Arvustus: Eluilu isu ehk Elunautleja salapihtimused
Intrigeerivalt poorne tervik
See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri. Vastutavad toimetajad Piret Lotman ja Toms Ķencis. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. 413 lk; Tā pirmā grāmata. Nozīmīgākie izdevumi latviešu un igauņu valodā 1525–1918. Atbildīgie redaktori Toms Ķencis un Pireta Lotmana. Rīga: Latvijas Nacionālā bibliotēka, 2025. 229 lk.
Kivi kahe ilma veere peal
Heiki Valk. Miikse Jaanikivi ja jaanipäev. Toimetaja Mari-Ann Remmel. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 550 lk.
Miks on Kadri Jalakas nagu Indrek Paas?
Piret Peiker. Discourses of Modernity: The Case of Estonian Literature. Reno: Helena History Press, 2024. 308 lk.
Poliitilised meetmed võivad lugemise päästa
Eestlane loeb. Raamatuaasta lugemisuuring 2025. Koostaja Marju Lauristin, autorid Marge Allandi, Jaanika Anderson, Kaisa Esko, Maarja Hollo, Ragne Kõuts-Klemm, Margus Küppar, Marin Laak, Marju Lauristin, Liina Luhats-Ullman, Virgo Siil, Riina Tamm, Kristel Veinmann, Peeter Vihalemm, Aivar Voog. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2026. 253 lk.
Muusad ja mehed
Livia Viitol. Kaks muusat. Väliseesti luuletaja Liidia Tuulse (1912–2012) elulugu, 1960. aastate päevik, kirjavahetused Bernard Kangro, Õie Fleigi ja Marie Underiga. Tallinn: Tänapäev, 2025. 656 lk.
Kas sõnad loevad veel midagi?
Andreas Kübar. See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta. Puänt, 2025. 397 lk.
Häbenev inimene
Mudlum. Nööpidest ja muust häbiväärsest. Tallinn: Strata, 2025. 200 lk.
Ain Kaalep oma tee alguses
Kaks kirja Marta Sillaotsale
ELAS KORD ÜKS MUINASJUTT, SEE MUINASJUTT SAI LÄBI
Kes kardab nõmmehunti?
Markus Thielemanni romaanis „Põhjakaares kõmab kõu“ käsitletakse Saksamaa nõmmemaastiku taustal oma ja võõra vastandumist ning tunnistatakse valusat minevikku. Või siiski mitte?
Lugu väikesest metsaõest
Kujutatava ajastu süngusele vaatamata on raamatus küllaga optimismi, julgust ja elujanu. Magda on ellujääja ja see raamat on natuke ka ellujäämise õpik.
Ajalugu – paratamatus või süüdlane?
Maria Matios kõneleb romaanis „Magus Darusja“ kaugest Bukoviina mägikülast, kuid selle moraalimaastik on Eesti lugejale valusalt tuttav.
Eesti kultuur globaalpläusti ajastul
Puhastades sisemist peeglit
Ühe lihtsalt tüdruku hingepudin & perearsti visiidid
võta müts ka
tee lukk täitsa lahti
(sosistades) kassa pissiproovi andsid ära?
mul on nii…
Pragu pronkslaes
Mingi kõrgem vägi peab olema … Kaarel B. Väljamäe fenomen
Kui Bööma „Tumeruuge tuisukuu“ ei tee tumeduse talumist kergemaks, siis Kaarel B. Väljamäe „Surm ja saudade“ hämmastaval kombel teeb – tume on ses kogus helge.
Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada
Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“
Kaks luuletust
Veel leidub teid, kel elus miski pole püha,
Kes tunnete end asetatuna kui puuri.
Teid haletsen,…
Võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü sai kaasi vaihõlõ
“kuni mina magasin” jt luuletusi
*
kuni mina magasin
sõitsid kõik linnast mere äärde
ja põhjavalgus
säratas kaunitel nägudel
lõõmavate kiirtena
kuni mina…
Optimus Maximus
Udo Uibo 70!?
Tartu lummuses
Viibimine Tartus, vestlused siinsete inimestega ja väljasõidud ümberkaudsetesse rabadesse ei ole olnud mitte ainult inspireeriv, vaid ka elumuutev kogemus, tõdevad kaks Ühendkuningriigi kirjanikku.
Barokne sissejuhatus maiskondliku Leedu asjade metsa
Kristina Sabaliauskaitė romaanisarja „Silva rerum“ hästi kirjutatud avaosa äratab huvi varauusaegse Leedu vastu, ent teoses leidub ka paralleele Eesti ajalooga.
