Kultuurileht

Nädala fookus

Elu viiepallisüsteemis ehk Logimisplatvormide võidukäigust

Hommikuse jooksu login Stravasse, lõunapausil lõpetatud raamatu Goodreadsi, õhtul deidil…

Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini?

Mati Kaalep: „Ilmselt aastateks 2030–2032 vaatame põhimõtteliselt teistmoodi muusikatööstusele, sellele, kuidas tasud liiguvad, aga ka sellele, kuidas autorid muusikat teevad.“

Sulge

Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?

Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.

Ka sina saad panustada

Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

Kardina varjus

AnnaBakuu, 1993

Kreeka pähklid on otsas.

Enne kui Ašiq kodust välja läks, tõmbas ta kardina ette – algul peene pits­kardina, nende…

Halloo! / Sügavkülm / Order is being processed / Pühad asjad

Halloo!

Ma ei tea, emme, ta tegelikult ei meeldi mulle…

Killud pärast kosmost

Hasso Krull: „Hämaruse meelespea”.

Kirjanik loeb. Contra

Meeldib mõelda, et kirjanik hakkas minus välja kujunema kohe sündides, kirjutasin ju ka oma raamatu „Suusamütsi tutt”…

„Reisime, oleme”. Jüri Talveti reisiluulest

Paljud Jüri Talveti luuletused on sündinud reisil või saanud inspiratsiooni reisist. Näeme…

Kastitu mees

Peedu Saar: „Kastimees”.

Vikerkaar valgusvihus

Kontsert „Gamma“ ei haaranud kogu ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju tema loometee hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.

ERR – hukata või kasta?

Kui eesmärk on ähmane, ei sünni ka head seadust, mille toel selleni jõuda.

Kas ÕS või Sõnaveeb?

Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirja­keele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes…

Naiste aasta, naiste kümnend

Millal on paras aeg teha kirjandusest kokkuvõtteid? Tõenäoliselt mitte detsembri keskel, kui kellelgi ei ole süvenemiseks…

Innovatsiooniuuringud pole pelgalt majandusteaduse alamharu

Innovatsioon ei tähenda ainult uute toodete või tehnoloogiate loomist, vaid seisneb institutsioonide, reeglite, tähenduste ja võimusuhte ümberkujundamises.

Tasaareng: pilk tara taha

Kuidas teha nii, et tasaareng poleks järjekordne euroopalike võimusuhete sättimine, lisapeatükk kapitalismi ajaloos?

Ellerluse edenemine teadusrühma toel

Maksim Štšura: „Elleri kataloogimise projektiga püüame Eestis edendada muusikapärandi andmepõhist uurimist. EMTA võiks olla selles valdkonnas eestvedaja.“

Pühademeeleolu Hiiu kannelde ja keelpilliorkestri poognatõmmete saatel

Keelpillid kannavad endas jõulusärinat ning nõnda lisas VHK keelpilliorkester Puuluubi Hiiu kanneldel ja luuperitel loodud helidele pidulikkust.

ÕS ei ole ÜS

Kirjakeele normi leiab kompaktselt üksnes vastilmunud ÕS 2025st, EKI ühendsõnastikus on see segamini muu, sealhulgas norminguvälise keeleinfoga.

Mölakas, erialakeeles siga

Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka…

Päikeseenergia kosmoses

„Täiesti kosmos!“ ehk Kuidas Kuu peal päikeseenergiat toota

Värske Rõhk nr 99, jaanuar 2026

Värske Rõhk nr 99, jaanuar 2026

Uus aasta, uued kalad!!!
Jaanuarikuises krõbeduses tervitab teid pulbitsev ja keeleliselt külluslik luulerubriik, mis lausa kutsub enesega sooja…
“Su kopsude rõske kliima” jt luuletusi

“Su kopsude rõske kliima” jt luuletusi

Su kopsude rõske kliima
su kopsude rõske kliima on magus kasvulava ent sinu hinge ma matma ei…
1944. aasta september kui spes contra spem

1944. aasta september kui spes contra spem

Xavier Bouvet
„Valge laev“
Varrak, 2024
Tõlkinud Reti Maria Vahtrik
1944. aasta september: Saksa armee on taandumas, Nõukogude Liit kutsumatult…
Suitsupakk taskupõhjas

Suitsupakk taskupõhjas

sina olid nagu see sigaretipakk kino laulus. kogu maailm võib mulle oma mustavate tormipilvedega kaela langeda, aga kuni…
Raamatusoovitused: Andreas Kalkun

Raamatusoovitused: Andreas Kalkun

Head kirjandust on palju ja elu on lühike, nii et tahes-tahtmata tuleb teha valik. Keskendun seega nii…
VÄRSKE RÕHU JÕULUSALMID

VÄRSKE RÕHU JÕULUSALMID

Lote Vilma
nägu
see heledapäine tüdruk vasakul
võtab mul mikrofoni käest
ma tõmban kerra trükitud linal
katan end tekiga ja vaatan voogu
minu nägu
on…
“Õdagumeri” jt luuletusi

“Õdagumeri” jt luuletusi

Õdagumeri
Ma kardaks lasta sind armastada.
Müüdä mu keha lasta
su sõnade tuuli.
Müüdä mu külma kihä.
Su laulud puuduta veriseid huuli.
Sõrmeotste…
Värske Raamat nr 37, Heneliis Notton, “Tähed Agnesele”

Värske Raamat nr 37, Heneliis Notton, “Tähed Agnesele”

Ilmunud on Värske Raamatu sarja 37. teos, Heneliis Nottoni proosakogu “Tähed Agnesele”!
“Tähed Agnesele” on…
Kultuuritundlikkus alushariduses: Iirimaa kogemus Eesti vaates
Kohtumine Iirimaa ministeeriumi alushariduse ja lastehoiu ekspertidega.
Foto: Erakogu

Kultuuritundlikkus alushariduses: Iirimaa kogemus Eesti vaates

Iirimaal puuduvad munitsipaallasteaiad ja lastehoidu pakuvad peamiselt erahoiud.
Saareriigi kogemus näitab, et kultuuritundlik õpetamine eeldab…
Hendrik Agur: „Ootame ägedaid inimesi, kes köidavad õppijaid“

Hendrik Agur: „Ootame ägedaid inimesi, kes köidavad õppijaid“

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus värbab tööle 20 eesti keele õpetajat, kes hakkavad õpetama intensiivselt eesti…
2 kommentaari
Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud
Merit Kangro.

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud

Eelmisel talvel tehtud riiklik rahuloluküsitlus näitab, et eelkõige on õpilased rahul oma kooli ja…
Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Eesti õppekeelele üleminek on läinud nii, nagu arvata võis. Esimestes klassides õppivad lapsed…
5 kommentaari
TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee
Riin Seema.

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Väidetavalt on Buddha öelnud, et kõik võib muutuda silmapilgutusega. Just sellise äkilise ja põhjapaneva muutuse…
6 kommentaari
Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja…
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte…
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025

Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025

2025 oli Vikerkaares rahvusvahelise ja kodumaise koostöö aasta, paraku küll seetõttu, et kriisid maailma eri otstes nõudsid…
Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas

Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas

Nada Elia: 17. novembril 2024 jõudsid avalikkuse ette teated, et Gazas asuva al-Shifa haigla ortopeedilise kirurgia…

Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin kui ajakirjanduslikud müüdid

Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin on ilmselt kaks viimasel aastal kõige enam meedia tähelepanu all olnud vaimuinimest. „Mõjukas Tartu mõtleja“, „Eesti tuntuim sotsiaalteadlane“, „elav entsüklopeedia, kellel on igavikuline janu maailma vastu“, „meie ajastu mõtestaja“, „paljude ajakirjanike õpetaja“, „Eesti poliitika Raudne Leedi“, „terav ja…

Lugu Gaza viimasest datlist

See on kõigest dattel. Üksainus nelja sentimeetri pikkune kuivatatud puuvili. Aga siin Gazas, kus midagi ei tule lihtsalt ja kõik on tähendusrikas, saab isegi datlist vastupidavuse, ohvrimeele ja armastuse sümbol.
Hoidsin datlit alles kuus kuud. Olin selle leidnud ja pannud kõrvale kõige mustemateks päevadeks, mida oskasin kujutleda: päevadeks,…

TEATRIELUST ME TUSAMEELE TALVES

Trükist tuli järjekordne läinud teatriaastat summeeriv-peegeldav kogumik „Teatrielu 2024” (koostajad Tambet Kaugema, Madli Pesti, Eesti…

TORMISE PÄRANDILE MÕELDES

Augusti alguses avanes mul võimalus uurida kahe inimese, Veljo Tormise ja Olev Muska muusikat. Kumbagi neist…

CREDO — MINA USUN

Eesti Festivaliorkestri kontserdid „Arvo Pärt 90” Tallinnas ja New Yorgis

MUUSIKATEATRI SÜNDMUSTEST SEPTEMBRIS JA OKTOOBRIS

„PromFest”, „Peter Grimes” ja „Palve”

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

„Esimesel sisseastumiskatsel animaõppesse sain null punkti, aga oli tore näha teisi omavanuseid noori sama asjaga tegelemas….

VASTAB ÕIE SARV

Oled sündinud 1955. aastal Tallinnas Nõmmel. Kuidas sa Setomaale sattusid? Missugune on sinu seotus Setomaaga?

Minu juured on Setomaal:…

ÖELDA VÕI MITTE ÖELDA

Kaljo Kiisa viimane film „Suflöör” (1993) on üks 1990. aastate mõtlemapanevamaid eesti filme. Mitte üheselt mõjuvamaid…

Roman Toi oma aja loos
Kaader filmist.

Roman Toi oma aja loos

“Kaunimad laulud pühendan sull’” on Friedrich August Saebelmanni laul, mille sõnad on kirjutanud Peeter Ruubel. Peeter Ruubeli poeg…
Neoklassikalise muusika kohtumine TikToki põlvkonnaga
Ludovico Einaudi.

Neoklassikalise muusika kohtumine TikToki põlvkonnaga

Millist elu elab neoklassikaline muusika internetis, kuidas Gen X põlvkond seda kuulab ja kuidas…
“Minu vanaisa ja vanaema Jüri ja Ene Pastarus”

“Minu vanaisa ja vanaema Jüri ja Ene Pastarus”

Koostaja Ilona Pastarus, välja­andja Epp Järv, toimetaja Tiit Lääne, kujundaja Ruth Laasi, tehniline teostus OÜ…
“90 aastat kogutud muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu lugu”

“90 aastat kogutud muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu lugu”

Koostaja Äli-Ann Klooren, keeletoimetaja Virge Joamets, kujundaja Anneli Kenk (Saara kirjastus).…
Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli
Heino Kaljuste.
FOTO HEIDI MAASIKMETS

Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli

18. novembril 2025. aastal möödus 100 aastat dirigendi ja muusikapedagoogi Heino Kaljuste sünnist. Seda tähtpäeva peeti…
Karijärve Keelpilliorkestri lugu
Kogu orkestrikoosseis 2024. aastal Puhjas koos suvekooli õpetajatega.

Karijärve Keelpilliorkestri lugu

Karijärve Keelpilliorkester on eriline noortekollektiiv Tartumaal, mis ühendab endas kõrge professionaalse taseme ja vabatahtliku muusikaharrastuse. Orkestri tegevus…
Muusikauudiseid Eestist
Ingrid Kõrvits.
FOTO RENE MITT

Muusikauudiseid Eestist

Klassikaraadio uus juht
Klassikaraadio alustas 2026. aastat uue peatoimetajaga: 30 aastat seda ametit pidanud Tiia Tederi järglaseks sai kogenud…
Muusikauudiseid maailmast
Ingrit Malleus Romano Gandolfi konkursil.

Muusikauudiseid maailmast

Avastati 320 aastat teadmata Bachi orelitööd
Saksamaal esitati esmakordselt pärast 320 aastat Johann Sebastian Bachi senitundmatuid oreliteoseid. Saksamaa kultuuriminister…

KAITSTUD DOKTORITÖÖD

1. septembril kaitses Carl Eric Simmul Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja…

LÜHIKROONIKA

5. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kaarina Rein esines teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides…

Kaks nimeraamatut Soomest

Sirkka Paikkala, Jarmo Paikkala, Matti Tikkanen. Kiuruveden järvikirja. Vesien synty, nimet ja merkitys asukkaiden elämässä. Helsinki: Kiuruvesi-seura, 2024. 453 lk.; Sirkka Paikkala. Nimet, kieli ja aika. Sukututkijan nimiopas. (Suomen Sukututkimusseuran Julkaisuja 61.) Helsinki: Suomen Sukututkimusseura, 2025. 311 lk.

Väitekiri põimkeelsest internetisuhtlusest

Alessandra Dezi. Функции иноязычных вкраплений в интернет-дискурсе русскоязычных жителей Италии и Эстонии: сопоставительный аспект. (Dissertationes philologiae slavicae Universitatis Tartuensis 53.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 289 lk.

Kvaliteetne vaimne snäkk

Priit Põhjala. Juhuslike sõnade raamat. [Tallinn:] Tänapäev, 2024. 366 lk.

Pagulase kodu

Anna Hukka. Pakolaisen koti. Kodin ristiriitainen rakentuminen Valev Uibopuun kirjeenvaihdossa 1943–1997. (Dissertationes Universitatis Helsingiensis 129/2025.) Helsinki: Helsingin yliopisto, 2025. 343 + 10 lk.

Poeetiliselt tundlik elutöö

Õnne Kepp. Maalt ja mere tagant. Kirjatöid aastatest 1982–2022. Tallinn: EKSA, 2024. 623 lk.

Kivisild on tegelikult alles

Marin Laak. Piirid ja sillad. Artikleid kriitikast ja diasporaast. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 11.) Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2024. 342 lk.

Kultuurileht