Kultuurileht
Nagu paberis. Aga ruumi ei võta.
Telli Kultuurilehe e-ajakirju!
Nädala fookus
Korra lubadus ja piirid
Teise maailmasõja järgne maailmakord rahvusvahelise õiguse vaatenurgast
Hubaste vektorite salajane geomeetria
Iga kunstniku looming eristub selgelt kõigi teiste omadest, ent ometi moodustub seekordset Köler Prize’i näitust EKKMi hoones järjest läbi vaadates tervikpilt.

Metsa ei istutata
Eesti vajab metsapoliitikat, mis lähtub ökoloogilisest tegelikkusest, sotsiaalsest õiglusest ja pikast majandusvaatest.
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

NÄGIME, AGA EI KUULNUD. MIS SEAL AUTOS VEEL ON?

PERSONA GRATA ENELI JÄRS
Kanuti Gildi SAALil oli veebruaris 25. sünnipäev. Sina oled seal produtsendina töötanud 18 aastat. Kuidas…

KUI ENAM EI JÕUA, AGA JÕUAB IKKA

TEATRIS MA UNUSTAN KÕIK ÄRA!

Tallinnast Nuuki ja tagasi
Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub…

Tõde ja rahvusvaheline õigus

Puta Madre

„Pimekaadri“ teema sel sajandil oma mõjuvõimu ei kaota
Näidend…

Koolilaste abiga sünnib Mustamäe paneelmajade vahel värviline oaas

Kiiruga lõpetatud teadustöö viib koolipoisi Ameerikasse

Vägivald armastab pimedust ja kinniseid uksi. Koolid võtsid noorte harimiseks lausa järjekorda

Ingar Dubolazov: auto esiklaas on tahavaatepeeglist suurem ikka põhjusega

Eksperdid: ka lastele suunatud YouTube Kids sisaldab väga palju häirivat sisu

Inseneride puudus kui valikute tagajärg

Minu õpetajad teadsid, mida üks inimlaps koolilt vajab

naine viltuse vaagnaga. intervjuu Triinu Kreega
ja tead et ta armastab oma vanaema (lk 61)
fotod: Maara Parhomenko
missioon viljant_010326
tln-vlnd…

Noorsoo soode soosimine ja loodus lüürilises lootusetuses
„Pääsulinn“
Loomingu Raamatukogu, nr 29, 2025
Toidupoodi tuleks minna täis kõhuga, et paremini hinnata, mida…

“hääl väriseb” jt luuletusi
hääl väriseb,
lehed jäid riisumata,
keegi virvendab ees,
teretab,
ja möödub.
ma vaatan tagasi,
vaid vari tudiseb aia peal,
teretan,
vari peatub.
kas sa ei mäleta?
mäletan,
muidugi…

Maasikapunk ja karnevalikatarsis
„APS!“
Puänt, 2025
Ükskord toimus läundžis nimega Levist Väljas performance’i-õhtu „Kräu“. Inimesi tuubil suitsune koobas ootas ürituse…

Ärme enam salga – siin on vaja veel kõvasti tööd teha. Eesti noortekirjandus 2025

“usk, lootus, armastus” jt luuletusi
tahaksin mõne kohatu nalja visata, kuid siis taipan, et su kaelas on rist
viivitan ja…

“pederastid, kitsed, töömehed, patsaanid ja autoriteedid” jt tekste
võin vabalt kuivetu lõunasöögi sisse ahmida ilma,…

Raamatusoovitused: Ove Averin
Tõlkes sündinud ehk õpetlik väljanäitus sellest, kuidas tõlketeos maarahva sekka tuli ja kuidas tema käsi seal käinud
Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025). Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. 30. IX 2025 – 14. III 2026. Kuraator Daniele Monticelli; töörühmas Aile Möldre, Maris Saagpakk, Ave Mattheus, Kaja Tiisel, Anne Lange, Rene Haljasmäe, Triinu Tamm; koordinaator Julia Reinman.
Sugu tekstides ja tajus
Elisabeth Kaukonen. Revealing the Gender in the Genderless. Estonian Gender-Marked Vocabulary and its Perceptions. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 55.) Tartu: University of Tartu Press, 2025. 203 lk.
Kuidas tõhustada suhtlust hädaabikõnedes?
Piret Upser. Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 54.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 211 lk.
Lühikroonika 3
4. veebruaril Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul esines Rogier Blokland ettekandega „Meälased, kveenid ja lantalased. Kes nad on ja…
Araabia maateadus ja Eesti
Üllar Peterson, Helen Geršman. Jalutuskäik maailma äärealadele. Eesti ja selle naabrid al-Idrīsī „Rogeri raamatus”. [Tallinn:] Postimehe Kirjastus, 2024. 358 lk.
Väitekiri liivi verbituletusest
Santra Jantunen. Livonian Verbal Derivation: Inherited Characteristics and Contact-Induced Change. (Dissertationes Universitatis Helsingiensis 216/2025.) Helsinki: University of Helsinki, 2025. [186 lk.]
Igor Severjanin eesti luuletajana
Igor Kotjuh. Igor Severjanin Eesti kirjandusväljal ja Eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918–1941). (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 27.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 147 lk.
Vepsa passioon
Alevtina Gongišt. Meist vepslastest ja mitte ainult. Tlk Madis Arukask. Tallinn: Argo, 2025. 182 lk.

Hetki koorikontsertide rikkusest

MUUSIKAUUDISEID MAAILMAST
Läti parlament võttis vastu seaduse uue riikliku kontserdimaja, Riia Filharmoonia rajamise kohta. Hoone on kavas…

XV Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festival

30 aastat Tallinna klavessiinifestivali

Rebased Tallinnas ja Berliinis
Leoš…

MUUSIKAUUDISEID EESTIST
II koorimuusika foorum toimus 21. märtsil Tartus ja 22. märtsil Tallinnas. Foorumi korraldajaks on Eesti Koorijuhtide…

Johannes Laas: “Passenger Seat” on mõeldud kandma kuulajat koos tema enda mõtetega

Keelpillikvartett M4GNET: ühe kuldlõike neli tahku

Intervjuu: Kahel pool kodumaine

Ühe naise harali märkmed eelmise aasta luulest
Mind hakati hüüdma.
Hiljem selgus, et luuletajaks.
(Kaarel B. Väljamäe)
Armastan kõiki,…

Kaadervärgid
Kirjutasin novembris-detsembris 2023, kuidas A. „ehitab erinevatest kättejuhtuvatest esemetest kõige pöörasemaid assamblaaže, mis näevad välja…
Lõpmatuse aktiivne pool
Lavastaja ja näitleja Daniil Zandberg: „Don Quijote on paradoks – ebamugav kangelane. Ta ei tule ega lahenda probleeme, vaid paljastab need ja annab võimaluse neid näha.“
Saaremaal nähti flamingot
Kelle ainsaks tööriistaks on hirm, selle silmis paistab droonina kõik, mis lendab.
Hoovi elu
Mõni nädal tagasi kirjutas Kunter Tätte Sirbi veergudel allovanemlusest ehk laste kasvatamisega seotud vastutuse jagamisest vanavanemate, õdede-vendade, onude-tädide, nõbude…
Kägistamine hõbe, veredoping kuld
Juutuuber Tavakodanikust Naisterahvas avaldas umbes kuu aja eest oma kanalil tunnipikkuse analüüsi „Tõnis Sildaru ja…
Teie aeg on saabunud, Kurva Kuju rüütel
Aleksandr Ivaškevitši don Quijote ja Dmitri Kordase Sancho Panza koosmäng on Daniil Zandbergi lavastuse telg.
Keda mehe pisarad ikka huvitavad?
Laura Niilsi ja Märten Matsu mäng toetab teineteist ning surub aina sügavamale tegelaskuju sisse vaatama, avades kiht kihi järel Joanna ja Tomi.
Meil on seda Kölerit väga vaja
Kas kunstiloojad, -uurijad ja -publik ikka annavad endale aru, miks on Köler veel tänapäevalgi eesti kunstiajaloo A ja O?
Tehis on päris
Ulmekirjandus ei hoiata meid tuleviku, vaid oleviku eest – meie endi vastutustundetuse ja hoolimatuse eest. Võib-olla on see kõige tõelisem ülesanne, mida kunstlikult loodud lugu üldse täita saab.
Taimed, transnaised ja lõpmatu metamorfoos
Kas inimene on üldse kunagi olnud inimene ning mis eristab teda teistest looma- ja taimeliikidest, küsib Charlotte Weitze „Rosaariumi“ risoomjate ridade vahelt.
Maailm seisab naiste õlul ning naised hoiavad seda kandamit hella jõuga
Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi kõne 28. aprillil 2026
Kontsertidest (üle)küllastatud aprill
Aprill oli kontsertidest ning sealjuures uuest ja/või eesti muusikast küllastatud. Millist muusikat saab ka edaspidi kuulda, teab vaid tulevik.
Stiililt kirev mosaiik
„Jazzkaare“ kogemust palistasid lõunamaised muljed, alguses Antonio Lizana kvinteti kirglikud rütmid Hispaaniast ning lõpus kvarteti Sol y Sombra tulised edasi-tagasi sööstud üle Argentina ja Brasiilia piiri.

Vanemluse binaarsus

Eestlaste loodustunnetusest popmuusikas. Ökokriitiline vaade eurolauludele

Elust Eestis neil aegadel

Mis siis ikkagi selle iibega teha, kaske, kaske

Tuha all on tunda hõõgumist. Kas küpseb seal kartul?

Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga

Juhtkiri: Eesti otsib järeltulijat

Kuidas turundada ökoloogilist katastroofi

Võrokõsõ tiidüstöie konkursil

Vahtsidõ võrokiilside laulõ võistlus Uma Laul

«Mino Võromaa 39» parõmba kirotaja omma teedä

Ütenkuun tegemise rõõm

Inemiisi jääs veidembäs
Olõ viimätsel aol nännü, et sääl,…

Punk olõ-i koolnu!

Kiri Võrolt. Kinä kevväi

Talviku Ermo: pankõ latsõ huvitsõõri!
Kevad 2026
Eesti Kunstiakadeemia üks aasta hiljem: intervjuu uue rektoriga
Mis tunne on olla liikuvuses?
Kastellaanimaja galerii
“Liikudes läbi elu nägin aeg-ajalt iluvilksatusi”
Rebeka Vaino
12.–16. VII 2024
Goldsmiths Campus, Studio B…
Intensiivsuse esteetika terase ja vaikuse vahel: Arne Maasiku installatsioonide tõlgendusi
RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID
I. SISSEJUHATUS
Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress…
FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT
Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis…
KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE
Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL…
KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS
Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus…
NULLPUNKTIS
Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb…
KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett
Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb…
Silvia Urgas soovitab
Olen viimasel ajal tegelenud palju perekonna- ja suguvõsaasjadega. Olin umbes 10aastane, kui sain aru, et pea ainsad korrad, mil oma laiemat suguvõsa näen, on matustel ning et nende sündmuste sagedus ja kohtumiste kogukestus on omavahel pöördvõrdelises seoses. Mida tihemini ma oma sugulasi näen, seda…
Priit Põldma kultuurisoovitus
„Alice Zeniteri lühiromaan „Kes neid jõuaks lahuta“, mis on ilmunud paar aastat tagasi Loomingu Raamatukogus. See on autobiograafiline teos ühe noore prantsuse naise ja Mali päritolu mehe sõprusest, mis viib nii kaugele, et nad sõlmivad fiktiivabielu, et see noormees saaks jääda Prantsusmaale…
Tõnu Õnnepalu soovitab
Perekonnaasjadest kirjutades võib kergesti kalduda emba-kumba äärmusesse: kas olla liiga tundeline ja minevikku ilustav, või vastupidi, asuda (psühhoanalüütilise) paljastamise, et mitte öelda kättemaksu rajale. Natalia Ginzburg on valinud sirgjoonelise kesktee: ei ilusta ega paljasta. Ta kirjeldab. Jutustab pealtnäha kiretul toonil, nappide, peaaegu kurjade lausetega,…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Liivi jt lugusid
„Move your body like you just don’t care,“ üürgas kõlareist. Ometi just see meid kõiki…

Elamise Gesamtkunstwerk
„APS!“ on Riste Sofie Kääri…

Värsiloomingut läänesaartelt
„Saare meesluule…

Kui raamat rikastab koduõpet
Film →

Muutuv maailm, muutuv vorm
Stoffel Debuysere: „Elujõuline filmikultuur peab olema avatud muutustele tunnetuses ja vormis, kutsutagu seda siis mängufilmiks, dokumentalistikaks või millekski vahepealseks.“

Tühja võimla Ameerika mäed
Distantseeritus, spirituaalsus, arhitektuur ja dokumentaalsus on vaid mõned märksõnad, mis Jaapani eksperimentaalse lühifilmitegija Takashi Ito loomingus pinnale kerkivad.

Kauglähedalt põimitud peresooned
„Isa ema õe venna“ kolm lugu vanemate ja laste suhetest laotuvad üksteise peale nagu kolm mitte eriti rasket tekki – veel kergemaks teevad need pulseeriv soojus ja empaatia.

Hirmu paradoks
HÕFF on kahtlemata leidnud oma publiku, aga uuenev festival paneb küsima, kas õudusfilmifestival peaks olema ohtlik või mitte.

Kellegi teise kehastus
Cate Blanchett: „Elusolemist iseloomustab kummaline performatiivne aspekt, ja see on eriti omane perekondlikele rollidele.“

Hetked väljaspool olulist tegevust
Jim Jarmusch: „Filmi planeerides kujutasin seda ette kui muusikateost, millel on kolm osa, aga mitte kui kolme eri pala. Osad resoneerivad üksteisega ja väikesed teemad korduvad variatsioonidena nagu muusikaski.“

Mustade mõtete vastu musta huumoriga
Mõkõta Lõskov: „Ukrainlasena luban endale sõja teemal musta huumorit. See on minu kui neis sündmustes otsese osaleja privileeg.“

FILMIKRIITIKUTE SULEPROOV 2026: KESKKOND JA LOODUS

Vaade Epp Maria muinasjutumaailma
Kunstniku puhul oodatakse sisemist võitlust või skandaali, kuid Auna filmi „Epp Maria. Elu maalides“ vaadates jääb mulje perekonnast idüllilises oaasis, kus valitseb täielik harmoonia.

Vabariigi valvur
Tarik Saleh: „Iga loo keskmes on üks mees, kes püüab seista sirge seljaga, aga keda painutatakse seni, kuni ta murdub. See on mu Kairo triloogia filmide mõttelaad.“

KODUMAISE SPORDIFILMI MUDELIT MUUKIDES

„MEIE ERIKA” TÄNUVÄÄRT PROPAGANDA: KUI VÄGA TAHTA, VÕIB KA EESTIST KOSMOSESSE LENNATA
Haridus ja teadus →

HTM: kõrghariduses on vaja täiendavaid õppekohti ja lisaraha
Riik plaanib täiendavaid õppekohti avada eelkõige erialadel, kus valitseb tööjõupuudus.
2004.…

Inseneride puudus ei ole ülikooli astumise, vaid seal püsimise küsimus

Kas asendame korstna päikesepaneeliga?
Miks peaks paralleelsüsteemis toimuv atesteerimisvestlus…

Atesteerimissüsteem aitab koolijuhtidel oma tööd analüüsida

Tehislik ja looduslik
Küsimus ei ole selles, et kuidagi kaotada ära tehislik, vaid kuidas inimtehnika puhul arvestada kaudmõjudega ning seeläbi sobitada seda paremini olemasolevasse loodusse.

TI-pädevused koolis. Kas õpetame seda, mida õpilased tegelikult ootavad?
Viis olulisimat oskust ja…

Teadlane: sotsiaalmeediakeeluga saavutaksime vaid selle, et puudub võimalus teada saada, mida lapsed veebis vaatavad

Eesti hariduse suurim probleem on kaootiline ja iganenud töökorraldus

Haridustehnoloog: õpetamine peab süsteemselt muutuma

Eesti keele tasemeeksami teemad võiksid olla elulähedasemad

Sotsiaalmeedia keelamisrallil juhib pime pimedat

Solvav video levib minutitega, abi liigub aeglaselt
Kohtla-Järve Järve kooli direktor Madli Sarv…
Muusika →

Kaks tõde samal laval
Kevadpüha õhtul kõlas Monika-Evelin Liivi ja VHK keelpilliorkestri esiettekandes Rasmus Puuri vokaaltsükkel „Neli laulu Christina Rossetti sõnadele“.

Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton
Bianca Rantala: „Praegu on tõesti olnud nii kiire, et kogu aeg on taustal selline väike hirm ja üritan korraga seljatada ühe päeva, saada hakkama selle päeva probleemiga.“

Kuidas loodida lugusid
Loodist välja nihkunu paikapanemist ei saa kunstidelt või muusikalt nõuda, kuid muusika võib vähemalt osutada ebakõladele ühiskonnas või ka enese hinges.

Modulshtein. “SOUND NAVIGATION AND RANGING”.

SADU. “PROBLEEMID PARADIISIS”.

“MADLI MARJE GILDEMANN. DREAM SEQUENCE OF AN ANCIENT FOREST”. Ludensemble, Kaspar Mänd, Talvi Hunt, Kadri-Ann Sumera.

Stuudios: Tolmuimejat kuulav Valter Nõmm

Eeva Talsi nukumajavõlumaailm

Kontserdikorraldus on Eesti interpretatsioonikunsti selgroog
Linnahalli uus elu on võimalik

Flamenkokastmes Bach, udmurdi disko ja folgi jõud
TMW muusikaprogrammis paistis silma žanride mitmekesisus ja piiride hägustumine. Džäss ei olnud alati päris džäss ja klassika ei olnud päris klassika. Uued stiilid ristusid, luues seni kuulmata kõlasid.

Jaan Ross – eesti kaasaegse muusikapsühholoogia rajaja
Teater →

Kuidas peaks märkama nähtamatutena mõjuvaid noori?

Keel, võim ja vabadus
„Akadeemilise lühise“ peategelane on Maria Annuse südamliku intensiivsusega mängitud sotsiaalpsühholoogia professor Johanna, kes hakkab ülikoolis läbi viima töökeskkonna uuringut.

Miks peab midagi viga olema?
Zuga ühendatud tantsijate lavastus „Mis sul viga on?“ ei püüa otsesõnu vastata sellele ässitavale küsimusele, vaid pöörab tähelepanu küsimise viisile.

Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline
„Mr Greeni külaline“ eeldab pidevat laveerimist koomilise ja traagilise vahel.

Tahaks olla metsas, prii ja vaba, vaba ja prii …

Kas kameeliaõis peab närbuma?
Lavastuslikult kulgeb „La traviata“ kõigiti ootuspärast rada, mis on ühtaegu hea ja kahvatu. Ei mingeid välist efektsust nuruvaid akrobaatilisi vägitükke ega päevakajalisi pisteid.

Julge algus on pool võitu ja mitte ainult
EMTA lavakunstikooli XXXII lennu lavastajatudeng Oliver Reimann kirjutas juba oma lasteaia lõpuraamatus, et tahab saada lavastajaks. Ja ongi nüüd saanud, kuigi diplom veel saamata.

Naivistlik tragifarss halli lipu all
Absurd võikski toimida, kuid see eeldaks tuntavat sarkastilist ja tarka kõrvalpilku, mis otsusekindlalt surmaks naivismi. Ja ikkagi jääks õhku üks küsimus: mis puutub siia Paul Keres?

Suur eesti teater väiksel Inglismaal
Suurbritannia teatrikompanii Foreign Affairs korraldas koostöös Eesti Teatri Agentuuriga märtsis Londonis Jermyn Street Theatre’is Eesti uue dramaturgia esitlusfestivali.

Pilguheit akadeemilisse panoptikumi
Iga päev akadeemilises maailmas viibijad…

VASTAB JAAN REKKOR
Harri Rospu foto
Need näitlejate intervjuud on ikka imelikud asjad. Kuidagi väga. Ülehinnatud…
„Äpud ja marginaalid“ ikka eraldi
Kunst →

Ilu on väga oluline
Katarina Bonnevier: „Kõige kiuste on vaja imetleda ilu. Kui pole midagi, mille eest hoolt kanda ja millest hoolida, siis pole ka põhjust võidelda.“

Appihüüd

Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik
Merike Estna: „Lõpetan töö selle maaliga siis, kui biennaal saab läbi. Põhiline on näidata protsessi ennast, mitte ainult valmis teost. Tuleb väärtustada asjade kulgu.“

Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad
Kaheksa Tallinna linnamuuseumi kogus olevat XVI sajandi piltvaipa konserveeritakse ja eksponeeritakse linnamuuseumi avatud kogude hoones.

Lained küsivad ja võpsik vastab
Kahe kunstniku väljapanekus on ühenduslüliks üks peen ja tundlik, enam-vähem abstraktne, kuid siiski meremaalina mõjuv pilt.

Millest mõtled, seljaaju?
Mihkel Maripuu on oma uue näitusega tekitanud varem sissetöötatud süsteemis katkestuse. Tema „Alterix“ on huvitav muu hulgas seetõttu, et märgib rõhutatult ümbersünnihetke.

Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić
Ajal, mil sotsiaalsed ja poliitilised probleemid on koondunud enneolematuks tormipilveks, pühitsetakse USA miljardäri auhinnagalal eskapismi ja puhast esteetikat.

Leida peeglist mõte

Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust?
Just need teosed, kus pole püütud loodust pelgalt kujutada, vaid proovitud seda ümber mõtestada, selle piire nihutada või teemale mingit uut värvingut anda, jäävad näitusel kõige tugevamalt kõlama.

Tumeduse talumatu kergus
Kadri Mälgu looming väljendab ehtekunsti vormis tasakaaluotsingut, balansseerimist kahe maailma, metsarahva ja vana Euroopa piiril.

Unustage malbus, rokkige täiega
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ tekitab feministliku plahvatuse asemel väikese raputuse. Teenimatult varju jäänud nimed tõstetakse rambivalgusse.

Madalpinge meistriklass
Üks Alice Kase näituse „Sinine motiiv“ läbiv joon näibki olevat kõrgepingest keeldumine, teatav strateegiline külmus.
Ühiskond →

Meie laste tore ja turvaline elu
Kel on mure iibe pärast, peaks toetama naiste majanduslikku iseseisvust, palgalõhe kahandamist, töö-eraelu tasakaalu loomist ning emaduslõivu kaotamist.

Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik
Dekadents on traditsiooniliselt olnud meeste ala, ent naised omastasid dekadentliku esteetika ja uuendasid seda – sageli iroonia ja paroodia kaudu.

Mida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?
Vestlusringis arutatakse, kas linnas peab vett käsitlema kui probleemi, millest tuleb alati kiiresti vabaneda, või on see tervikliku linnaruumi osa.

Eesti praegune haldusjaotus on kahjulik meie rahvakultuurile

Sibulapõld Männikul
2007. aasta hiidmädapaise rahvussuhetes on kahanenud väikeseks vistrikuks, kuid ravi vajab siiski.
Üleskutse majanduslikule õiglusele
Kas inimkond ei ole ka tuhandete aastate taha ulatuva kogemusega õppinud varanduslikust ebavõrdsusest tulenevaid probleeme targemalt lahendama?
Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?“
Kui hoone eeldatav eluiga on ligikaudu 50 aastat, siis peab see hoone edaspidi sobima ka juba palju vanematele spetsiifiliste vajadustega inimestele.

Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?
Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus.

Lugusid Eesti idaservast

Ära ole …., ütle tere!

Kaevavad endale auku
Konservatiivide panus põlevkivile valimisteemana osutub lõpuks rängaks planeerimisveaks ega too hääli.













































