Kultuurileht
Nädala fookus
Ebakindlus tõukab koolipoisid mürgise mehelikkuse rüppe, tagajärjed jõuavad ka klassiruumi
Umbes veerand Eesti 15-aastastest poistest leiab, et naised ei peaks poliitikas osalema, ning mõni naisõpetaja…
2 kommentaari
„Ruik!“ näitab sigu eri nurkade alt: valgustab nii põrsaste intelligentsust, lõbusvallatuid seatempe kui ka kamaluga inimsigade patte ning lööb letti kõikvõimalikud seateemalised ütlused.
Heikki Leis
Mudarevolutsioonäärid porikalda peal
Musta Kasti lavastuses „Ruik!“ põimitakse seiku lavastaja, dramaturgi, näitlejate ja lavataguste jõudude elust, kirjandusklassikat, popkultuuri viiteid ja kohaliku kultuurielu sündmusi.
Sulge
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Foto: Maria Ehrenberg
Intervjuu: Et tegelane hakkaks elama, pean ise tema sees ellu ärkama
Eva Koffi esikromaan „Sinine mägi” (2017) pälvis kirjanike liidu romaanivõistlusel II koha, sama…
Eve Pormeistri foto: Ago Pärtelpoeg
Elutants ringliikumises ja kõiksuse sosinas
Kas jõuan veel olemise ligi.
Tema salasosinate, vaevu kuuldava hingamise.
Maailmatuksete juurde.
Juhan Hellerma
Kui mitu elu [peab] elama,
et teada…
Tema salasosinate, vaevu kuuldava hingamise.
Maailmatuksete juurde.
Juhan Hellerma
Kui mitu elu [peab] elama,
et teada…
Foto: Erakogu
Kirjanik loeb. Anti Saar
Pühendusega Janar Alale ja Tom Hanksi vennale
Umbes kolmandal nädalal pärast ülikooli algust ütles Janar, kellega olin tutvunud teisel…
Umbes kolmandal nädalal pärast ülikooli algust ütles Janar, kellega olin tutvunud teisel…
1 kommentaar
Foto: HTM
Õpilaste lugemisoskus on vabalanguses. Kallas: videote rolli õpingutes peab oluliselt vähendama
Eelmise aasta märtsis sooritatud PISA test näitab, et Eesti…
1 kommentaar
Kirjandustänava festivali Õpetajate Lehe vestlusring 2025. aasta septembris.
Foto: Siim Lõvi /ERR/Scanpix
Kirjandusõpetajad arutlevad Kadriorus tehisintellekti üle
Sel laupäeval, 12. septembril kell 16 vestlevad Kadriorus Kirjandustänava festivalil SA Kultuurilehe telgis emakeeleõpetajad…
Sirje Pärismaa.
Kas juht peaks taluma talumatut?
Ühes miilitsaanekdoodis pidas patrull Venemaal kinni Eesti numbrimärgiga auto ja teatas juhile: „Trahv 40 rubla.“ „Ma pole…
2 kommentaari
Ülo Pikkov.
Kas ülikool peaks õpetama rohkem teadmisi või algatusvõimet?
Eesti koolisüsteem õpetab väga hästi leidma õigeid vastuseid. Ettevõtlus algab aga enamasti olukorras,…
1 kommentaar
Rain Mikser.
Õppekava ja dialektika – milleks kirjeldada väärtusi vastanduste kaudu?
„Tegeliku koolielu tugevused ja nõrkused“ on meie uurimisgrupi lähtepunkt, mitte eesmärk või…
2 kommentaari
Ülikooliaastad TTÜ-s 1960-ndate lõpus. Fotol paremalt peategelane Kaarel Määri (Jass Kalev Mäe), tema vastuolulise siseilmaga sõber Arnold Krunks (Theodor Tabor) ning armastatu, ideeline kommunist Elviine Eespere (Maris Nõlvak).
Foto: Siim Vahur
Kodumaine kõrgkoolimuusikal Kuljuse ja kuljustega
Ülikooliaastad äratavad nostalgiat, kuid suvelavastus „Nüüd õpin Mustamäel“ sisaldab sündmusi, mis on nostalgiast kaugel.
Ei oska…
Ei oska…
Aet Kallam on õpetanud 60 aastat. Ka 85-aastaselt läheb ta uuele õppeaastale vastu ärevuse, uudishimu ja rõõmuga.
Foto: erakogu
85-aastane Aet Kallam läheb taas klassi ette
Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi kunstiõpetaja Aet Kallam saab 8. septembril 85-aastaseks ja alustab uut õppeaastat.
Kuuekümne…
Kuuekümne…
Illustratsioon: Kristi Markov
KÕRVALPILK ⟩ Näitleja Janek Joost: „Olen väga rahul sellega, milliseks mu haridustee kujunes!“
Näitleja Janek Joost mõistis juba väikese rahmeldisena, et lavakool…
Vaimsest tervisest me ei räägi
Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud…
Psühhedeelikumide tagasitulek
Intervjuu Ave Taavetile
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just…
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just…
Schrödingeri kass ja Vahingu kassid
„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis…
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis…
Eesti vaimuhaiglatest pikal 19. sajandil
Kui sa vaimselt, psühholoogiliselt, emotsionaalselt, hingeliselt kannatad, kelle juurde lähed abi otsima? 24. jaanuaril (vkj) 1822.…
Sotsiaalmeedia vanusekontroll kui homöopaatia
Sissejuhatus
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed.…
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed.…
Kuidas mõelda mõtlemisest?
Kas mäletad mõnda lauset, mis muutis su elu? Minuga juhtus see aastaid tagasi heade mõtete linnas. Sõber…
Kasiino teeb poisist mehe
Vägivald ja äärmuslikkus on kavalad reklaamitrikid. Eestis tegutsevas netikasiinos Duel väljendub ootamatu sümbioos hasartmängude ja manosfääri vahel.
Kristlus on jälle viraalne
Kirikuõpetaja ja koguduse liige aitavad mõista, miks noored jälle piiblit loevad, miks Tiituse 2:4–5 sõnasõnaline järgimine ei…
Armuafäär, mis kestab igavesti
Kokanduse esindusnäo Anthony Bourdaini surmast möödus suvel kaheksa aastat. „Tony” on romantiline tagasivaade tema esimestele põletushaavadele.
JUHTKIRI: MIS ASI ON MÜÜRILEHT?
Müürileht on suvepausilt tagasi ja alustame septembrinumbriga uut hooaega, mis kestab kuni järgmise aasta suvevaheajani. Meeldetuletuseks, mis…
Kuidas neenetsi tundrast sai karjamaa ja gaasiväli
Neenetsid kuuluvad väheste põlisrahvaste hulka, kelle seas põhjapõdrakarjadega liikumine on tänini argipäev. Mida on fossiilsete…
Koduhaldjas
Õues sajab vihma, laps saab toas rihma. Kui vaatan õue, tundub, et olen Eestis ja on november, mida ta…
Inimese sitt läheb lihtsalt raisku
Enda kehajääkidega põllu väetamine pole utoopia, vaid kasutamata võimalus. Miks inimese ekskremendid ringlusest välja lülitati ja kas…
Nutisõltlase pihtimus
Võib-olla polegi vaja oma nutiseadet jõkke visata! Joosep Ehasalu tutvustab omal nahal läbiproovitud viise, kuidas skrollimisest pääseda.
“enese avamise õpetus” jt luuletusi
enese avamise õpetus
näitasin märga keelt
kas seda oli liiga palju?
näitasin märga keelt
mis nüüd minuga saab?
oli see liiga…
näitasin märga keelt
kas seda oli liiga palju?
näitasin märga keelt
mis nüüd minuga saab?
oli see liiga…
Üx lugu ja onu Vinku
Minu kärgperel on teistsugused mõõdud: mul on alles neli vanaema ning ainult üks vanaisa, kes pole tegelikult mu…
“kirsipuude allee.” jt luuletusi
*
kirsipuude allee.
ma olen siin varem olnud.
elavhõbeda hõbekarva luustik.
kuldsuulik kullastunud suu.
kakskümmend kuus tuhat viissada seitsekümmend kirsipuuõit.
kakskümmend neist…
kirsipuude allee.
ma olen siin varem olnud.
elavhõbeda hõbekarva luustik.
kuldsuulik kullastunud suu.
kakskümmend kuus tuhat viissada seitsekümmend kirsipuuõit.
kakskümmend neist…
Olemise kolm traktaati
Kõik, mida te siit loete, on rangelt minu enda arvamus. Mina arvan nii. Teie ei pea arvama. Objektiivset…
“Ma olen ööd ja päevad ja kuu ja tähed” jt luuletusi
*
Ma olen ööd ja päevad ja kuu ja tähed mis sulavad üheks hämarikupaiste paljastel…
Ma olen ööd ja päevad ja kuu ja tähed mis sulavad üheks hämarikupaiste paljastel…
Like if you remember Eesti aastatel 1997-2020
Kaur Riismaa
„Väsinud valguse teooria“
Varrak, 2025
Postkasti potsatab tellis. Pakendit avades ilmuvad nähtavale artefaktid minu…
„Väsinud valguse teooria“
Varrak, 2025
Postkasti potsatab tellis. Pakendit avades ilmuvad nähtavale artefaktid minu…
VASTAB RÜNNO LAHESOO
Rünno Lahesoo juunis 2026.
Harri Rospu foto
Oleme Rünnoga tuttavad olnud kindlasti üle kümne aasta ja teinud koostööd parasjagu. Nii…
Harri Rospu foto
Oleme Rünnoga tuttavad olnud kindlasti üle kümne aasta ja teinud koostööd parasjagu. Nii…
HEAL KANGELASEL TUHAT NÄGU
Kirill Havanski lavastuses „Tuhandenäoline kangelane”.
Henry Griini foto
„Vaadake silmadega alla, liigutamata pead — sealt saate oma silmaklappide ja…
Henry Griini foto
„Vaadake silmadega alla, liigutamata pead — sealt saate oma silmaklappide ja…
VANA KULD VIII. „LINDPRIID”, 1971. UUNIKUMI KEELAMINE. POLIITIKA, ESTEETIKA JA EETIKA
1.
Miks keelati Vladimir Karasjovi neljaosaline telemängufilm „Lindpriid” (valmis 1971, ametlikult ekraanil…
Miks keelati Vladimir Karasjovi neljaosaline telemängufilm „Lindpriid” (valmis 1971, ametlikult ekraanil…
PRANTSUSE UUS LAINE EESTIS JA TÄNAVATEL
Prantsuse uus laine, mis koondas endas niisuguseid Mõistuse tüürimehi nagu Jean-Luc Godard, Jacques Rivette, Éric Rohmer,…
EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2026
Koorikontserdid
Tütarlastekoor Ellerhein 11. IV Tallinna Jaani kirikus
Selle aasta Eesti muusika päevadel oli eriline koht koorimuusikal, millele keskenduti kolmel…
Tütarlastekoor Ellerhein 11. IV Tallinna Jaani kirikus
Selle aasta Eesti muusika päevadel oli eriline koht koorimuusikal, millele keskenduti kolmel…
„JAZZKAAR” 2026
Tänavune „Jazzkaar” pakkus muusikutele võimaluse näidata talvehooaja 2025/26 tulemusi: esitleti ridamisi uusi plaadialbumeid ja tähistati vanemate plaadialbumite edukaid…
KAS TE ARMASTATE TEATRIT?
Giuseppe Verdi ooper „La traviata” Muusikajuht ja dirigent: Risto Joost. Dirigendid: Aleksandr Brazhnyk ja Martin Sildos. Lavastaja: Samuel…
Ivo Pogorelić.
Foto Andrej Grilc
Ivo Pogorelić – selge kõlavisiooniga pianist
1958. aastal Belgradis sündinud pianist Ivo Pogorelić alustas klaveriõpinguid oma kodulinnas, 12-aastasena suundus aga õppima…
Anna-Liisa Bezrodny.
Foto Kaupo Kikkas
Anna-Liisa Bezrodny ja XXII Tallinna Kammermuusika Festival “Folkloori sillad”. Kunst, mis sünnib iga kord uuesti.
Viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny juhib Tallinna Kammermuusika Festivali…
Evelin Seppar.
Foto Vahur Lõhmus
Evelin Seppar: mulle meeldib pidev protsess, et midagi kogu aeg muutub, kasvab ja areneb
Evelin Seppar on vaatamata oma noorele eale vist meie üks kogenuimaid…
Emajõe Laulikud konkursil “Vox Lucensis” 2026. aastal.
Foto Väino Pool
Kvaliteet ja elurõõm ei ole vastandid. Naiskoor Emajõe Laulikud
Kõik mu ümber lauluks muutub,
mida vaatan, mida puutun,
nagu heliseksin ise helendusen…
mida vaatan, mida puutun,
nagu heliseksin ise helendusen…
Tütre Mareliga Haapsalus.
Foto erakogust
Ines Rannap – ilu ja eheduse saadik
2025. aasta 23. mail möödus 95 aastat sädeleva eesti viiuldaja, pedagoogi ja muusikakriitiku, raadio- ja telesaadete…
Sandra Laagus.
Foto Rasmus Kull
Sandra Laagus – elu Berliini Riigiooperi ooperistuudios
Sandra Laagus on noor eesti ooperilaulja, kelle tee on viinud ta maailma ühe mainekama…
Grand prix’ pälvinud Avis Animi oma dirigendi Danny Zhizhong Xie’ga.
Foto Vahur Lõhmus
Uute arengutega XVIII Eesti kammerkooride festival
25.–26. aprillil toimus Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru XVIII Eesti kammerkooride festival. Sündmusest ühes…
Tõnu Sepp õpilastega.
Foto Wikipedia
Ajarändur Tõnu Sepp – mees, kes taha vaadates näeb tulevikku
Nüüd, kui avasin artikli tarvis arvutis uue lehekülje, on Tõnu Sepa 80. aasta…
Umakeelitses oppusõs naatas pakma rahatukõ
Üten kooliaasta alostusõga tull’ teedüs, et seost opiaastast saava umavalitsusõ küssü lisarahha, et massa oppajilõ, kiä…
Tarton peeti ettekandõpääväga võro keele grammatiga kaejatsit
4. süküskuul peeti Tarto liinan Plado Heleni raamadu «Võru keele grammatika» kaejatsit.
Raamadu edimäne…
Raamadu edimäne…
Puuanomanäütüs
Süküskuun näge Vana-Võromaa käsitüüesindüsen väikut näütüst Štubise Urmasõ puutüükuntsist. Käsitüüesindüsen om pääle näütüse muudki käsitüüd, midä Vana-Võromaa käsitüümeistre…
Miildetulõtus: võrokiilside laulõ võistlusõ Uma Laul tähtaig om ligi
23. süküskuus oodõtas vahtsit võrokeelitsit laulõ Uma Laulu võistlusõlõ. Säänest lauluvõistlust kõrraldõdas…
Kas päkädsi suvõl kah käävä?
Seo suvi kävevä arvada päkädsi mu Vana-Roosa elämisen ja tõiva mu peldiku aknõlavva pääle välläandõ «Eesti NSV…
Süküskuu alostusõ vaiv
Egä aasta tuu süküskuu alostus pia kõigilõ pääle vaivanolõkit. Koolilatsõ läävä kuuli, nii nimä ku vanõmba piät hulga…
Ilvese Aapo: kiäki peät ütlemä, ku kuningas alastõ om!
Räpinä mehel ILVESE AAPOL om trüküst tulnu juturaamat päälkiräga «Sulatõtt ja teisi jutte». Inämbüs…
Mu suur sõbõr Orlov
Tuust om joba jupp aigu müüdä, ku ma käve Kambja koolin. Es tiiä kiäki midägi internetist ja mobiiltelefonist.…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
UMA Leht
Värske Rõhk
Õpetajate Leht
Kunst.ee
Ajakiri Muusika
Müürileht
Sirp
Akadeemia
Täheke
Hea Laps
Loomingu Raamatukogu
Looming
Teater.Muusika.Kino
Vikerkaar
Keel ja Kirjandus
Kirjandus →
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel
Priit Mürk / ERR / Scanpix
Uus on Rara ja ka raamatukogu kontseptsioon
Martin Öövel: „Edukaimad raamatukogud maailmas on leidnud just avatusest vastumürgi ekraanide võidukäigule.“
Vaikimisi leviv hoiak, mille järgi füüsilisel kujul raamatukogu kaotab oma tähtsust, ei pea paika. Näiteks Berliini Humboldti ülikooli peamine raamatukogu Jacob-und-Wilhelm-Grimm-Zentrum on iga päev tudengeid ja nooremaid õppureid täis, kohtadele on järjekorrad.
Erakogu
Raamatukogu uksed ootavad avamist
Selleks, et rahvusraamatukogu saaks täita talle seatud ülesandeid ning lugejad ja uurijad kasutada selle kogusid, on riigil vaja vastu võtta asjakohased seadused ja tagada piisav rahastus.
Kreutzwaldi sammas 100!
29. põimukuul kell 14 tulõ Võrol Kreutzwaldi pargin pidolinõ sündmüs, et tähüstä Lauluesä samba 100.…
Film →
Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film
Artur Veeber: „Kõik aastad on ellu aidanud jääda huumorimeel ja iroonia. Sest kui suhtuda kinosse kui ärisse, siis on filmiga tegelemine täiesti ebaotstarbekas – sellega ei ole võimalik raha teenida.“
EESTI ANIMAFILMI(KORÜFEEDE) KOLLEKTIIVNE KOBARJUUBELIAASTA
Tänavuses kalendris on mitmed olulised tähtpäevad, mis annavad põhjust tagasi vaadata kohaliku joonisfilmi enam kui…
Mark Cousinsi tänavune teos „Dokumentaalfilmi lugu“ on 16 tunnipikkusest osast koosnev dokisari, mis võtab Cousinsi eelistuste ja talle oluliste hetkede toel põhjalikult läbi kogu dokumentaalfilmi ajaloo.
Filmifestival „Kuldne aprikoos“
Filmikunsti mänguline nohik
Mark Cousins: „Mõttes, et kultuur peab olema kättesaadav kõigile, hoolimata klassikuuluvusest, on midagi väärtuslikku.“
Aasta oodatuim auhind, gildi kolleegipreemia Doki Kild läks Kullar Viimsele filmi eest „Torn“. Igal aastal antakse üle uus kunstiteos, seekord ulatati laureaadile Tuuli Vahesaare ja Martin Laiapea skulptuur, kahe näoga jonnipunn „Anna jonn“.
Karol Ansip
Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?
Ei ole kahtlustki, et idee korraldada 14. dokumentalistika suvekool n-ö üksikul saarel, kust inimesed ei saa pidevalt edasi-tagasi sõeluda, õnnestus suurepäraselt.
Kolmas element
Christian Petzold: „Kui mul kinos filmi vaadates tekib tunne, et filmis mängitakse minuga, siis ma vihkan seda.“
TEINEKORD VÕIB MAAILM KA MEELDIVALT VÄIKE OLLA
Eesti Filmiuurijate Selts valis käesoleva aasta aprillis oma auliikmeks filmiloolase ja -kriitiku Lauri Kärgi. Temaga…
Matt Damoni mängitud Odysseus on tüüpiline moodne kangelane, keegi, kes asub eneseleidmise teele ning kelle tõeline lunastus ja paranemine võib hakata täituma alles siis, kui film lõpeb.
Kaader filmist
Põletades põlemist
Christopher Nolan ei ole „Odüsseiat“ lihtsalt tõlgendanud, vaid on kasutanud Homerose traditsiooni, et jätkata omaenda loomingulist odüsseiat, mis pole arvatavasti veel kaugeltki läbi.
Juba esimestest kaadritest ja kohtumisest lapseootel Jessicaga (Babette Verbeek) tuleb pähe mõte: „Laps saab lapse.“
Kaader filmist
Kuidas armastada, kui ei tea, mis on armastus
Belgia linnakeses, kus kulgeb „Noorte emade“ sündmustik, pole vaja müütilisi sireene või kükloopi, et elu keeruliseks teha.
PERSONA GRATA MARKO POST
Marko Post mais 2026.
Tunneme sind põhiliselt visuaalefektide stuudio FrostFX kaudu, millega oled toimetanud viimased kaheksateist…
Tunneme sind põhiliselt visuaalefektide stuudio FrostFX kaudu, millega oled toimetanud viimased kaheksateist…
STABILISEERUMINE, AGA VAJA OLEKS ROHKEM —EESTI FILMIAJAKIRJANDUS 100 III
Eesti filmiajakirjandus elas 1970– 80-ndatel jätkuvalt Nõukogude Liidus raudse eesriide taga, partei ja valitsuse hoolsa…
VESTLUSED REIN MARANIGA II
Teises osas vestleb Rein Marangiga Tiit Lepik. Vestlus on salvestatud 2021. aastal.
Minu nooruspõlve suur Siberis-käik…
Minu nooruspõlve suur Siberis-käik…
VESTLUSED REIN MARANIGA I
Sissejuhatuseks. Peeter Sauter rääkis mulle, et tal on käepärast salvestused vestlustest Rein Maraniga, mille tegid…
Haridus ja teadus →
Foto: Siim Lõvi, ERR / Scanpix
Kas 16 päeva asemel 13?
Augusti alguses saatis haridus- ja teadusministeerium oma partneritele kooskõlastamiseks eelnõu, milles on kirjas põhikooli lõpetamise…
„Kohati tundub, et määrustega proovitakse lämmatada töötavaid ja ennast tõestanud lahendusi,“ ütleb Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste.
Foto: Aldo Luud, Õhtuleht / Scanpix
Koolijuhid ei näe võimalust veel kolm päeva loovutada
Riigi plaan lühendada järgmisel kevadel vastuvõtutegevuste perioodi kolme päeva võrra ei meeldi koolijuhtidele sugugi. Juba…
Vähene huvi eesti filoloogia õpingute vastu võib ohtu seada emakeeleõpetuse tuleviku. Pildil eesti keele tänavune riigieksam Viljandi gümnaasiumis.
Foto: Marko Saarm, Sakala / SCANPIX
Selle maa keel ei ole sisseastujatele atraktiivne
Eesti keele tähtsus rahvusidentiteedi seisukohast on avalikkuses sagedane kõneaine. Samas oli eesti filoloogia tänavu ülikoolidesse…
Linda tunnustuse laureaadid Rosmal 15. augustil 2026.
Foto: Anne-Lii Kerge
Eestis tähistati Waldorfi lasteaia juubelit ja tunnustati õpetajaid
Eesti Waldorfi lasteaedade ja -hoidude õpetajad kogunesid suve lõpul Põlvamaal Rosmal, et tähistada Waldorfi lasteaedade…
Foto: Argo Ingver, Delfi Meedia / Scanpix
Kutse- ja põhikoolid ootavad TI-hüpet pikisilmi
Eelmisel õppeaastal gümnaasiumides kanda kinnitanud TI-hüpe laieneb nüüd ka põhi- ja kutsekoolidesse. Põhikooliõpilased aga Iti…
Noor direktor Marken Malm tahab tuua väikesesse Koonga kooli uut hingamist.
Foto: Rain Soosaar
1. september on Koongas taasiseseisvumispäev
Koongas tähistatakse tänavu õppeaasta alguse kõrval ka kohaliku kooli taasavamist.
Iseseisva kooli taastamine on kohaliku kogukonna…
Iseseisva kooli taastamine on kohaliku kogukonna…
Meelespea lasteaia abiõpetaja Natalja Stepanova õppis eesti keelt kodus ja kursusel ning tegi B2-taseme eksami ära juba kahe aasta eest.
Foto: Sirje Pärismaa
Abiõpetajate värbamine pealinna lasteaedades jätkub
Osa lasteaedade abiõpetajaid uskus pimesi, et eesti keele B2-taseme nõude rakendamine venib. Kuid 301 Tallinna…
1 kommentaar
Tallinna saksa gümnaasium põhjendab koolipäeva varasemat algust muu hulgas 90-minutiste tundide, huvitegevuse ning sooviga vältida koolipäeva nihkumist liiga hiliseks.
Foto: Robin Roots, Õhtuleht / Scanpix
Kell üheksa pidi saama reegliks. Tallinnas tehti erand 60 protsendile koolidest
Septembrist peavad koolitunnid algama üldjuhul kell üheksa või hiljem, kuid erandite hulk näitab, kui keeruline…
4 kommentaari
Mihkel Tikerpalu.
Eesti ei saa endale lubada huvihariduse nõrgestamist
Viimase viie aastaga on riiklik huvihariduse toetus vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra.
Uuringud näitavad, et huvihariduses osalevad…
Uuringud näitavad, et huvihariduses osalevad…
3 kommentaari
Heleriin Paeoja.
Miks ma olen õpetaja?
Õpetajatöö võib olla väga raske, kuid ma ei taha, et õpetajaametist rääkides jääks kõlama ainult…
Helen Eelrand.
Pelutavad tervitused paralleelmaailmast
Ta on tubli poiss: teeb kõvasti sporti, hinded on enam-vähem korras, hoolitseb oma välimuse eest…
Muusika →
Kui lapsel ei ole kodukohas õpetajat, kui pere ei jõua õppetasu maksta või kui kool peab individuaaltunde vähendama, ei ilmne järgmisel päeval nähtav kahju, küll aga hiljem. Fotol õpetaja Sirje Subbe-Tamm õpilasega 2015. aastal.
Kalev Lilleorg / SL Õhtuleht / Scanpix
Huviharidus ei ole luksus, vaid Eesti kultuuri järelkasvu alus
Huviharidus on haridus, muusikakool on haridusasutus ja muusikakoolide võrk üks meie kultuurilise järjepidevuse kandjaid.
Helikandjad võivad raamatukogus, ehkki passiivselt, riiulitel reas olla, ent ühes inimese ja ekspertiisiga kaob fonoteek kui kultuurimõtte kandja ja väärtus omaette.
Pixabay / Creative Commons CC0 1.0
Fonoteek – melomaanide privileeg või kultuuriväärtus?
Uuringud näitavad, et muusikasaalide ja fonoteekide kasutajad tõesti vajavad erialainimesi ja konsultante, kes juhatavad kätte kiirtee keerulise metainfo juurde.
Schubertiaad ehk Kuidas romantism meis edasi kõlab
Fotografiskas kõlas muusika otsekui väikeses sõprade ringis: piir publiku ja esinejate vahel osutus meeldivalt hajusaks.
Kristjan Hallik on ERSO juhatuse esimees 2015. aasta veebruarist.
Piia Ruber
100 – orkestri parim iga
Kristjan Hallik: „Värskuse hoidmine ja sümfoonilises muusikas eri muusika tutvustamine on kindlasti üks oluline asi. ERSO on selles osas suisa maailmas üks väljapaistvamaid.“
Arvata, et nurga taga vanades tööstuskompleksides asuvad kogukonna- ja õhinapõhised DIY-kohad päästavad alternatiivkultuurielu … Selleks on nende toimimisloogikasse sisse kirjutatud liiga palju struktuurseid takistusi.
Montecruz Foto / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
DIY-klubid pole lahendus
DIY-kohad ja DIY-kultuur ei paku tavalistele kommertsalustel toimetavatele alternatiivmuusikaklubidele vastukaalu.
„CHARON”, UUS ALGUPÄRAND EESTI OOPERIS
Tõnis Kaumanni (helilooja) ja Andrus Kivirähki (libretist) ooper „Charon”. Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd. Dirigent:…
SKIZØ (esiplaanil) soolo-debüütalbumini „Neetud ühiskond vol. 2“ ja benakanistri „Kroomitud“ Tallinna plaadiesitlus 31. VII Legendaarne Raadio baaris.
Sandra Suits
Kuidas raadiost sai subkultuurimaja
Nagu oli noortel puudu kuulajaskonnani jõudmise väljund, on neil jätkuvalt puudu ka kohad, kus omandada lavakogemust või arendada baastasemel lavaoskust.
Leigo kallastel ette kantud suurteos „Raua kutsumine“ mängis päikeseloojangujärgse salapäraga, ent otsis mõneti justkui kõverpeeglis ka koha maalilisuse ja teosesse kirjutatud terashalli teravuse tasakaalu. Esiplaanil solist Iris Oja.
Teele Toova
Lootusrikkaid suundi suvesumedusest
Teeb rõõmu, et Leigo järvemuusika festival on järjepanu pakkunud klassikalise kerge suve-kontserdi formaadi kõrval lava uudisteostele ja uudsetele sulamitele.
Piret Tatar. “BORN FREE”. “LAULUD EESTILE”.
Lauljal ja laulukirjutajal Piret Tataril ilmus eelmisel aastal kaks vinüülplaati: “Born Free”, mis sisaldab laule…
Aigar Vals. “KOMMI ASEMEL”.
Multiinstrumentalist Aigar Valsi alternatiiv-eksperimentaalne stiil avab end igal albumil uue nurga alt. Tema muusikale on…
Aegade ülene ja vaheline Vakkka!
Ansambel Vakkka! koosseisus Karl Tipp (saksofon, elektroonika) ja Kristjan Kannukene (vioola, elektroonika) viis kuulajad 17.…
Teater →
Mari Nurk
Rasmus Kull
Pealelend – Mari Nurk, festivali „Draama“ tegevjuht ja loomenõukogu liige
7. – 13. septembrini toimub Tartus Eesti teatri festival „Draama“, kus näeb läbilõiget viimase aasta põnevamatest teatritöödest.
Reimo Sagor: „Tehisaru kasutab loojate töö vilju ja häält viisil, mis on õigupoolest illegaalne, kuid seadusandlus jõuab sellele järele alles siis, kui kahju on juba tehtud. Tehnoloogia liigub kiiresti, reeglid aga venimisi, mistõttu on esitajatel ja autoritel väga raske oma õigusi kaitsta.“
Kairit Leibold / ERR / Scanpix
Tehisaru mäng näitlejaga
Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor: „Hääl ja digikujutis on inimese omad, osa isikuandmetest, mida peab kaitsma.“
KONFLIKTID, KOKKULEPPED, KOOSLOOME
23. I 2026 esietendus järjestikku kolm koosloomelavastust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekava ehk…
Visuaalselt vahva on stseen, kus etendajad keerutavad üle saali ulatuvat hüppenööri.
Fotod: Teet Raik
Zuga tantsijad etendavad tundlikke teemasid seletamatu kergusega
Sõltumatu tantsu laval etenduvast Zuga kaasavast tantsulavastusest „Mis sul viga on?“ on igas vanuses publikul…
TEATRIVAHT. KAILI VIIDASE LAVASTUSED „TIKUTOOS”, „AMLETH” JA „RAIM”
Valle-Sten Maiste, Meelis Oidsalu ja Madis Kolk räägivad teatri ontoloogilisest alusest ning Kaili Viidase lavastustest…
Peaosatäitjad Mauri Liiv, Meelis Rämmeld ja Nils Mattias Steinberg …
Meestest ja jalgpallist, jalgpallist ja meestest
Suvel jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal Endla teatris välja toodud lavastuses „Omadega“ käsitletakse kõike seda, mis sporti jälgima kogunenud meeste seas ja peas veel toimub.
Mängijate valik rollidesse on täistabamus: Riina Maidre tahtejõud ja energia Miina Härmana, Maria Annuse habras keha, haldjalik liikumine ja vaikne hääl Anna Haavana ning Juuli Lille tikk-kontsadele vaatamata kindlalt jalad maas kohalolek Aino Tammena.
Kalev Lilleorg
Teerajajate trio
Näidendi autor Piret Jaaks on „Hõbeda“ kompositsioonis osavalt kokku sidunud rahvaluule ja -laulu tõsielulise materjaliga.
Kas ja kuidas on rannal peesitavate ja aega veetvate suvitajate seltskond seotud Einsteini elu kesksete teemadega?
Jekaterina Fomina
Julge pealehakkamine on pool võitu ehk Poolik elamus moraalsele teelahkmele mitte pärale jõudnud lavastusest
Narvas pakutud lavastus „Einstein on the Beach“ jättis otsad lahtiseks.
POSTMODERNISTLIK POEESIA? „HAMLET” EESTI DRAAMATEATRIS
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse vestlusring
KAS ETENDUSKUNSTNIK NÄEB MIND?
„Cosmodolphins”. Lavastaja, koreograaf ja etendaja: Sveta Grigorjeva. Dramaturg: Kerli Ever. Helilooja ja tehniline tugi: Martin…
Kunst →
Lüngad, moonutused, hiljem tekkinud tähenduskihid, parandused ja täiendused on nii mälu kui ka fotode lahutamatu osa.
Katri Sander
Minevik kaob kahjustuste taha
Claus Rohlandi kahjustatud diapositiivid tuletavad meelde, et isegi säilitamine ei garanteeri asjade muutumatuna püsimist.
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorid Ra Martin Puhkan, Mira Samon, Mark Aleksander Fischer, Kertu Johanna Jõeste ja Siim Tanel Tõnisson leiavad, et ehitamiseks vajalike ressursside ja arhitektuurilt eeldatavate väärtuste vahel on üha süvenev lõhe.
Päär Keedus
Mis vahe on eurol ja eurol?
Peatselt algav Tallinna arhitektuuribiennaal võtab vaatluse alla arhitektuuri maksumuse, piirangud ja taskukohasuse.
Foto: Santa Zukker
Lõõm, mis teeb rõõmu
Näitusel „Noorte narratiivid – veel jutustamata lood“ saame tunnistada, kuidas uus kunstnike põlvkond asub otsima lõõma…
Siiri Taimla-Rannala joonistamas haridusjuhtide mõttetalgutel Tallinna ülikoolis.
Tanel Rannala
Reaalajas visualiseerimise võlud ja väljakutsed
Visualiseerija on inimene, kes joonistab kohapeal kõigi üritusel osalejate silme all üles olulisemad ideed, et luua kõigile nähtav visuaalne tervik, n-ö suur pilt ses ruumis jagatud teadmisest.
Skulptuuri kui valdkonna seisukohast on oluline installatsiooni materiaalne kohalolu, mis ergastab näitusekülastaja kehataju.
Pirje Mykkänen
Tulbid, nelgid, roosid, tuhat korda proosit!
Töötades ühtaegu materiaalse struktuuri, eri mõõtkavade ja ka raskusjõuga, õnnestub kunstnikul vaatajaile naha vahele pugeda.
Peeter Lauritsale meeldib, kui maailm on poeetiliselt sidus, ta tahaks, et maailm oleks selles elavatele olenditele meeldiv paik.
Karolin Viikoja
Kas nad kirjutavad meile?
Kas meil on mingi võimalus kohtuda nende arusaamatute teistega, keda Peeter Laurits meile vilksamisi näitab?
Nafta ja fossiilkütuste kujundi kaudu on väljapanekul mänguliselt ühendatud eelajalooline minevik ja düstoopiline tulevik.
Stanislav Stepaško
Surnud plöga ja mängulise vastupanu võimalus
Näitusega uuritakse väga tabavalt (ja tundlikult) kultuuri, pärimuse ja inimüleste jõudude omavahelisi suhteid tänapäeva hiliskapitalismi tingimustes.
Vaade näituselt „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“. Ruumi keskel Urmas Viigi installatsioon „Vahuprintsess“.
Martin Siplane
Au ajutiste lahenduste ajastule
Soolalao näitusel lubatakse ajas rändamist. Aga kuhu „tagasi“ siis täpsemalt minna tahetakse ja kuidas puutub üldse asja tulevik?
Maria Kapajeva töötab oma loomingus ühiskonda niit niidi haaval läbi ja testib iga lõime vastupidavust.
Paul Kuimet
Maria Kapajeva – mitte piir, vaid algus
Mulle väga meeldib, kuidas Kapajeva kasutab sellel näitusel suuri teemasid. Näituse dramaturgia kasvatab kunstniku isiklikust loost midagi palju suuremat.
Flo Kasearu teos „Kohalike kaasamine“ on avatud kunstivälisele reaalsusele.
Joosep Kivimäe
Väikesed viginad värske õhu muuseumis
Terve plejaad praegu neljakümnendate alguses olulisi eesti kunstnikke on nullindate lõpus siin möllates saanud elutähtsaid impulsse.
Eesti karikatuuri kartograaf
Karl August Hindrey on eesti karikatuuriloos erakordne tegelane. Ta on esimene kunstiharidusega karikaturist, esimene karikatuuriteoreetik,…
Kui kuulsid lasku, siis sa polnud sihikul
Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA) ja kaasaegse kunsti (MA) erialadel ning osaleb…
Ühiskond →
Kui majanduslikud stiimulid soosivad hajali elamist, autostumist või väärtusliku maa ebamõistlikku kasutamist, ei piisa muutusteks mõne sätte lisamisest planeerimisseadusse.
Kiur Kaasik / Delfi Meedia / Scanpix
Uus ajastu planeerimises
Milline peaks olema ruumi planeerimise roll muutunud kliima, geopoliitilise pingete ja demograafiliste muutuste ajal?
Tänavu jääb kultuuritöötajate meeleavaldus Toompeal ära, sest Annely Akkermann on öelnud: „Palkade ostujõud on säilinud.“
Martin Ahven / Õhtuleht Kirjastus / Scanpix
Siit pääseb kannatuste linna
Kultuuri rahastamise rehadega kaetud rajal tark ei sammu, vaid seisab
Jevonsi paradoks* ehk mottainai
Üks kliimamüütidest, visa nagu näts talla all, on uitmõte, et innovatsiooniga päästame end kliimakriisist, sest tänu tehnoloogilistele uuendustele kliimakriis laheneb ja me jätkame praegust eluviisi.
Villaga soojustatud villakoda. Koostöös loomadega luuakse kõigile tervislikum ja põnevam elukeskkond.
Julia Freudenberg
Mää, mää! Linnas elada on hää
Lambad võiks tuua linna inimestele headeks naabriteks, kes aitavad hooldada linnamaastikku ning annavad villa, millest saadakse majadele „kampsunid“.
Aliis Aalmann Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõtul.
Foto: Erlend Štaub
Aliis Aalmann: slämmluuletus iseseisvuse taastamise aastapäevaks
Eesti Vabariigi taastamise 35. aastapäeva puhul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõtul esitas slämmluuletuse vormis kõne…
Piia Ruber
Kerjakotis tikke leidub
Uus majanduslugu muutub usutavaks alles pärast liialduste tunnistamist ja hüvitamist.
Antisemitism on Arendti arvates spetsiifiliselt modernne poliitiline nähtus, mida ei tohiks käsitleda lihtsalt igavese juudivihkamisena.
CC-BY-SA-4.0 / Wikimedia Commons
Hannah Arendt rahvusriigist. Vaade Eestist
Eestis ei ole põhjust kriitikavabalt omaks võtta Arendti umbusku rahvusriigi kui sellise suhtes, ent tema hoiatused puudutavad meidki.
Ameerikasoomlaste pärimuskeskus Hancockis
Barbi Pilvre
Transkontinentaalne soome-ugri maailm
Mis värvi ja kuju soome-ugri koostöö kesta vahetades võtab, saame tõenäoliselt näha juba lähiaastatel.