
Poola ajaloo väsimatu kroonik
Andrzej Wajda järjepidev tagasipöördumine sõjaaja õuduste juurde näitab, et ajalugu vajab filmimeediumis uute põlvkondade pealekasvamise ja poliitilise vabaduse muutumise valguses pidevat käsitlemist.

Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm
Ukraina filmitööstusele on väga oluline tunne, et ollakse endiselt osa laiemast pildist, rahvusvahelistest kaastootmisprojektidest, loomingulisest mõttevahetusest.

Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased
„Seatapp“ on jant kultuuri- ja identiteediküsimusest ning seetõttu ei saa ka öelda, et siin edastataks mingit uut tüüpi lugu.

Kollased vestid ja sinised vormid
Léa Drucker: „Mind huvitab küsimus, kuidas saame politsei ja inimeste vahelise usaldussuhte taastada pärast seda, kui tõde on selle purustanud.“

„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse

„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia…

Ei saa me ilma poliitikata
Veneetsia tänavune filmifestival tegi lõpu mõttele, et filmikunst ei ole poliitiline – isegi kui festival väidab sõnades vastupidist.

Eesti arvustuste arvustus
Kriitik võib filmi tõlgendada, isegi seda vihata või armastada, kuid kui seal puudub see, mida tema seal näha oleks soovinud, ei ole see automaatselt filmi puudus.

EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…

LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS

ANIMATSIOON KUI LABÜRINT

JÄÄ VAIT, ÄÄRMUSLIK PERFEKTSIONIST

KOERATÜDRUK LOTTE INSPIREERIV HEADUS

MINU MULJED EESTI ANIMATSIOONIST PÄRAST SELLEGA LÄHEMAT TUTVUMIST

ELAVAD METAFOORID EESTI ANIMATSIOONIS

Privileeg olla õpilase muutumise juures

Odüsseia ja penelopeia kinolinal
Christopher Nolan on Homerosele omistatud „Odüsseiat“ lugenud hoolikalt, kuid eeposest eristab tema samanimelist linateost eelkõige vaimukuse ja elurõõmu puudumine.

Arvo Kruusemendi peaaegu sada aastat
Arvo Kruusemendi silmad nägid sõdadevahelise Eesti Vabariigi tippaega, Teist maailmasõda ja okupatsiooni, Nõukogude aja elu ja tsensuuri ning Eesti iseseisvuse taastamist. Kõige selle keskel jäi ta iseendaks.

VASTAB JAAN TOOTSEN
Harri Rospu foto
Ühel ilusal suvepäeval Rõuges võtsid vennad Tootsenid, Jaan ja Tõnis,…

Sünguse helgem pool
„Mortenis“ suudab režissöör kõike kontrolli all ja paika häälestatuna hoida, nii et puhas emotsioon jääb alles ning liigne sentimentaalsus ja paatos ei võta üle.

Küpseva mehe pooltoores kujutis
„Tonys“ on võetud vaatluse alla Anthony Bourdain, kelle elu oli täis kaost, sõltuvusi, ebaõnnestumisi ja enesehävitust, kuid tehtud seda kummalisel kombel äärmiselt turvaliselt.

Armuafäär, mis kestab igavesti

Raba on rohkem kui maastik
Ivan Pavljutškov: „Ma ise oleksin nooruspõlves tahtnud kuulda või tunda midagi sellist: sa ei pea praegu kõike teadma ega kõigest aru saama.“

Filmikunsti roll kollektiivse mälu kujundamisel
Filmid ei ole pelgalt viis mälestusi kujutada, vaid kujundavad aktiivselt seda, kuidas minevikku mäletatakse, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

VANA KULD VIII. „LINDPRIID”, 1971. UUNIKUMI KEELAMINE. POLIITIKA, ESTEETIKA JA EETIKA
Miks keelati Vladimir Karasjovi neljaosaline telemängufilm „Lindpriid” (valmis 1971, ametlikult ekraanil 1989), mis näiliselt toetas…

Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film
Artur Veeber: „Kõik aastad on ellu aidanud jääda huumorimeel ja iroonia. Sest kui suhtuda kinosse kui ärisse, siis on filmiga tegelemine täiesti ebaotstarbekas – sellega ei ole võimalik raha teenida.“

EESTI ANIMAFILMI(KORÜFEEDE) KOLLEKTIIVNE KOBARJUUBELIAASTA

Filmikunsti mänguline nohik
Mark Cousins: „Mõttes, et kultuur peab olema kättesaadav kõigile, hoolimata klassikuuluvusest, on midagi väärtuslikku.“

Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?
Ei ole kahtlustki, et idee korraldada 14. dokumentalistika suvekool n-ö üksikul saarel, kust inimesed ei saa pidevalt edasi-tagasi sõeluda, õnnestus suurepäraselt.

Kolmas element
Christian Petzold: „Kui mul kinos filmi vaadates tekib tunne, et filmis mängitakse minuga, siis ma vihkan seda.“

TEINEKORD VÕIB MAAILM KA MEELDIVALT VÄIKE OLLA

Põletades põlemist
Christopher Nolan ei ole „Odüsseiat“ lihtsalt tõlgendanud, vaid on kasutanud Homerose traditsiooni, et jätkata omaenda loomingulist odüsseiat, mis pole arvatavasti veel kaugeltki läbi.