsuse üle tulebki vaielda. Vastasel juhul kaob usaldus nii elektroonilise eluviisi kui ka…
Kriisid kaelas, kriisid silmapiiril
Viimase kümnendi arengud annavad alust väita, et oleme – globaalselt, aga ka Eestis – jõudnud…
Julgeoleku imperatiiv: 1918 – 1924 – 1934
Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem…
Kuidas muuta nõrkus jõuks?
1960. aastal ilmus Pariisis poola kirjaniku Witold Gombrowiczi romaan pealkirjaga „Pornograafia“. Pealkiri on provokatiivne ja…
Kurjad mavkad
Kurjad mavkad,
õiglased Nemesised,
väsimatud käed ja südamed
Sõda on isegi tehnoloogiasajandil väga arhailine konstruktsioon, kus ühiskonnale meenuvad…
õiglased Nemesised,
väsimatud käed ja südamed
Sõda on isegi tehnoloogiasajandil väga arhailine konstruktsioon, kus ühiskonnale meenuvad…
Intsident ehk kuidas saavutada iga päev võimatut
Kas „helge tulevik“ on tõesti alati kusagil kaugel? Mis siis, kui see on, vastupidi, olnud…