Kultuurileht
Nädala fookus
Eesti maksupoliitika väljastpoolt vaadatuna
IMFi Eestile antud nõuannete keskmes on eelarvepoliitika ning majanduse konkurentsivõimet parandavad meetmed.
PERSONA GRATA KARL BIRNBAUM
Vaatamata sellele, et oled väga hea basskitarrist, valisid oma põhitööks siiski teatritegemise. Mida on sinu valikute…
Koolikatsed – igavene teema
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal
Saksa-Balti Tulevikuorganisatsioon jõudis Lõuna-Eestisse
Aruküla Põhikool otsib kompromissi
Miks õpilasi rühmitada ja kas seda peaks reguleerima?
Siret Kesküla läbipõlemine ja -põletamine
Tallinna kesklinna koolide juhid: Millise haridusprobleemi kümmekonnas koolis katsete keelamine ära lahendaks?
Metsküla kooli direktor: „Jäime üle noatera ellu ja oleme nüüd tugevamad kui kunagi varem“
Sõjast ja julgeolekust rääkimine koolis ei ole pelgalt riigikaitsejutt
Kiusamiskogemus ei jää ukse taha. Kuidas minevik kujundab õpetajate heaolu?
Oma kogukonna ma leidsin peenra vahelt
Mis takistab vasakmõttel põhinevate koalitsioonide teket?
Ausus au sisse! Ülase kogukonna hingeelu oma täies hiilguses
Arvustus: Enesekolonisatsiooni labürint
Lavaspurt: Rene Köster on meiega üksinda kodus
„Üksinda kodus”…
Seltsimees Koppel – sotsiaalse ebavõrdsuse eestvõitleja
Tallinn, ära maga!
Pungist akadeemiani ja tagasi
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Õpetajate Leht
Sirp
Loomingu Raamatukogu
Looming
Värske Rõhk
Vikerkaar
Müürileht
Teater.Muusika.Kino
Kirjandus →
Üks lõputu jobude jada teel paradiisi
„Klaaslagi“
Tänapäev, 2025
Hanna Kangro „Klaaslagi“ on ehe näide sellest, kuidas kirjutada (debüüt-)romaani tavatult, astudes teadlikult…
Raamaturiiul
Miks hinged katki lähevad
Luuletaja leiab sõnad, aga Tõnis Vilu on peale sõnade leidnud veel midagi muud, suuremat. See, mida ta teeb, on hea. See teeb head.
Film →
Metafoore elust enesest
Kullar Viimne: „Kindlasti on üksildus ja igatsus minu filmides läbivad teemad. Üldinimlikud nende puhul, kes otsivad midagi enamat sellest, mis on nina ees või mida saab kohe suhu pista.“
Kalju ja torn
„Torn“ ei ole eleegia, vaid elujaatav tunnistus tegutsejast, kes loob maailma enda ümber vaikselt paremaks ja ilusamaks just nii, nagu tema seda teha oskab.
Peast klounid
Liina Särkinen: „Meid käivitas teemana lapsevanemaks olemine, kui on suur vastutus pere ees, aga samal ajal tuleb minna oma unistuste järele ja elada. See kõik on topeltpöörane, kui vanemad juhtuvad olema klounid.“
Filmitegijate kullaproov
LXXXII Veneetsia filmifestivalil esitleti arvestatavat hulka tugeva kunstilise kaaluga filme, millest mitmega õnnestus ka edukalt vaatajate meelt lahutada.
Hingeotsingud väljamõeldud saarel
Pirjo Honkasalo: „Psühholoogia on vajalik, aga hing, see on miski, mis paikneb psühholoogiast väljaspool.“
Aktuaalne animatsioonitripp
Augusti eelviimasel nädalal kogunesid Artise kinno tegijad ja fännid kodumaalt ja laiast maailmast järjekordsele autorianimafilmidele pühendatud festivalile „Animist“.
Helide õngitseja
Äsja 79. sünnipäeva tähistanud Priit Pärna viimases, koos Olga Pärnaga tehtud filmis „Luna rossa“ ei kasutata arhiivi selle olemuslikus tähenduses, vaid illusioonina kontaktist tegelikkusega.
Elust keset surma
Ilmar Raagi kui sõjadokumentalisti teeb eriliseks Ukraina sõjaaegse seisundi nüansitundlik mõtestamine.
GODARD’I „PÕLGUS”, MALLE’I „ERAELU”, CLOUZOT’ „TÕDE” JA BARDOT
Armastus võib vahel ka õudne olla
„Üheskoos“ on parimas mõttes autorifilmi ja žanrifilmi segu. Ehk võiks sellise lahenduse kohta öelda „õudusdraama“?
JUMALIK INSIPIRATSIOON, LOOJA VABADUS JA DRAMATURGIA REEGLID II
Simm sirgub Simmiks
Oma esimeses täispikas filmis, taas ajastudraamas ja ajaloofilmis „Ideaalmaastik”…
Haridus ja teadus →
Siret Kesküla läbipõlemine ja -põletamine
Koolikatsed – igavene teema
Tallinna kesklinna koolide juhid: Millise haridusprobleemi kümmekonnas koolis katsete keelamine ära lahendaks?
Metsküla kooli direktor: „Jäime üle noatera ellu ja oleme nüüd tugevamad kui kunagi varem“
Miks õpilasi rühmitada ja kas seda peaks reguleerima?
Koolijuht kukub musta auku. Kes aitaks välja?
Helna Karu: „Meie siht eestikeelsele õppele üleminekul on selge“
Õpetajatööst südamega: kuus lugu kutsumusest
Osakoormus – ühele paratamatus, teisele õnnistus
Keele vägi(vald)
Hoolimata keele struktuurist peegelduvad selles ühiskonna võimuvahekorrad ja ka eesti keeles ilmneb soolist ebavõrdsust, mida keelekasutusvalikutega alatasa juurutatakse.
Koolipäeva hilisem algus: laste heaolu on olulisim
„Kommunikatsioon on olnud hakitud ja seda mõlemalt poolt.“
Miks Hiiumaa gümnaasium ja ametikool liita, milline on loodetud…
Muusika →
„Me ei tule enam välja“
ERSO alustas 99. hooaega suurepärase kontserdiga, kus peadirigent Olari Elts osutas ka kultuuritöötajate ebapiisavale palgale.
Rõõm koorilaulust
Eesti esimene LGBTQ+-segakoor Vikerlased on turvaline koht, kus arutleda vaimse tervise teemade üle, üksteisest hoolida ja tunda end kaitstuna.
Pärdi muusika kui ühendav jõud
Arvo Pärdi juubeliaasta tähistamine kulmineerus kodumaal XV Pärdi päevadega, mille kava koosnes peaaegu ainult Pärdi loomingust ning ajaline haare oli avar.
Erinevad esitajad – Pimeneb. Eesti ambient 1995–2025 (OSSOM, 2025)
Chillin – Sära või sure (2025)
Positiivne lagunemine
„Un_stus“ näitab, et lagunemine tõesti ongi viljakuse eeldus. Veel ja veel seda „sooja komposti, milles palju lusti“, nagu kõlab tüki ühes ekstaatilisemas stseenis.
Intelligentne, tantsitamisfunktsioonist vaba muusika
Aphex Twini ja tema mõttekaaslaste muusika võib väljendada kõiksugu meeleolusid, näiteks malbeid ja tasaseid, aga ka raevu ja kaost.
Exit Safe Mode – Dual (Exit Safe Mode, 2025)
Argo Vals – Lavendel (7D Media, 2025)
KONTSERDISARI „AMADEUS” JA ERSO KULDAJASTU
Miks oli see öö erinev?
Viimasel ajal on kujunenud äärmiselt meeldivaks tavaks komponeerida kavad nii, et seal on oluline koht nn nüüdismuusikal ja selle kõrval on kaalukas teos žanri baasrepertuaarist.
Kaose valitsemisala
Nullootustele apelleerivates kooslustes on alati midagi üllatavat. Kui see obskuurse nimistu efekt paisutada kahepäevase festivali mõõtu, saabki Ülase festi.
Teater →
Utoopilised fantaasiamängud ja isiklikud traumalood
Euroopa kaks suurt festivali, Viini pidunädalad ja Avignoni festival, millel mõlemal külastuste arv üle saja tuhande, on võimsad platvormid, et mõjutada seda, mida teatris tähtsustatakse.
Kas on üldse võimalik, et lapsed sünnivad häälega?
Siret Campbelli dramaturgia ja Taavi Tõnissoni lavastus tuginevad intervjuudele perede ja ämmaemandatega, kes on vastsündinu kaotusega isiklikult ja/või töö kaudu kokku puutunud.
Skalpellilõige lätlaste alateadvusse
Surm, vigastused, lootusetus. Läti Rahvusteatri lavastuse „Kuningas Ubu ja teised koletised“ autorid on tabanud neljandat aastat kestva sõja ängi ülitäpselt.
Pealelend – Mehis Pihla, dramaturg ja lavastaja
PERSONA GRATA KARL BIRNBAUM
KUI VERI EI JÕUA KAPILLAARIDENI JA SÕNNIK PIKEERIMISKASTI
Nõrgapoolne teostus annab võimaluse kontseptsiooni nautida
Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus, ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid.
Kuidas un_stusi un_stada?
Lavale loodud mikrokosmosest saab metafoor, mis hõlmab korraga unistusi ja unustamist, kinnijäämist ja ootusi, kasvuraskusi ja viimaks ka leppimist.
Lavaspurt: Tajuda tõde žesti ja sõna vahelises tühikus
Lavaspurt: Unistused, mis on pleekinud alateadvuse tagumistes soppides
Saar, Pärn ja pähkel
VAT-teatri näitleja ja lavastaja Tanel Saar: „Mulle meeldib, kui teatrit saab vastu võtta nagu instrumentaalmuusikat. Tunnetada. See tähendab, et seal pole palju sõnu vaja.“
Vabaduse festival – kuidas edasi?
Kindlasti tahaks Narva Vabaduse festivalil näha Venemaalt emigreerunud väga andekate lavastajate praegusi töid ja ootaks sidemete taastamist kodumaalt lahkunud teatriteadlastega.
Kunst →
Kevadekuulutaja tagasitulek
Ühiskonnas, kus avalik nähtavus on võimaldatud eeskätt heteronormatiivse peremudeli osalistele, tuli Anna-Stina Treumundil võidelda topeltnähtamatusega.
Paradiisiaia lõpp on lillemaali algus
Näitus soosib aeglast vaatamist, lausa taimses mõttes aeglast. Maalid on tohutult loomutruud, hüpnootiliselt üksikasjalikud justnagu maalitud entsüklopeediad, ometi lopsakalt stiliseeritud ja täis kultuurilisi vihjeid.
Kord tuleb tuul ja avab need väravad …
Jass Kaselaane metafüüsiliste kujundite usutavuse tagatiseks on tema installatsioonide muljetavaldav töömaht.
Panteistlik tornaado ehk Ühe substantsi seiklused
Kris Lemsalu kunst on alati mitme maailma vahel, millegi ristumispunktis.
Natuke närvi ajava formaadi ülistuseks
Mõnikord on mitte ainult planšetid, vaid ka eeltöö visandid kompositsioonilt harmoonilised kunstiteosed.
Arvustus: Enesekolonisatsiooni labürint
Murdumishetk Palganeemel
Meie Läänemere klinti kahel pool terendavat merd on kunstnik näinud Skylla ja Charybdise sarnaste tegelastena, justkui vastamisi seisvate profiilidena, kellest üks on jutuhoos ja teine kuulab.
Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm
Gerda Hanseni maalid on omamoodi krüptilised ka selles mõttes, et kunstnik ei ole valanud loomingusse oma muresid, rõõme, sügavalt isiklikke lugusid ega sotsiaalseid või poliitilisi sõnumeid.
Solipsist piilub kunstniku hinge
„Libe tee“ on tumemeelne, valulik ja poeetiline näitus, mis mängib väga elegantselt publiku usaldusega.
Tee endale ise vari
Mahult on see üsna väike näitus. Aga sisaldab rohkem, kui pealt paistab. Niipea kui hakata objekte keskendunult vaatama, langeb vaatajale peale detailide kaskaad.
Tehnoloogiline mälu ja müra
Disaininäituse kolm tööd tutvustasid kolme võimalikku lähenemisnurka inimese ja tehisaru koostööle.
Ühiskond →
Sõjast ja julgeolekust rääkimine koolis ei ole pelgalt riigikaitsejutt
Kas usaldada? Aga kindlasti kontrollida!
„Just paras“ energiapiisavus ja rahvuse ellujäämine
Märkimisväärne osa madala sissetulekuga leibkondadest loovutab suure osa sissetulekust energiakuludele.
Fragmente haritusest ja keelest
Kas ühiskonnal jätkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust ülikoolide ülalpidamiseks ning kui paljudele läheb jätkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?
On siis haridusejanu tõesti juba aristokraatlik janu?
Ausus au sisse! Ülase kogukonna hingeelu oma täies hiilguses
„Tänulikkuse kaudu avanevad uksed. Sihikindlus tagab tulemuse“
Kord Karl Rebasega kalastades tänanud Raimo Pullat õnne, et haug üksnes puudutanud tema lanti ja kala pääsenud minema, muidu oleks „kuulus kalamees president Rebane jäänud rumalasse olukorda“!
Eesti maksupoliitika väljastpoolt vaadatuna
IMFi Eestile antud nõuannete keskmes on eelarvepoliitika ning majanduse konkurentsivõimet parandavad meetmed.
F-sõna 14 aastat hiljem
Ladyfesti pärand ja tulevik: vestlusring Kumus tõi kokku esimese feministliku festivali korraldajad, et meenutada algusaegu ja arutada, kuidas on muutunud feministlik mõte ja feminismi mõiste.
Kui uuendada, siis lõpuni
Mida kaugemale…
