
Päris kõike me ei näe
„Sa võid näha kõike“ ei serveeri klassikalisi, end juba tõestanud võtteid ja valemeid, vaid painutab neid. See on igati meie aja film, millesarnast poleks saanud näiteks kakskümmend aastat tagasi teha.

See, et „Hiilgeaeg” on saanud häid arvustusi, räägib kahjuks kino allakäigust

KIRSI TYKKYLÄINEN: PÖFF KUJUNDAS MUL VÄGA HEA FILMIMAITSE

HILMAR ODDSSON: PÕHJUS, MIKS SEL AASTAL PÖFFILE TULEN, TEEB MIND ÜLIMALT ÕNNELIKUKS

TIINA LOKK: 30 AASTAT ON LÄINUD NAGU SÕIT KIIRTEEL

Mida PÖFF-il vaadata? Väike spikker filmihuvilisele

Aeg rambivalguses
Festivalil „Viennale“ jäid tänavu kõlama aeg ning inimeste katsed luua kontakt oma juurtega, teemad, milles peegelduvad identiteediotsingud pöördeliselt muutuvas maailmas.

Mille poolest erineb öö päevast?
„Ööääres“ on suutnud Vladimir Loginov taas käivitada midagi (vastu)olulist, näidata miskit, mille vahel ma seoseid näha ei ole osanud.

Tõsielu kinolinal ja tegelikkuses
Jihlavas tähistati maineka dokifestivali 30. sünnipäeva keset kultuuripoliitilist keeristormi.

KUIDAS PÖFF HUNDIST INIMESE JA INIMESEST HUNDI TEGI

Onude võidukäik Eesti kinos
Kohmakas dialoog hoiab nii näitlejaid kui kogu…

MUUTUSTE TUULES FILMIAJAKIRJANIKE ÜHINGUNI — EESTI FILMIAJAKIRJANDUS 100 IV

Kindral kõrgemalt
Ajalugu kirjutavad võitjad. Mis saab aga siis, kui oled justkui võitjate poolel, aga ajalugu räägib pigem teistest?

Ajalooline õõvaorg
Eha Urbsalu ja Mart Sanderi „Elu etüüdid“ pole enam somesisu tasemel, kuid pole veel päris film ka.

„MORTEN” KAHE MAAILMA VAHEL

PERSONA GRATA IVAN PAVLJUTŠKOV
Kohtume sinuga augusti lõpus, täpselt nädal enne „Morteni” Eesti esilinastust. Kas sul…

Musta pori (14aastaste) näkku
Kui raamatut „Musta pori näkku“ lugedes oli tunne, et mu peale karjutakse, siis filmi vaadates tundsin, et minuga räägitakse nagu lapsega. Kummalgi juhul polnud hea olla.

Poola ajaloo väsimatu kroonik
Andrzej Wajda järjepidev tagasipöördumine sõjaaja õuduste juurde näitab, et ajalugu vajab filmimeediumis uute põlvkondade pealekasvamise ja poliitilise vabaduse muutumise valguses pidevat käsitlemist.

Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm
Ukraina filmitööstusele on väga oluline tunne, et ollakse endiselt osa laiemast pildist, rahvusvahelistest kaastootmisprojektidest, loomingulisest mõttevahetusest.

Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased
„Seatapp“ on jant kultuuri- ja identiteediküsimusest ning seetõttu ei saa ka öelda, et siin edastataks mingit uut tüüpi lugu.

Kollased vestid ja sinised vormid
Léa Drucker: „Mind huvitab küsimus, kuidas saame politsei ja inimeste vahelise usaldussuhte taastada pärast seda, kui tõde on selle purustanud.“

„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse

„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia…

Ei saa me ilma poliitikata
Veneetsia tänavune filmifestival tegi lõpu mõttele, et filmikunst ei ole poliitiline – isegi kui festival väidab sõnades vastupidist.

Eesti arvustuste arvustus
Kriitik võib filmi tõlgendada, isegi seda vihata või armastada, kuid kui seal puudub see, mida tema seal näha oleks soovinud, ei ole see automaatselt filmi puudus.

EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…

LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS

ANIMATSIOON KUI LABÜRINT

JÄÄ VAIT, ÄÄRMUSLIK PERFEKTSIONIST

KOERATÜDRUK LOTTE INSPIREERIV HEADUS

MINU MULJED EESTI ANIMATSIOONIST PÄRAST SELLEGA LÄHEMAT TUTVUMIST
