Kultuurileht
Nädala fookus
Tehisaru ajastul ei tohi ükski õpetaja jääda üksi
TI-hüppe õpetajate programmi uuringu tulemused näitavad, et pedagoogide koostöine õppimine ei ole tehisaru ajastul üksnes…
1 kommentaar
Suurkujude suvi
Kahjuks ise ei sattunud juures olema, aga mulle on räägitud ühest väga ammusest vestlusest Kuku…
Nutisõltlase pihtimus
Võib-olla polegi vaja oma nutiseadet jõkke visata! Joosep Ehasalu tutvustab omal nahal läbiproovitud viise, kuidas…
Sulge
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Inimese sitt läheb lihtsalt raisku
Enda kehajääkidega põllu väetamine pole utoopia, vaid kasutamata võimalus. Miks inimese ekskremendid ringlusest välja lülitati ja kas…
Paradoksaalse pärandiga demokraatiauuendus
Rahvakogu kui demokraatia uuendamise mehhanism tundub olevat Eestis ebakindlas seisus. See saab endiselt vähe institutsionaalset tuge…
Plastmasstoolid tuule käes
„Neliteist ja tunne – kõik on võimalik. [. . . .] Nelikümmend üks ja tunne – mitte miski ei ole…
Meeleavalduse korraldamise ABC
Selleks et meeleavalduskultuur ja demokraatia käekäik Eestis paraneksid, panime praegustele ja tulevastele masside mobiliseerijatele kokku väikese spikri…
Ära tule mulle ütlema… Toksilisest tervisekommunikatsioonist
Tervislikke valikuid prorpageerivates sõnumites domineerib tihti autoritaarne toon, mis tekitab hirmu, süüd ja…
SUUR SUVE RAAMATUHOROSKOOP IGALE TÄHEMÄRGILE 2026
Jah, suvi tähendab jäätist ja arbuusi ja ujumist ja logelemist, mida kõike, aga – või…
Baltoscandal 2026 sundis häbi maha suruma ja julgust kokku võtma
Baltoscandal 2026 toolis mugavleda ei lasknud, Näha sai oksendamist, karussellihobustel ratsutavaid meelaid mehi,…
Juhtkiri: Kas homme saabub maailmalõpp või surematus?
Negatiivsus on vajalik võimule, mitte indiviidile. Lõppeks ei ole isegi katsumuste saabudes mingit kasu…
Evelin Seppar.
Foto Vahur Lõhmus
Evelin Seppar: mulle meeldib pidev protsess, et midagi kogu aeg muutub, kasvab ja areneb
Evelin Seppar on vaatamata oma noorele eale vist meie üks kogenuimaid…
Emajõe Laulikud konkursil “Vox Lucensis” 2026. aastal.
Foto Väino Pool
Kvaliteet ja elurõõm ei ole vastandid. Naiskoor Emajõe Laulikud
Kõik mu ümber lauluks muutub,
mida vaatan, mida puutun,
nagu heliseksin ise helendusen…
mida vaatan, mida puutun,
nagu heliseksin ise helendusen…
Tütre Mareliga Haapsalus.
Foto erakogust
Ines Rannap – ilu ja eheduse saadik
2025. aasta 23. mail möödus 95 aastat sädeleva eesti viiuldaja, pedagoogi ja muusikakriitiku, raadio- ja telesaadete…
Sandra Laagus.
Foto Rasmus Kull
Sandra Laagus – elu Berliini Riigiooperi ooperistuudios
Sandra Laagus on noor eesti ooperilaulja, kelle tee on viinud ta maailma ühe mainekama…
Grand prix’ pälvinud Avis Animi oma dirigendi Danny Zhizhong Xie’ga.
Foto Vahur Lõhmus
Uute arengutega XVIII Eesti kammerkooride festival
25.–26. aprillil toimus Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru XVIII Eesti kammerkooride festival. Sündmusest ühes…
Tõnu Sepp õpilastega.
Foto Wikipedia
Ajarändur Tõnu Sepp – mees, kes taha vaadates näeb tulevikku
Nüüd, kui avasin artikli tarvis arvutis uue lehekülje, on Tõnu Sepa 80. aasta…
Stseen Puccini “Boheemist”.
Foto Karen Almond / MET
Kevadhetki Metropolitan Operas
New Yorgi Metropolitan Opera kaubamärk on endiselt üks võimsamaid maailmas ning selle, iga ooperilaulja unistustes oleva maja…
Stseen lavastusest.
Foto Heikki Leis
Ooperlik šampanjareklaam. RT Vanemuise “Traviata”
Giuseppe Verdi “La traviata”. Lavastus on valminud Rahvusteatri Vanemuine ja Harjanne Company Ltd koostöös.…
Sotsiaalmeedia vanusekontroll kui homöopaatia
Sissejuhatus
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed.…
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed.…
Õigus vabalt konnata
Lõppeks muudab psühhiaatria kõik inimesed oma eripärase psühhopatoloogia vangideks. Sellepärast ongi vaja . . . . jalutamisvabadust, võimalust minna ühest kohast…
“On salapärane ilm inimese ajud”
Inimese aju pole ajas suuremat muutunud, kuid meie arusaam haigusest ja tervisest on tõlgendustele avatud. Määratleme…
Metamorfoos
Parafraas
Reede hommikul unenägudeta unest ärgates oli Grigor[1] Simsa üllatunud, et ta polnud oma voodis muutunud suureks putukaks. Ta sirutas…
Reede hommikul unenägudeta unest ärgates oli Grigor[1] Simsa üllatunud, et ta polnud oma voodis muutunud suureks putukaks. Ta sirutas…
Raamatusoovitused: Johan Haldna
Mu magistritöö tähtaeg on kolme päeva pärast. Viimaste kuude töö on tekitanud minus okserefleksi pea kõikide lugude…
Sametrevolutsioon
See oli keset novembrikuud. Hommikul sätendas päikene vast maha sadanud lumel, selle sügise esimesel. Keegi oli pargipingile jätnud tühja…
“viirutan silmadega põlde” jt luuletusi
*
viirutan silmadega põlde
autoaknast
ma olen nii kiire
ja viirutan palju
joonistan sõrmedega
uusi paiku
läbi Leedu ja Poola
kirjutan nimed üles ja
püüan…
viirutan silmadega põlde
autoaknast
ma olen nii kiire
ja viirutan palju
joonistan sõrmedega
uusi paiku
läbi Leedu ja Poola
kirjutan nimed üles ja
püüan…
![Pandora Las Vegas[1]](https://www.kultuurileht.ee/wp-content/uploads/sites/11/2026/08/Steven-Noorsoo-600x338-jpeg.avif)
Pandora Las Vegas[1]
Kristjan Haljak
„Relvad naistele“
Kaksikhammas, 2025
Nimelt jäi sürrealism lääne filosoofias realismile alla ja eriti igapäevases mõtlemises valitseb realism…
„Relvad naistele“
Kaksikhammas, 2025
Nimelt jäi sürrealism lääne filosoofias realismile alla ja eriti igapäevases mõtlemises valitseb realism…
Kahe noore ema päevikud
Olime Sabinaga Tallinnas ainsad kahekümne kolme aastased rasedad, ühestki teisest ma igatahes kunagi midagi ei kuulnud. Ta saatis…
“bambi gootika” jt luuletusi
bambi gootika
rannamõisa kirik
gootika hõnge siin raske tunnetada
kukkusin vist läbi. . . .
läbi kloostri akna
kuhu tahtsin fotošoppida lihavõttemunana näo
siis sõita alumise…
rannamõisa kirik
gootika hõnge siin raske tunnetada
kukkusin vist läbi. . . .
läbi kloostri akna
kuhu tahtsin fotošoppida lihavõttemunana näo
siis sõita alumise…
Kellele kuidas
Pime. Kõik on nii pime. On olnud juba pikemat aega. Alates sellest hetkest, kui silmad avasin, on olnud pime.…
Kuidas lugeda käpuli
Miranda July
„Käpuli“
Puänt, 2026
Tõlkinud Jüri Kolk
Tumedast puidust mööbel, kaks kergelt teineteise poole pööratud tugitooli, väike mosaiiklaud,…
„Käpuli“
Puänt, 2026
Tõlkinud Jüri Kolk
Tumedast puidust mööbel, kaks kergelt teineteise poole pööratud tugitooli, väike mosaiiklaud,…
Foto: Madli Lippur
Mudlum ja sünnipäevad
Meil ei ole sünnipäevad kuigi suures aus. Natuke neid pereringis peetakse, tihti ainult märkamise vormis, mõnikord ununeb isegi…
Allan Alaküla jõudis õpetajaametisse rohkem kui 30 aastat pärast Tartu ülikooli ajalooteaduskonna lõpetamist. Aasta Loksal kinnitas talle, et ta soovib õpetajana jätkata.
Foto: erakogu
Allan Alaküla: õpetajatöö on parim asi, mis minuga praeguses elujärgus juhtuda sai
Kolmkümmend aastat tagasi arvas Allan Alaküla, et õpetajatöö jäägu neile, kes mujal…
Debatil osalesid Andres Kaarmann, Külli Lumi, Priit Lomp, Triinu Jairus, Vladimir Šokman ja Marit Sepma.
Foto: Sirje Pärismaa
Erakonnad astusid Pühajärvel lasteaiajuhtide palge ette
Eesti alushariduse juhtide ühenduse suveseminari erakondade debatile jättis ainsana oma esindaja saatmata reformierakond. Kahetunnisel…
Arvamusfestival 2026.
Foto: Liisi Brett
Arvamusfestivalil hoitakse haridust au sees
Haridus, noored ja tulevik on kombinatsioon, mis on arvamusfestivalil alati esindatud, ja nii ka tänavu. Muuhulgas…
Näitus „Uneversum“ tervisemuuseumis.
Foto: Priit Mürk / ERR
Lastega õppekäigule – kuidas ja kelle raha eest? Muretsevad nii õpetajad kui muuseumitöötajad
Ligi sada Eestis tegutsevat muuseumi möönsid hiljuti korraldatud küsitluses,…
Rain Soosaar.
Õppida inimeseks
Kõrgkoolides jälgitakse igal aastal sisseastumist suure huviga. Kui mingile õppekavale esitatakse palju avaldusi, nähakse selles muu hulgas mõistagi ka…
1 kommentaar
Diana Luik.
Paberimajandus lämmatab kutsumuse
Õpetajast on saanud inimene, kellelt oodatakse korraga tähelepanelikkust, empaatiat ja valmisolekut sekkuda ka väga tundlikes olukordades.
Mingil hetkel…
Mingil hetkel…
Pirgita-Maarja Hallas.
Eesti keele õpetaja võitlus konverentsiveskitega
Tahan eesti keele õpetajana täpselt teada, milline võiks olla sajaprotsendiline eksamitulemus.
C1-taseme eksami kirjutamisülesanded on üle…
C1-taseme eksami kirjutamisülesanded on üle…
Foto: TLÜ
Hariduserialad koguvad populaarsust
Haridus- ja noorteamet ning ülikoolide esindajad tõstsid tänavuse sisseastumise puhul esile kasvavat huvi haridusega seotud erialade vastu.
Sisseastumisstatistikat…
Sisseastumisstatistikat…
POSTMODERNISTLIK POEESIA? „HAMLET” EESTI DRAAMATEATRIS
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse vestlusring
KAS ETENDUSKUNSTNIK NÄEB MIND?
„Cosmodolphins”. Lavastaja, koreograaf ja etendaja: Sveta Grigorjeva. Dramaturg: Kerli Ever. Helilooja ja tehniline tugi: Martin Kirsiste. Valguskunstnik:…
„CHARON”, UUS ALGUPÄRAND EESTI OOPERIS
Tõnis Kaumanni (helilooja) ja Andrus Kivirähki (libretist) ooper „Charon”. Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd. Dirigent: Lauri…
ELUS SÕNA JA ELUS TEATER
Jan Rahman, „Lell”. Lavastaja: Agu Trolla. Kunstnik: Jane Remm. Kostüümikunstnik: Päikeriin Salm. Muusikaline kujundaja: Meelika Hainsoo. Matkajuht: Paula…
TEINEKORD VÕIB MAAILM KA MEELDIVALT VÄIKE OLLA
Eesti Filmiuurijate Selts valis käesoleva aasta aprillis oma auliikmeks filmiloolase ja -kriitiku Lauri Kärgi. Temaga…
VASTAB TANEL INGI
Tanel Ingi mais 2026.
Harri Rospu foto
(Seinakell tiksub.)
Kaardistame praeguse ajahetke. On varakevad 2026. Sel sügisel saad viiskümmend. Ühtlasi tähistad oma…
Harri Rospu foto
(Seinakell tiksub.)
Kaardistame praeguse ajahetke. On varakevad 2026. Sel sügisel saad viiskümmend. Ühtlasi tähistad oma…
TMK juuni 2026 sisukord
Avaveerg
Madis Kolk
Järeletehtud elu ja päris vaarikad
Vastab
Tanel Ingi
Persona grata
Marko Post
teater
Ott Karulin
Malbe (väike)kodanluse pila, elu hinnaga
Ugala hooajaülevaade
Linda Kaljundi
Ajalugu ei ole…
Madis Kolk
Järeletehtud elu ja päris vaarikad
Vastab
Tanel Ingi
Persona grata
Marko Post
teater
Ott Karulin
Malbe (väike)kodanluse pila, elu hinnaga
Ugala hooajaülevaade
Linda Kaljundi
Ajalugu ei ole…
PERSONA GRATA MARKO POST
Marko Post mais 2026.
Tunneme sind põhiliselt visuaalefektide stuudio FrostFX kaudu, millega oled toimetanud viimased kaheksateist aastat. Aga mida…
Tunneme sind põhiliselt visuaalefektide stuudio FrostFX kaudu, millega oled toimetanud viimased kaheksateist aastat. Aga mida…
Vahtsõ löüdmise mar’amaailman
Eestin ja Võromaalgi omma viimätsil aastil populaarsust kor’anu süüdävä kuslapuumar’a. Võromaal kasvatõdas näid Alt-Lauri mahetalon Rõugõ vallan.
Neo…
Neo…
Rändämine aastagasaa-tagotsõn Võro liinan
Võromaa muusõumin omma süküskuu lõpuni vallalõ välläpanõgi, miä näütäse Võro liina inemiisi ja ello-olõmist aastagasada…
Kuun Koidulaga Lauluesä aian
22. põimukuul saa Võrol Lauluesä muusõumi muro pääl rännädä kuun Kreutzwaldi ja Koidulaga 19. aastagasaa päivihe.
Muusõumi juhataja…
Muusõumi juhataja…
Eesti ots presidenti
Timahavadsõ põimukuu tunnissõna omma nigu iks «kurgi ja tomadi», «pihlamar’a», miä võtva joba värmi ja ajasõ koolilatsõ ja…
Timmi Talis: taha maailma nätä ja perän tagasi tulla
Timahavvadsõ Kaika suvõülikooli matkapäävä rektri om Navilt peri aoluutudõng TIMMI TALIS. Matkapäiv tulõ 15.…
Kaemi üle ola tagasi: 1991. aasta põimukuu riigipüürdmine
1991. aasta 19. põimukuu päiv oll’ iispäiv. Hummogu kell neli saat’ TASS (Nõvvukogo Liidu…
Kae, miä üteľ!
«Olõ elänü tiidmisega, et parõmb elo om üteliisi ka inemiseväärilidsemb ja progress pidänü liikma tävvüse poolõ. Vai löüd keski,…
Kõtupisiläisiga tasakaalu otsman
Rõugõn üten vahtsõ vällänägemise saanu vanan huunõn, mille aolugu lätt tagasi 19. aastagasatta, saava nüüd kokko tiidüs…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Loomingu Raamatukogu
Õpetajate Leht
Looming
Sirp
UMA Leht
Teater.Muusika.Kino
Akadeemia
Vikerkaar
Keel ja Kirjandus
Müürileht
Värske Rõhk
Hea Laps
Täheke
Ajakiri Muusika
Kunst.ee
Kirjandus →
Katariina Libe viieaastase loometöö mõttetihe vili näitab teda kompromissitu, intellektuaalselt paeluva ja stiililt isikupärase proosakirjanikuna. Novell „Enesetapja“ tõi talle 2023. aasta augustis August Gailiti auhinna.
Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix Baltics
Ebaõdus maskimäng
Katariina Libe paneb lugeja küsima: kui suur osa mu unistustest, hirmudest ja biograafiast kuulub veel mulle endale ja kui suure osa minust moodustab avatar?
Kihutades 120ga läbi Eesti
Hugo Vaher näitab „Nutivabas“ noorte elu lõbusama nurga alt kui noorteromaanides enamasti tavaks.
Mida tähendab „hästi“?
Jana Maasiku „Minuga on hästi“ on mõjus romaan noortele, kes tunnevad ennast üksikuna, kellel on väiksemat sorti probleeme või muresid.
Film →
Matt Damoni mängitud Odysseus on tüüpiline moodne kangelane, keegi, kes asub eneseleidmise teele ning kelle tõeline lunastus ja paranemine võib hakata täituma alles siis, kui film lõpeb.
Kaader filmist
Põletades põlemist
Christopher Nolan ei ole „Odüsseiat“ lihtsalt tõlgendanud, vaid on kasutanud Homerose traditsiooni, et jätkata omaenda loomingulist odüsseiat, mis pole arvatavasti veel kaugeltki läbi.
Juba esimestest kaadritest ja kohtumisest lapseootel Jessicaga (Babette Verbeek) tuleb pähe mõte: „Laps saab lapse.“
Kaader filmist
Kuidas armastada, kui ei tea, mis on armastus
Belgia linnakeses, kus kulgeb „Noorte emade“ sündmustik, pole vaja müütilisi sireene või kükloopi, et elu keeruliseks teha.
STABILISEERUMINE, AGA VAJA OLEKS ROHKEM —EESTI FILMIAJAKIRJANDUS 100 III
Eesti filmiajakirjandus elas 1970– 80-ndatel jätkuvalt Nõukogude Liidus raudse eesriide taga, partei ja valitsuse hoolsa…
VESTLUSED REIN MARANIGA II
Teises osas vestleb Rein Marangiga Tiit Lepik. Vestlus on salvestatud 2021. aastal.
Minu nooruspõlve suur Siberis-käik…
Minu nooruspõlve suur Siberis-käik…
VESTLUSED REIN MARANIGA I
Sissejuhatuseks. Peeter Sauter rääkis mulle, et tal on käepärast salvestused vestlustest Rein Maraniga, mille tegid…
Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest?
Terje Toomistu: „Piirideta põlvkond tahab end endiselt tunda Eesti ühiskonna osana. Isegi siis, kui elatakse füüsiliselt mujal, panustatakse sageli Eestisse edasi.“
Teadaolevalt puutus Eesti publik liikuvate piltidega esimest korda kokku 1890. aastal, kui Tallinnas Rannavärava lähistel sai uudistada saksa leiutaja Ottomar Anschützi loodud aparaati Elektrischer Schnellseher, mis näitab järjestikku pilte nii, et inimsilmale paistab see liikumisena.
Wikipedia
Kuidas kinod Eestisse jõudsid
Tsaariaegne Eesti kinovõrk näitab, et liikuvad pildid polnud filmide tuleku hetkeks uus nähtus – filmivaatamine kui värske meelelahutusvorm võeti kiiresti ja meelsasti omaks.
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Pildil Michael Jackson (Jafaar Jackson).
Hea Film
Michaeli mausoleum
„Michaeli“-laadse soperdise tähelend tõestab, et kui frantsiisijärgede kehv minek tuleneb sisust tühjaks imetud stsenaarsetest skelettidest, pole muusikalise eluloofilmi puhul sisu esmatähtis.
Ingrid Cristea Vendelin „Fjordi“ võttel Norras
Anastasia Mateiu
Kuldse kaadri taga
Ingrid Cristea Vendelin: „Loomulikult on erinevusi India, araabia maade ja Euroopa filmidel, aga see teebki mu töö huvitavaks, sest sajad inimesed eri kultuuridest valmistavad ette seda ühte kaadrit õigeks ajaks.“
KÜMME TUHAT AASTAT MÄLU
„Laskumine orgu”. Režissöör ja operaator: Johan Huimerind. Produtsendid: Maie Rosmann ja Johan Huimerind. Helilooja: Maarja…
Nõukogude tegelikkus tänavu Cannes’is kõige kaugemale jõudnud Balti filmis „Ulja“. Pildil Uljana Semjonova (Kārlis Arnolds Avots).
Ego Media
Keskelt pehme, äärest kõva
Cannes’i filmifestivali tänavuse nõrga võistlusprogrammi keskmes olid moraalseid valikuid käsitlevad lood, kõrvalprogrammidest oli valida rohkelt head saaki.
Eesti kultuurimaastik vajab enam kui kunagi varem kunstilist ja kultuurilist katsetamist.
Priit Tender
Traumast, kultuurist ja valearusaamadest
Lääne-Euroopas käsitletakse Baltimaid ilma siinset unikaalset traumakogemust arvesse võtmata.
Haridus ja teadus →
Kui muidu on filmi tegemine pikk ja keeruline, isegi aastaid vältav protsess, siis seekord filmiti ühe päevaga telefonidega. Maal polnud kaasas kaameraid ega uhket produktsioonitehnikat.
Foto: Arved Breidaks / Setomaa vald
Kogukonna vahva videoklipp aitas Obinitsale õpetajat otsida
Setomaa ärksate inimeste eestvõttel loodud vaimukas videoklipp andis Obinitsa õppekoha klassiõpetaja otsingule nii kõva hoo,…
Eesti vanimas, Tartu ülikoolis asub tänavu õppima ligi 3900 uut bakalaureuse- ja magistritudengit. Pildil hetk eelmise õppeaasta avaaktuselt Pirogovi pargis.
Foto: Margus Ansu, Tartu PM / Scanpix Baltics
Kõrgkoolidesse sisseastujate eelistused selgunud
Tänavune sisseastumisstatistika näitab, et tervishoiu, tehnika ja haridusvaldkonnaga seotud erialad on tudengikandidaatide seas üha populaarsemad.
Nende…
Nende…
Türgi talu perepoja Herm (Härm) Vooglaiu istutatud sookask kunagise Prügi talu aiast Lasnamäel Mustakivi keskusest läänes parkimisplatsi ääres 2025.
Sulev Järve
Üks kask meil kasvab õues läbi aja
Aru- ja sookask on mitmekesiste kasutusvõimalustega puuliigid, mis on koos meiega siia väikesele maalapile tulnud ja siin kanda kinnitanud.
Olukorras, kui on vaja jõuda konkreetsete kokkulepeteni, võib kesktee rakendamine osutuda keeruliseks.
Herdis Fridolin
Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus
Kesktee inimese ja looduse tasakaaluseadusena ei ole abstraktne budistlik idee, see on praktiline juhis nii argielus kui ka suuremate otsuste tegemisel.
Joseph Henrich huvitub, kuidas seletada inimeste erakordset edukust, mis on võimaldanud kujuneda meie planeedil valitsevaks liigiks?
Mercatus Center / CC BY 3.0 / Wikimedia Commons
Veel üks nael inimese vaba tahte kirstus
Tundub, et ühiskondlik maine on nii tähtis, et see osutub vaata et suurimaks motivaatoriks, mille nimel ollakse valmis ka eluga riskima.
Raphael Sadeleri gravüüril „Töö“ (Maerten de Vosi järgi, 1591) töötab matemaatik Minerva valvsa pilgu all.
Wellcome Collection
Matemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib mõelda ja kes mitte?
Kooliajast sai ilmselt igaühele selgeks, kas matemaatika meeldib või mitte. Osale oli kõik lihtne ja…
Teadusringkonnad sulgevad end kajakambritesse ja seal olevad teadlased on need, kes teisitimõtlejaid diskrediteerivad.
Markus Kasemaa
Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta
Näide grandi hindamissüsteemist
Ülekoormus ja töökius tõid noorele õpetajale tihti pisarad silma. Foto on illustreeriv.
Foto: Volodymyr Tverdokhlib / Alamy / Scanpix
“Õhtuti ma lihtsalt nutsin!” Esimene tööaasta põletas noore õpetaja särinal läbi
Terve elu õpetajaametist unistanud Maria (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) taipas möödunud sügisel üleminekukoolis tööle…
7 kommentaari
Aune Valk.
Elevus ja pettumus. Suvine mõtisklus sisseastumisest
Hõisked gümnaasiumidesse ja kõrgkoolidesse sisseastumise rekordite pärast ja samal ajal korralduse kohta esitatud kriitika näitavad,…
Konservatismi manifest
Martin Ehala. Valgustuse valu ja XXI sajandi väärtused. Tallinn: Postimees Kirjastus, 2025. 224 lk. 30.50…
„Kas poliitikal on üldse veel mingit tähendust?“
Hannah Arendt. Inimese olukord. Inglise k-st tlk Triinu Pakk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025 (Avatud…
Filosoofiapärandi tõlkimisest 40 aastat hiljem
1986. aasta sügisel lahvatas algul leheveergudel ning hiljem muudeski kanalites seninägematu vaidluspuhang filosoofia tõlkimise üle.…
Muusika →
SKIZØ (esiplaanil) soolo-debüütalbumini „Neetud ühiskond vol. 2“ ja benakanistri „Kroomitud“ Tallinna plaadiesitlus 31. VII Legendaarne Raadio baaris.
Sandra Suits
Kuidas raadiost sai subkultuurimaja
Nagu oli noortel puudu kuulajaskonnani jõudmise väljund, on neil jätkuvalt puudu ka kohad, kus omandada lavakogemust või arendada baastasemel lavaoskust.
Leigo kallastel ette kantud suurteos „Raua kutsumine“ mängis päikeseloojangujärgse salapäraga, ent otsis mõneti justkui kõverpeeglis ka koha maalilisuse ja teosesse kirjutatud terashalli teravuse tasakaalu. Esiplaanil solist Iris Oja.
Teele Toova
Lootusrikkaid suundi suvesumedusest
Teeb rõõmu, et Leigo järvemuusika festival on järjepanu pakkunud klassikalise kerge suve-kontserdi formaadi kõrval lava uudisteostele ja uudsetele sulamitele.
Piret Tatar. “BORN FREE”. “LAULUD EESTILE”.
Lauljal ja laulukirjutajal Piret Tataril ilmus eelmisel aastal kaks vinüülplaati: “Born Free”, mis sisaldab laule…
Aigar Vals. “KOMMI ASEMEL”.
Multiinstrumentalist Aigar Valsi alternatiiv-eksperimentaalne stiil avab end igal albumil uue nurga alt. Tema muusikale on…
Aegade ülene ja vaheline Vakkka!
Ansambel Vakkka! koosseisus Karl Tipp (saksofon, elektroonika) ja Kristjan Kannukene (vioola, elektroonika) viis kuulajad 17.…
Saun kümne päevaga!
Idee saun ehitada tuli üsna äkki, aga eellugu polnud üldse saunaga seotud.
Maadlesin sel ajal (25…
Maadlesin sel ajal (25…
“SONGS TO HOLD YOU”. Kadri Voorand, Mihkel Mälgand.
Kadri Voorandi ja Mihkel Mälgandi uus album on tunnipikkune ning sisaldab 13 omaloomingulist pala ja…
“LAURI-DAG TÜÜR. AFTER IT RAINED FOR 2 MILLION YEARS”.
Head elektroonilist ambient-muusikat ei kuule tänapäeval just ülearu tihti. Seda tervitatavam on Lauri-Dag Tüüri märtsis…
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdi (dirigent Tõnu Kaljuste) õnnestumisele ja tähtsusele aitas kaasa asjaolu, et helilooja Pēteris Vasks viibis ise kohal ja võttis publikult kontserdi lõppedes vastu tänusõnu.
Anneli Ivaste
Puhas kõla, rahutu mõte
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutöö 2. V Tallinna metodisti kirikus antud kontserdi „Pēteris Vasks 80. Elukaar muusikas“ põhjal.
Brigitta Davidjants
Kris Moor
Nii palju naabrirõõmu
Brigitta Davidjants: „Mind üllatas, kuidas me baltimaalased kõik maadleme popkultuuri uurides samade küsimustega ja meil on nii suur ühisosa. Oleks aeg asuda tihedamale koostööle.“
“TOIVO TULEV. DAWN, ALMOST DAWN”.
Toivo Tulevi loomingut on alati iseloomustanud intensiivsus, sisemine põlemine ja vaimsed otsingud. Tema uusim autoriplaat…
Teater →
Piret Laurimaa Õnne on asjalikum, tänapäevaga unisoonis ja juhib mängu. Marika Barabanštšikova Virge on rohkem tuulest viidud ja pea pilvedes.
Tiit Palu
Kas oled vananemisega algust teinud?
Ega teater pea sunnitöö olema, kuulutas Paul Pinna, kui Ants Lauteri nõudlik vaim talle närvi-dele hakkas käima. Suveteater pole sunnitöö, seda on Pärnus tunda.
Christopher Rajaveer teeb Urmas Sisaskina kõhedust tekitavalt täpse rolli: ta on omale videote najal selgeks teinud helilooja kõnemaneeri iga varjundi, iseloomulikud liigutused ja kogu pidevalt motoorses rahutuses viibiva oleku.
Kalev Lilleorg
Mitu mustikat mahub kümneliitrisesse ämbrisse?
Tegu on Urmas Sisaski looga, aga näidendi keskmes on eelkõige erilise inimese raskused ning seetõttu jääb ehk pisut kõrvaliseks tema väärtus ja tähendus heliloojana.
25aastasele Saueaugu teatritalule ei ole eksistentsialistlikud küsimused kindlasti võõrad, vastupidi, erilise hoolega on püütud leida materjale, mis dialoogi inimese ja maailma vahel esindaksid ja tekitaksid.
Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix
Dialoogid valupunkti ümber
Juulikuu keskel tähistas Saueaugu teatritalu oma 25. tegutsemisaastat sümpoosioniga „Teater udus“, kus tuli esitamisele ka siinne ettekanne-mõtisklus.
Hetk lavastusest.
Foto Iris Kivisalu
Vajame universaalseid headuse lugusid. Püha Johannese kooli etendus “Janu”
Püha Johannese kooli draamastuudio ja PJK tantsukooli lavastus “Janu”. Lavastajad Liina Olmaru ja Kärt Tõnisson,…
Christopher Rajaveer toob vaatajani ühe andeka ja heasüdamliku, kuid omapärase inimese eluloo.
Foto: Kalev Lilleorg
Erilisus ei tohiks olla karistus
Jänedal lavale jõudnud helilooja Urmas Sisaski elulugu kannab edasi sõnumit, et tõelise enda eest peab…
Noorsooteatri suvelavastus etendus uues põnevas mängupaigas: Paljassaares, Hundipea kakaolaos.
Foto: Gabriela Järvet
Mere silmad, mere süli, mere aeglane tants …
Noorsooteatri suvelavastuse “Ookean meri” publik läbib üheskoos unenäolise hävingu ning leiab end pärast sünkjas-saatuslikust õhustikust…
ÜHE KAHESAJA NELJAKÜMNE SEITSME AASTASE BALLETI LUGU:
„Ballett õlgedest ehk Halvast heani on vaid samm” ehk „Lison ja Colas” ehk „Halvasti valvatud tütar” ehk „Asjatu ettevaatus”
AJALUGU EI OLE MINU JAOKS MIDAGI LÕPETATUT EGA TURVALISELT MINEVIKKU SULETUT
Intervjuu Kristina Normaniga
Astra Irene Susi.
Foto Elo Vahtrik
Astra Irene Susi: otsin inimesi, kes on ise ka otsingulised
Näitleja, helilooja ja lavastaja Astra Irene Susi on hoos: kirjutab heliteoseid ja loob muusikateatrilavastusi, lõpetab…
Kunst →
Peeter Lauritsale meeldib, kui maailm on poeetiliselt sidus, ta tahaks, et maailm oleks selles elavatele olenditele meeldiv paik.
Karolin Viikoja
Kas nad kirjutavad meile?
Kas meil on mingi võimalus kohtuda nende arusaamatute teistega, keda Peeter Laurits meile vilksamisi näitab?
Nafta ja fossiilkütuste kujundi kaudu on väljapanekul mänguliselt ühendatud eelajalooline minevik ja düstoopiline tulevik.
Stanislav Stepaško
Surnud plöga ja mängulise vastupanu võimalus
Näitusega uuritakse väga tabavalt (ja tundlikult) kultuuri, pärimuse ja inimüleste jõudude omavahelisi suhteid tänapäeva hiliskapitalismi tingimustes.
Vaade näituselt „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“. Ruumi keskel Urmas Viigi installatsioon „Vahuprintsess“.
Martin Siplane
Au ajutiste lahenduste ajastule
Soolalao näitusel lubatakse ajas rändamist. Aga kuhu „tagasi“ siis täpsemalt minna tahetakse ja kuidas puutub üldse asja tulevik?
Maria Kapajeva töötab oma loomingus ühiskonda niit niidi haaval läbi ja testib iga lõime vastupidavust.
Paul Kuimet
Maria Kapajeva – mitte piir, vaid algus
Mulle väga meeldib, kuidas Kapajeva kasutab sellel näitusel suuri teemasid. Näituse dramaturgia kasvatab kunstniku isiklikust loost midagi palju suuremat.
Flo Kasearu teos „Kohalike kaasamine“ on avatud kunstivälisele reaalsusele.
Joosep Kivimäe
Väikesed viginad värske õhu muuseumis
Terve plejaad praegu neljakümnendate alguses olulisi eesti kunstnikke on nullindate lõpus siin möllates saanud elutähtsaid impulsse.
Eesti karikatuuri kartograaf
Karl August Hindrey on eesti karikatuuriloos erakordne tegelane. Ta on esimene kunstiharidusega karikaturist, esimene karikatuuriteoreetik,…
Kui kuulsid lasku, siis sa polnud sihikul
Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA) ja kaasaegse kunsti (MA) erialadel ning osaleb…
Valge valgel ehk Täiuslik riisipall
Väike valge riisipall valgel taldrikul. Tillukesel madalal valgel laual, pehmel valgel vaibal. Mitte eriti suures…
Ma arvasin, et läksin sirges joones, aga tegin muudkui ringe
On erutav olla kaasa kistud, kellegi või millegi poolt otsesõnu liigutatud. See liigutaja võib olla…
Popiloba kütkestav demokraatia
Janar Ala. Purgisupp. Lugusid popist, kunstist & elust. Tallinn: Sihtasutus PoCo; Helios Kirjastus OÜ, 2025.…
Kristi Kongi: „Kuidas tekivad sümbolid? Kuidas inimesed omavahel suhtlevad või jätavad kellelegi teisele sõnumeid? Tegelikult on maalis ikkagi tohutult palju peidus.“
Piia Ruber
Värv tuleb maali sisse vaadata
Kristi Kongi: „Kui mul tuleb pähe mingi visuaal ja ma hakkan seda teostama, siis see juhtub sageli sellises olekus, kus ma olen enda kaotanud sel hetkel.“
Iga kruvi ja objektiivikeere võib olla hingestatud. Seda umbes samasugusel kvaasireaalsel viisil, nagu näiteks vanades kultuurides, kus seostati objekti ja hinge.
galerii Vernissage
Millest on tehtud mikrotonaalne aurupunk?
Need objektid ja poololendid, keda Jüri Mildeberg on skulptuurideks kogunud, on välja astunud varjunditest ja märkamatusest. Nad on mikrotonaalsed.
Ühiskond →
19. mail 2018 moodustus Emajõe kahele kaldale kätest ühendatud inimkett. Kristiina Ehin märkis, et ei soovi põhimõtteliselt oma lastele õpetada fraase nagu „normaalne saasteprotsent“.
Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix
Tõde, õigus ja kodanikuühiskond
Tselluloositehase saaga läheb ajalukku kui hea näide kollektiivsest ajust: kogukond ja teadlased tabasid ära projekti fundamentaalsed vead.
Tallinna rohevöö ja liikuvusväljade asukohad.
Janely Järv
Liiklusväilast liikuvusväljaks
Tallinna linnapiir peaks olema üleminekuruum linna ja hajaasustuse vahel, mitte liiklusväil. Liikumine ei ole ainult ühest punktist teise jõudmine, vaid linnakogemuse osa.
Priinime lugu: Vardja
Seol nimel om Eestin 145 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi…
Imetajaallergia
Teen restoraniukse lahti ja võtan saabuvad külalised avasüli vastu. Hulk small-talk’i ja mõned komplimendid seljataga,…
Pealispinnad ja nende sügavused
Janek Kraavi. Post. Esseesid nüüdiskultuurist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. (Studia litteraria Estonica; 27). 376…
Filosoof, kes ei sallinud tähistajat
Gilles Deleuze. Nomaadlik mõtlemine. Koost. ja toim. Jüri Lipping ja Ott Puumeister. Prantsuse k-st tlk…
Kui loodusest saab kommunikatsiooniprobleem
Metsade ümber käiv arutelu on toonud nähtavale, kuidas loodushoiust on kujunenud strateegilise kommunikatsiooni väli, mis…
Looduse mälestusmärgid inimtegevuse paradokside tähistena
Looduse mälestusmärgid peegeldavad inimese ja looduse suhte ajaloolisi kihistusi, ulatudes loodusest jagusaamise heroiseerimisest ohustatud ja…
Arhitektuuribüroo AgwA arhitektid ei püüdnud Charleroi Chapexit taastada selle algsel kujul. Foto on pärit hetkest, mil hoone ei olnud enam päriselt see, mis ta kunagi oli, kuid polnud veel saanud ka selleks, milleks ta nüüdseks on kujunenud.
Arvi Anderson
Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?
Hiiglaslike hoonete säilitamine ei pruugi enam tähendada mineviku taastamist. Olulisem on ära tunda, milline hooneosa kannab jätkuvalt ruumilist ja kultuurilist väärtust.
Kalarand näitab, et ka eraomandis linnaruum võib olla mitmekesine ja vabalt kasutatav. Arhitektuurilahenduse autor Kadarik Tüür Arhitektid, maastikuarhitektid Maarja Tüür, Maria Pukk, Ivar Lubjak ja Kerttu Kõll.
Ken Mürk / ERR / Scanpix
Eraomandis avalik ruum
Kelle reeglite järgi linnas elatakse? Kuidas kujuneb eraomandis avalik ruum ja missugune on selle kvaliteet Tallinnas?
Peter Lõhmus: „Sageli arvatakse, et suuremate kulutustega paisutavad riigivõlga vasakvalitsused, aga sedasama teevad suurte maksulangetustega ka parempoolsemad valitsused.“
Madis Veltman / Postimees / Scanpix
Mida teha, et riigivõla kasv kontrolli alla saada?
Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus: „Arvata, et väljaspool poliitikat leidub mingi tehnokraatlik võlakasvu pidurdamise imerohi, on naiivne, isegi natuke ohtlik.“