Film

Poola ajaloo väsimatu kroonik
„Marmormehes“ soovib noor filmitegija Agnieszka (Krystyna Janda) teha oma lõpufilmi müürsepp Mateusz Birkutist, kellest sai 1950ndatel eesrindliku stahhaanovlase sümbol, kuid kes 1970ndatel on võimude ebasoosingusse sattunud. Tagasivaadete kaudu näidatakse vaatajale, kuidas käis Birkuti propagandistlik müüdiloome.      
WFDiF

Poola ajaloo väsimatu kroonik

Andrzej Wajda järjepidev tagasipöördumine sõjaaja õuduste juurde näitab, et ajalugu vajab filmimeediumis uute põlvkondade pealekasvamise ja poliitilise vabaduse muutumise valguses pidevat käsitlemist.

Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm
„Originaali imetleme pärast võitu“. Neptuuni purskkaev Lvivis.      
 Silvia Lorenzi

Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm

Ukraina filmitööstusele on väga oluline tunne, et ollakse endiselt osa laiemast pildist, rahvusvahelistest kaastootmisprojektidest, loomingulisest mõttevahetusest.

Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased
Nähtamatu katku ja vägagi silmapaistva põllumajandus- ja toiduameti mobiilse põleti ohtude vahel räägitakse tegelikult lugu inimestest, mitte sigadest. Pildil ameti ametnik (Taavi Teplenkov).       
Kaader filmist

Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased

„Seatapp“ on jant kultuuri- ja identiteediküsimusest ning seetõttu ei saa ka öelda, et siin edastataks mingit uut tüüpi lugu.

Kollased vestid ja sinised vormid
Léa Drucker sisejuurdluse uurija Stéphanie Bertrandina filmis „Juhtum 137“.       
Fanny de Gouville

Kollased vestid ja sinised vormid

Léa Drucker: „Mind huvitab küsimus, kuidas saame politsei ja inimeste vahelise usaldussuhte taastada pärast seda, kui tõde on selle purustanud.“

„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse
Tõru Kannimäe noor talent sai vaatajatele tuttavaks juba tänu möödunud aastal esilinastunud „Fränkile“ ning võib tõdeda, et tema tase pole langenud ka „Mortenis“.
Kaader filmist

„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse

Noortefilm „Morten“ võiks anda oma probleeme tihti üksi kandvatele eestlastele juurde julgust küsida abi, olla…
„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026

„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026

Millest räägivad filmitudengite parimad tööd?
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia…
Ei saa me ilma poliitikata
Muljet avaldas Marco Bechise haarav draama „Tagasi Buenos Airesesse“, mis põhineb ta isiklikel kogemustel tuhandetele elu maksnud 1976. aasta sõjaväelisest riigipöördest Argentinas. Pildil peaosaline Mariano Guerra (Adriano Giannini).       
Kaader filmist

Ei saa me ilma poliitikata

Veneetsia tänavune filmifestival tegi lõpu mõttele, et filmikunst ei ole poliitiline – isegi kui festival väidab sõnades vastupidist.

Eesti arvustuste arvustus
Argument ei saa olla „kriitik ei tohiks hinnata“. Filmikriitika juurde kuulub hindamine, kuid hinnang peab põhinema analüüsil.

Eesti arvustuste arvustus

Kriitik võib filmi tõlgendada, isegi seda vihata või armastada, kuid kui seal puudub see, mida tema seal näha oleks soovinud, ei ole see automaatselt filmi puudus.

EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU

EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU

Ei õpita koolides eesti animatsiooni ajalugu —
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…
LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS

LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS

Üks huvitavamaid asju/jooni, mida olen eesti animatsiooni puhul märganud, on see,  et seal kohtab sageli…
ANIMATSIOON KUI LABÜRINT

ANIMATSIOON KUI LABÜRINT

Animafilmid on oma olemuselt müütilised maailmad. Animatsioonis pannakse elama ja liikuma elutud objektid, neile antakse…
JÄÄ VAIT, ÄÄRMUSLIK PERFEKTSIONIST

JÄÄ VAIT, ÄÄRMUSLIK PERFEKTSIONIST

Mis mind tagasi hoiab? Miks ma ei suuda alustada millegagi, mis mind tegelikult huvitab ja…
KOERATÜDRUK LOTTE INSPIREERIV HEADUS

KOERATÜDRUK LOTTE INSPIREERIV HEADUS

Kui küsida tänapäeva Eesti lapselt, mis on tema lapsepõlve tähtsaim joonisfilm, siis suure tõenäosusega võib…
MINU MULJED EESTI ANIMATSIOONIST PÄRAST SELLEGA LÄHEMAT TUTVUMIST

MINU MULJED EESTI ANIMATSIOONIST PÄRAST SELLEGA LÄHEMAT TUTVUMIST

Terve elu olen elanud nagu konn kaevu põhjas. Tean, et minu ettekujutused paljudest asjadest on…
ELAVAD METAFOORID EESTI ANIMATSIOONIS

ELAVAD METAFOORID EESTI ANIMATSIOONIS

George Lakoff ja Mark Johnson väidavad raamatus „Metafoorid, mille järgi me elame”, et inimene mõtestab…
Privileeg olla õpilase muutumise juures
“Santiago rännaku teraapia” räägib seadusega pahuksis oleva kõneleb teismelise Adami ja õpetaja Fredi muutumise loo.
Kaader filmist

Privileeg olla õpilase muutumise juures

Mängufilm „Santiago rännaku teraapia“ tuletab meelde, et kuigi täiskasvanu ei saa olla kindel, et tema…
Odüsseia ja penelopeia kinolinal
Kõigi teiste filmitegelaste seas kerkib eredalt esile julge, tugev, taibukas ja otsusekindel Penelope (Anne Hathaway).      
Kaader filmist

Odüsseia ja penelopeia kinolinal

Christopher Nolan on Homerosele omistatud „Odüsseiat“ lugenud hoolikalt, kuid eeposest eristab tema samanimelist linateost eelkõige vaimukuse ja elurõõmu puudumine.

Arvo Kruusemendi peaaegu sada aastat
Arvo Kruusement 20. IV 1928 – 9. IX 2026      
 Tallinnfilm

Arvo Kruusemendi peaaegu sada aastat

Arvo Kruusemendi silmad nägid sõdadevahelise Eesti Vabariigi tippaega, Teist maailmasõda ja okupatsiooni, Nõukogude aja elu ja tsensuuri ning Eesti iseseisvuse taastamist. Kõige selle keskel jäi ta iseendaks.

VASTAB JAAN TOOTSEN

VASTAB JAAN TOOTSEN

Jaan Tootsen augustis 2026.
Harri Rospu foto
Ühel ilusal suvepäeval Rõuges võtsid vennad Tootsenid, Jaan ja Tõnis,…
Sünguse helgem pool
Morten (Tõru Kannimäe) on õrn ja kinnine teismeline, kes elab maal vaest elu ning reisib iga päev linna kooli. Koolis ei kuulu ta poppide poiste hulka ning satub sageli pilkamise ja isegi kiusu ohvriks.       
Kopli Kinokompanii

Sünguse helgem pool

„Mortenis“ suudab režissöör kõike kontrolli all ja paika häälestatuna hoida, nii et puhas emotsioon jääb alles ning liigne sentimentaalsus ja paatos ei võta üle.

Küpseva mehe pooltoores kujutis
Tony (Dominic Sessa) arrogantsus on filmi esimeses pooles tõesti märkimisväärne, mistõttu peab aeg-ajalt hambad kokku suruma, et tema ülbet iseloomu välja kannatada.             
 Hea Film

Küpseva mehe pooltoores kujutis

„Tonys“ on võetud vaatluse alla Anthony Bourdain, kelle elu oli täis kaost, sõltuvusi, ebaõnnestumisi ja enesehävitust, kuid tehtud seda kummalisel kombel äärmiselt turvaliselt.

Armuafäär, mis kestab igavesti

Armuafäär, mis kestab igavesti

Kokanduse esindusnäo Anthony Bourdaini surmast möödus suvel kaheksa aastat. „Tony” on romantiline tagasivaade tema esimestele…
Raba on rohkem kui maastik
Ivan Pavljutškov: „Me ei soovinud jääda tegelasi kaugelt vaatlema, vaid tahtsime nende kõrval rabasse sisse minna – liikuda koos nendega, olla nende hingamise ja sammude lähedal.“        
Piia Ruber

Raba on rohkem kui maastik

Ivan Pavljutškov: „Ma ise oleksin nooruspõlves tahtnud kuulda või tunda midagi sellist: sa ei pea praegu kõike teadma ega kõigest aru saama.“

Filmikunsti roll kollektiivse mälu kujundamisel
Erinevalt „Äratusest“, kus on sündmusi kujutatud küüditajate ehk kurjategijate vaatenurgast, on filmi „Risttuules“ tegevus esitatud noore naise pilgu läbi: tema asumisele saatmisele, seksuaalse vägivalla traumale ning lapse ja abikaasa kaotusele saavad vaatajad kaasa elada. Fotograaf Eri Põllumaa, kujundaja Margus Tammik.

Filmikunsti roll kollektiivse mälu kujundamisel

Filmid ei ole pelgalt viis mälestusi kujutada, vaid kujundavad aktiivselt seda, kuidas minevikku mäletatakse, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

VANA KULD VIII. „LINDPRIID”, 1971. UUNIKUMI KEELAMINE. POLIITIKA, ESTEETIKA JA EETIKA

VANA KULD VIII. „LINDPRIID”, 1971. UUNIKUMI KEELAMINE. POLIITIKA, ESTEETIKA JA EETIKA

1.
Miks keelati Vladimir Karasjovi neljaosaline telemängufilm „Lindpriid” (valmis 1971, ametlikult ekraanil 1989), mis näiliselt toetas…
Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film

Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film

Artur Veeber: „Kõik aastad on ellu aidanud jääda huumorimeel ja iroonia. Sest kui suhtuda ‎kinosse kui ärisse, siis on filmiga tegelemine täiesti ebaotstarbekas – sellega ei ole võimalik ‎raha teenida.“ ‎

EESTI ANIMAFILMI(KORÜFEEDE) KOLLEKTIIVNE KOBARJUUBELIAASTA

EESTI ANIMAFILMI(KORÜFEEDE) KOLLEKTIIVNE KOBARJUUBELIAASTA

Tänavuses kalendris on mitmed olulised tähtpäevad, mis annavad põhjust tagasi vaadata kohaliku joonisfilmi enam kui…
Filmikunsti mänguline nohik
Mark Cousinsi tänavune teos „Dokumentaalfilmi lugu“ on 16 tunnipikkusest osast koosnev dokisari, mis võtab Cousinsi eelistuste ja talle oluliste hetkede toel põhjalikult läbi kogu dokumentaalfilmi ajaloo.     
Filmifestival „Kuldne aprikoos“

Filmikunsti mänguline nohik

Mark Cousins: „Mõttes, et kultuur peab olema kättesaadav kõigile, hoolimata klassikuuluvusest, on midagi väärtuslikku.“

Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?
Aasta oodatuim auhind, gildi kolleegipreemia Doki Kild läks Kullar Viimsele filmi eest „Torn“. Igal aastal antakse üle uus kunstiteos, seekord ulatati laureaadile Tuuli Vahesaare ja Martin Laiapea skulptuur, kahe näoga jonnipunn „Anna jonn“.   
 Karol Ansip

Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?

Ei ole kahtlustki, et idee korraldada 14. dokumentalistika suvekool n-ö üksikul saarel, kust inimesed ei saa pidevalt edasi-tagasi sõeluda, õnnestus suurepäraselt.

Kolmas element

Kolmas element

Christian Petzold: „Kui mul kinos filmi vaadates tekib tunne, et filmis mängitakse minuga, siis ma vihkan seda.“

TEINEKORD VÕIB MAAILM KA MEELDIVALT VÄIKE OLLA

TEINEKORD VÕIB MAAILM KA MEELDIVALT VÄIKE OLLA

Eesti Filmiuurijate Selts valis käesoleva aasta aprillis oma auliikmeks filmiloolase ja -kriitiku Lauri Kärgi. Temaga…
Põletades põlemist
Matt Damoni mängitud Odysseus on tüüpiline moodne kangelane, keegi, kes asub eneseleidmise teele ning kelle tõeline lunastus ja paranemine võib hakata täituma alles siis, kui film lõpeb.
Kaader filmist

Põletades põlemist

Christopher Nolan ei ole „Odüsseiat“ lihtsalt tõlgendanud, vaid on kasutanud Homerose tra‎ditsiooni, et jätkata omaenda loomingulist odüsseiat, mis pole arvatavasti veel kaugeltki läbi.‎

Kultuurileht