Film

Päris kõike me ei näe
Elizabeth Holmes kinnitab enesekindlalt, et ehkki tema meditsiiniline imeseade ei toiminud, oli kavatsus üllas ning töötava lahenduseni jõutakse õige pea.      
Kaader filmist

Päris kõike me ei näe

„Sa võid näha kõike“ ei serveeri klassikalisi, end juba tõestanud võtteid ja valemeid, vaid painutab neid. See on igati meie aja film, millesarnast poleks saanud näiteks kakskümmend aastat tagasi teha.

See, et „Hiilgeaeg” on saanud häid arvustusi, räägib kahjuks kino allakäigust

See, et „Hiilgeaeg” on saanud häid arvustusi, räägib kahjuks kino allakäigust

Tõenäoliselt loete seda arvustust lootuses teada saada, kas tasub kulutada kümme eurot, et vaadata, kuidas…
KIRSI TYKKYLÄINEN: PÖFF KUJUNDAS MUL VÄGA HEA FILMIMAITSE

KIRSI TYKKYLÄINEN: PÖFF KUJUNDAS MUL VÄGA HEA FILMIMAITSE

Kirsi Tykkyläinen töötas Soome Filmifondi juures aastatel 1983–2002, aidates luua ja arendada soome filmi rahvusvahelisi…
HILMAR ODDSSON: PÕHJUS, MIKS SEL AASTAL PÖFFILE TULEN, TEEB MIND ÜLIMALT ÕNNELIKUKS

HILMAR ODDSSON: PÕHJUS, MIKS SEL AASTAL PÖFFILE TULEN, TEEB MIND ÜLIMALT ÕNNELIKUKS

Islandlane Hilmar Oddsson käis esimesel PÖFFil, armus Tallinna ja festivali ning 2022. aastal võitis siin…
TIINA LOKK: 30 AASTAT ON LÄINUD NAGU SÕIT KIIRTEEL

TIINA LOKK: 30 AASTAT ON LÄINUD NAGU SÕIT KIIRTEEL

Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 30. korda. Aastate jooksul on PÖFFist saanud kultuurielu maamärk kodus…
Mida PÖFF-il vaadata? Väike spikker filmihuvilisele
Pöffihundid on aktsiooniks valmis.
Foto: Erlend Štaub / PÖFF

Mida PÖFF-il vaadata? Väike spikker filmihuvilisele

Täna avatakse 30. korda Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Kokku on 6.–22. novembrini toimuva festivali kavas…
Aeg rambivalguses
Dokfilmis „Linna kõige üksildasem mees“ on bluusmuusiku Al Cooki kodu üle võtnud uus kinnisvarafirma, mistõttu on Cook, viimane üürnik, sunnitud oma korterist välja kolima.       
Kaader filmist

Aeg rambivalguses

Festivalil „Viennale“ jäid tänavu kõlama aeg ning inimeste katsed luua kontakt oma juurtega, teemad, milles peegelduvad identiteediotsingud pöördeliselt muutuvas maailmas.

Mille poolest erineb öö päevast?
Ilmselt tekitab küsimusi eelkõige svingerite klubi. Aga edevus ja erutus kannustab, otsib ise esinemisvõimalust ning sellisena on need ka dokina tugevad stseenid, kuna seal on tajuda filmitavate teadlikkust, eneseületust või siis soovi oma hapramat või allasurutud poolt demonstreerida.     
 Kaader filmist

Mille poolest erineb öö päevast?

„Ööääres“ on suutnud Vladimir Loginov taas käivitada midagi (vastu)olulist, näidata miskit, mille vahel ma seoseid näha ei ole osanud.

Tõsielu kinolinal ja tegelikkuses
„Arvake ära, kumma eelarvet kärbitakse.“      
Tristan Priimägi

Tõsielu kinolinal ja tegelikkuses

Jihlavas tähistati maineka dokifestivali 30. sünnipäeva keset kultuuripoliitilist keeristormi.

KUIDAS PÖFF HUNDIST INIMESE JA INIMESEST HUNDI TEGI

KUIDAS PÖFF HUNDIST INIMESE JA INIMESEST HUNDI TEGI

Kultuurist on Eestis peaaegu võimatu rääkida lahus rahast. Rahastusotsustega kaasnevad aga meie kaasaegses maailmas kõiksugu…
Onude võidukäik Eesti kinos
Noort ajakirjanikku Liisat (Carolyn Veensalu) Raua romaanist ei leia, ta on stsenaariumisse lisatud pingetekitaja, Mihkli (Timotheus Sammul) ja Hendriku (Erik Hermaküla) ihaldusobjekt.
Foto: Maria Kilk/Leena Kilmi/Maris Kilmi

Onude võidukäik Eesti kinos

Jaak Kilmi filmil „Musta pori näkku“ jääb puudu siirusest.
Kohmakas dialoog hoiab nii näitlejaid kui kogu…
MUUTUSTE TUULES FILMIAJAKIRJANIKE ÜHINGUNI — EESTI FILMIAJAKIRJANDUS 100 IV

MUUTUSTE TUULES FILMIAJAKIRJANIKE ÜHINGUNI — EESTI FILMIAJAKIRJANDUS 100 IV

1980-ndate filmiajakirjandusest, või tegelikult mis tahes valdkonnast rääkides ei saa mööda vaadata ühiskonnas toimunud muutustest.…
Kindral kõrgemalt
Kindral de Gaulle (Simon Abkarian) uskus end vahendavat kõrgemat sõnumit ideest, mis on suurem kui keegi meist ja ka suurem kui ta ise. Kaader filmist „De Gaulle, I osa, Vastupanu“.       
Malgosia Abramowska

Kindral kõrgemalt

Ajalugu kirjutavad võitjad. Mis saab aga siis, kui oled justkui võitjate poolel, aga ajalugu räägib pigem teistest?

Ajalooline õõvaorg
Elsa (Eha Urbsalu) otsib armastust natsiohvitseri Hansu (Johann Richter) juurest. Sillaks nende vahel on etüüdid klaveril.      
 Jarkko Pukki

Ajalooline õõvaorg

Eha Urbsalu ja Mart Sanderi „Elu etüüdid“ pole enam somesisu tasemel, kuid pole veel päris film ka.

„MORTEN” KAHE MAAILMA VAHEL

„MORTEN” KAHE MAAILMA VAHEL

„Morten”. Film põhineb Reeli Reinausi romaanil „Morten, Emilie ja kadunud maailmad”. Režissöör: Ivan Pavljutškov. Stsenaristid:…
PERSONA GRATA IVAN PAVLJUTŠKOV

PERSONA GRATA IVAN PAVLJUTŠKOV

Ivan Pavljutškov septembris 2026.
Kohtume sinuga augusti lõpus, täpselt nädal enne „Morteni” Eesti esilinastust. Kas sul…
Musta pori (14aastaste) näkku
Kogu Golemi-bandest paistab Mihkel (Timotheus Sammul) olevat ainus, kes šõubisnist ja kunstnikueetikat tõsiselt võtab ja „nagu päriselt lihtsalt OMA MUSSI“ teha tahab (vist). Taamal Ingvars (Rudolfs Apse) ja Kojamees (Erling Eding).     
 Kaader filmist

Musta pori (14aastaste) näkku

Kui raamatut „Musta pori näkku“ lugedes oli tunne, et mu peale karjutakse, siis filmi vaadates tundsin, et minuga räägitakse nagu lapsega. Kummalgi juhul polnud hea olla.

Poola ajaloo väsimatu kroonik
„Marmormehes“ soovib noor filmitegija Agnieszka (Krystyna Janda) teha oma lõpufilmi müürsepp Mateusz Birkutist, kellest sai 1950ndatel eesrindliku stahhaanovlase sümbol, kuid kes 1970ndatel on võimude ebasoosingusse sattunud. Tagasivaadete kaudu näidatakse vaatajale, kuidas käis Birkuti propagandistlik müüdiloome.      
WFDiF

Poola ajaloo väsimatu kroonik

Andrzej Wajda järjepidev tagasipöördumine sõjaaja õuduste juurde näitab, et ajalugu vajab filmimeediumis uute põlvkondade pealekasvamise ja poliitilise vabaduse muutumise valguses pidevat käsitlemist.

Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm
„Originaali imetleme pärast võitu“. Neptuuni purskkaev Lvivis.      
 Silvia Lorenzi

Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm

Ukraina filmitööstusele on väga oluline tunne, et ollakse endiselt osa laiemast pildist, rahvusvahelistest kaastootmisprojektidest, loomingulisest mõttevahetusest.

Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased
Nähtamatu katku ja vägagi silmapaistva põllumajandus- ja toiduameti mobiilse põleti ohtude vahel räägitakse tegelikult lugu inimestest, mitte sigadest. Pildil ameti ametnik (Taavi Teplenkov).       
Kaader filmist

Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased

„Seatapp“ on jant kultuuri- ja identiteediküsimusest ning seetõttu ei saa ka öelda, et siin edastataks mingit uut tüüpi lugu.

Kollased vestid ja sinised vormid
Léa Drucker sisejuurdluse uurija Stéphanie Bertrandina filmis „Juhtum 137“.       
Fanny de Gouville

Kollased vestid ja sinised vormid

Léa Drucker: „Mind huvitab küsimus, kuidas saame politsei ja inimeste vahelise usaldussuhte taastada pärast seda, kui tõde on selle purustanud.“

„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse
Tõru Kannimäe noor talent sai vaatajatele tuttavaks juba tänu möödunud aastal esilinastunud „Fränkile“ ning võib tõdeda, et tema tase pole langenud ka „Mortenis“.
Kaader filmist

„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse

Noortefilm „Morten“ võiks anda oma probleeme tihti üksi kandvatele eestlastele juurde julgust küsida abi, olla…
„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026

„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026

Millest räägivad filmitudengite parimad tööd?
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia…
Ei saa me ilma poliitikata
Muljet avaldas Marco Bechise haarav draama „Tagasi Buenos Airesesse“, mis põhineb ta isiklikel kogemustel tuhandetele elu maksnud 1976. aasta sõjaväelisest riigipöördest Argentinas. Pildil peaosaline Mariano Guerra (Adriano Giannini).       
Kaader filmist

Ei saa me ilma poliitikata

Veneetsia tänavune filmifestival tegi lõpu mõttele, et filmikunst ei ole poliitiline – isegi kui festival väidab sõnades vastupidist.

Eesti arvustuste arvustus
Argument ei saa olla „kriitik ei tohiks hinnata“. Filmikriitika juurde kuulub hindamine, kuid hinnang peab põhinema analüüsil.

Eesti arvustuste arvustus

Kriitik võib filmi tõlgendada, isegi seda vihata või armastada, kuid kui seal puudub see, mida tema seal näha oleks soovinud, ei ole see automaatselt filmi puudus.

EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU

EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU

Ei õpita koolides eesti animatsiooni ajalugu —
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…
LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS

LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS

Üks huvitavamaid asju/jooni, mida olen eesti animatsiooni puhul märganud, on see,  et seal kohtab sageli…
ANIMATSIOON KUI LABÜRINT

ANIMATSIOON KUI LABÜRINT

Animafilmid on oma olemuselt müütilised maailmad. Animatsioonis pannakse elama ja liikuma elutud objektid, neile antakse…
JÄÄ VAIT, ÄÄRMUSLIK PERFEKTSIONIST

JÄÄ VAIT, ÄÄRMUSLIK PERFEKTSIONIST

Mis mind tagasi hoiab? Miks ma ei suuda alustada millegagi, mis mind tegelikult huvitab ja…
KOERATÜDRUK LOTTE INSPIREERIV HEADUS

KOERATÜDRUK LOTTE INSPIREERIV HEADUS

Kui küsida tänapäeva Eesti lapselt, mis on tema lapsepõlve tähtsaim joonisfilm, siis suure tõenäosusega võib…
MINU MULJED EESTI ANIMATSIOONIST PÄRAST SELLEGA LÄHEMAT TUTVUMIST

MINU MULJED EESTI ANIMATSIOONIST PÄRAST SELLEGA LÄHEMAT TUTVUMIST

Terve elu olen elanud nagu konn kaevu põhjas. Tean, et minu ettekujutused paljudest asjadest on…
ELAVAD METAFOORID EESTI ANIMATSIOONIS

ELAVAD METAFOORID EESTI ANIMATSIOONIS

George Lakoff ja Mark Johnson väidavad raamatus „Metafoorid, mille järgi me elame”, et inimene mõtestab…
Kultuurileht