Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
Elu viiepallisüsteemis ehk Logimisplatvormide võidukäigust
Hommikuse jooksu login Stravasse, lõunapausil lõpetatud raamatu Goodreadsi, õhtul deidil…
Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini?
Mati Kaalep: „Ilmselt aastateks 2030–2032 vaatame põhimõtteliselt teistmoodi muusikatööstusele, sellele, kuidas tasud liiguvad, aga ka sellele, kuidas autorid muusikat teevad.“

Tähendused ja puudutused. Arvo Pärdi muusika Carnegie Hallis
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Kardina varjus
AnnaBakuu, 1993
Kreeka pähklid on otsas.
Enne kui Ašiq kodust välja läks, tõmbas ta kardina ette – algul peene pitskardina, nende…
Halloo! / Sügavkülm / Order is being processed / Pühad asjad
Halloo!
Ma ei tea, emme, ta tegelikult ei meeldi mulle…
Kirjanik loeb. Contra
Meeldib mõelda, et kirjanik hakkas minus välja kujunema kohe sündides, kirjutasin ju ka oma raamatu „Suusamütsi tutt”…
„Reisime, oleme”. Jüri Talveti reisiluulest
Paljud Jüri Talveti luuletused on sündinud reisil või saanud inspiratsiooni reisist. Näeme…
Vikerkaar valgusvihus
Kontsert „Gamma“ ei haaranud kogu ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju tema loometee hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.
ERR – hukata või kasta?
Kui eesmärk on ähmane, ei sünni ka head seadust, mille toel selleni jõuda.
Kas ÕS või Sõnaveeb?
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirjakeele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes…
Naiste aasta, naiste kümnend
Millal on paras aeg teha kirjandusest kokkuvõtteid? Tõenäoliselt mitte detsembri keskel, kui kellelgi ei ole süvenemiseks…
Innovatsiooniuuringud pole pelgalt majandusteaduse alamharu
Innovatsioon ei tähenda ainult uute toodete või tehnoloogiate loomist, vaid seisneb institutsioonide, reeglite, tähenduste ja võimusuhte ümberkujundamises.
Tasaareng: pilk tara taha
Kuidas teha nii, et tasaareng poleks järjekordne euroopalike võimusuhete sättimine, lisapeatükk kapitalismi ajaloos?
Ellerluse edenemine teadusrühma toel
Maksim Štšura: „Elleri kataloogimise projektiga püüame Eestis edendada muusikapärandi andmepõhist uurimist. EMTA võiks olla selles valdkonnas eestvedaja.“
Pühademeeleolu Hiiu kannelde ja keelpilliorkestri poognatõmmete saatel
Keelpillid kannavad endas jõulusärinat ning nõnda lisas VHK keelpilliorkester Puuluubi Hiiu kanneldel ja luuperitel loodud helidele pidulikkust.
ÕS ei ole ÜS
Kirjakeele normi leiab kompaktselt üksnes vastilmunud ÕS 2025st, EKI ühendsõnastikus on see segamini muu, sealhulgas norminguvälise keeleinfoga.
Mölakas, erialakeeles siga
Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka…
Päikeseenergia kosmoses
„Täiesti kosmos!“ ehk Kuidas Kuu peal päikeseenergiat toota
Õppekeelest ja kodukeelest keelepoliitika uurimise valguses
Keeleoskust tuleb näha ressursina.

Pelapäevik: Mängud, mis on (nagu) filmid

Helena Aadli lõpetatud laused

Eesti seisab silmitsi orbaniseerumise ajajärguga

Juhtkiri: Lati alt läbi

Veski, mis armastas äkilist vihma

Bassikarkass: Interlüüdi garaažinomaadid

Jõuluvana on päris. Jõuluvana on real one

Värske Rõhk nr 99, jaanuar 2026
Jaanuarikuises krõbeduses tervitab teid pulbitsev ja keeleliselt külluslik luulerubriik, mis lausa kutsub enesega sooja…

“Su kopsude rõske kliima” jt luuletusi
su kopsude rõske kliima on magus kasvulava ent sinu hinge ma matma ei…

1944. aasta september kui spes contra spem
„Valge laev“
Varrak, 2024
Tõlkinud Reti Maria Vahtrik
1944. aasta september: Saksa armee on taandumas, Nõukogude Liit kutsumatult…

Suitsupakk taskupõhjas

Raamatusoovitused: Andreas Kalkun

VÄRSKE RÕHU JÕULUSALMID
nägu
see heledapäine tüdruk vasakul
võtab mul mikrofoni käest
ma tõmban kerra trükitud linal
katan end tekiga ja vaatan voogu
minu nägu
on…

“Õdagumeri” jt luuletusi
Ma kardaks lasta sind armastada.
Müüdä mu keha lasta
su sõnade tuuli.
Müüdä mu külma kihä.
Su laulud puuduta veriseid huuli.
Sõrmeotste…

Värske Raamat nr 37, Heneliis Notton, “Tähed Agnesele”
“Tähed Agnesele” on…

Kultuuritundlikkus alushariduses: Iirimaa kogemus Eesti vaates
Saareriigi kogemus näitab, et kultuuritundlik õpetamine eeldab…

Hendrik Agur: „Ootame ägedaid inimesi, kes köidavad õppijaid“

Ida-Viru õpetajad ravivad umbkeelsust. Kui ruttu pääsevad gümnasistide keelepaelad valla?

Pinocchio aeg

KÕRVALPILK ⟩ Viktoria Ladõnskaja-Kubits: hea õpetaja hoiab pöialt, et õpilane saavutaks temast enam

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025

Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas
Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin kui ajakirjanduslikud müüdid
Lugu Gaza viimasest datlist
Hoidsin datlit alles kuus kuud. Olin selle leidnud ja pannud kõrvale kõige mustemateks päevadeks, mida oskasin kujutleda: päevadeks,…
TEATRIELUST ME TUSAMEELE TALVES
Trükist tuli järjekordne läinud teatriaastat summeeriv-peegeldav kogumik „Teatrielu 2024” (koostajad Tambet Kaugema, Madli Pesti, Eesti…
TORMISE PÄRANDILE MÕELDES
Augusti alguses avanes mul võimalus uurida kahe inimese, Veljo Tormise ja Olev Muska muusikat. Kumbagi neist…
CREDO — MINA USUN
Eesti Festivaliorkestri kontserdid „Arvo Pärt 90” Tallinnas ja New Yorgis
MUUSIKATEATRI SÜNDMUSTEST SEPTEMBRIS JA OKTOOBRIS
„PromFest”, „Peter Grimes” ja „Palve”
PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK
„Esimesel sisseastumiskatsel animaõppesse sain null punkti, aga oli tore näha teisi omavanuseid noori sama asjaga tegelemas….
PALVE ON VÕIMALUS LEIDA ISEENESEGA SÜGAVAM KONTAKT, TUNNETADES JA SÜVENEDES VAIKUSESSE
Tantsu-, ooperi- ja sõnateatri lavastus „Palve….
VASTAB ÕIE SARV
Oled sündinud 1955. aastal Tallinnas Nõmmel. Kuidas sa Setomaale sattusid? Missugune on sinu seotus Setomaaga?
Minu juured on Setomaal:…
ÖELDA VÕI MITTE ÖELDA
Kaljo Kiisa viimane film „Suflöör” (1993) on üks 1990. aastate mõtlemapanevamaid eesti filme. Mitte üheselt mõjuvamaid…
Kolm küsimust Margus Alverile
LR esitab kolm küsimust Pavel Vilikovský romaani „Sulelumi“ tõlkijale Margus Alverile.
LR oli väga rõõmus, kui sa 2022. aasta jaanuaris teada andsid, et „Vilikovský teen suurima heameelega“. Olime selle põneva slovaki autori juba mõnda aega tagasi tuvastanud ja nimelt selle raamatu välja valinud,…
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” on parim eesti autori ilukirjanduslik raamat 2025
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” valiti Rahva Raamatu parimaks eesti autori ilukirjanduslikuks teoseks 2025.
Rahva Raamatu Aasta Raamatu auhinnaga tõstab Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on…
Veneetsia. Brodsky. Veneetsia ja Brodsky. Mõningaid mõtteid suure linna ja suure luuletaja elust ja seostest.
Jan Kaus
Saatesõna Joseph Brodsky raamatule “Veepervel” (LR 2025, 32)
Oh jah, Veneetsia! Vetel hõljuv peibutis, mis pole siiani kaotanud grammigi oma köitvusest, kuigi turistimassid on muutnud teatud…

Roman Toi oma aja loos

Neoklassikalise muusika kohtumine TikToki põlvkonnaga

“Minu vanaisa ja vanaema Jüri ja Ene Pastarus”

“90 aastat kogutud muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu lugu”

Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli

Karijärve Keelpilliorkestri lugu

Muusikauudiseid Eestist
Klassikaraadio alustas 2026. aastat uue peatoimetajaga: 30 aastat seda ametit pidanud Tiia Tederi järglaseks sai kogenud…

Muusikauudiseid maailmast
Saksamaal esitati esmakordselt pärast 320 aastat Johann Sebastian Bachi senitundmatuid oreliteoseid. Saksamaa kultuuriminister…
KAITSTUD DOKTORITÖÖD
1. septembril kaitses Carl Eric Simmul Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja…
LÜHIKROONIKA
5. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kaarina Rein esines teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides…
Kaks nimeraamatut Soomest
Sirkka Paikkala, Jarmo Paikkala, Matti Tikkanen. Kiuruveden järvikirja. Vesien synty, nimet ja merkitys asukkaiden elämässä. Helsinki: Kiuruvesi-seura, 2024. 453 lk.; Sirkka Paikkala. Nimet, kieli ja aika. Sukututkijan nimiopas. (Suomen Sukututkimusseuran Julkaisuja 61.) Helsinki: Suomen Sukututkimusseura, 2025. 311 lk.
Väitekiri põimkeelsest internetisuhtlusest
Alessandra Dezi. Функции иноязычных вкраплений в интернет-дискурсе русскоязычных жителей Италии и Эстонии: сопоставительный аспект. (Dissertationes philologiae slavicae Universitatis Tartuensis 53.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 289 lk.
Kvaliteetne vaimne snäkk
Priit Põhjala. Juhuslike sõnade raamat. [Tallinn:] Tänapäev, 2024. 366 lk.
Pagulase kodu
Anna Hukka. Pakolaisen koti. Kodin ristiriitainen rakentuminen Valev Uibopuun kirjeenvaihdossa 1943–1997. (Dissertationes Universitatis Helsingiensis 129/2025.) Helsinki: Helsingin yliopisto, 2025. 343 + 10 lk.
Poeetiliselt tundlik elutöö
Õnne Kepp. Maalt ja mere tagant. Kirjatöid aastatest 1982–2022. Tallinn: EKSA, 2024. 623 lk.
Kivisild on tegelikult alles
Marin Laak. Piirid ja sillad. Artikleid kriitikast ja diasporaast. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 11.) Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2024. 342 lk.
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust?
Carolina Pihelgas: „Eesti kirjandus on hingav ja arenev, mitmekihiline ja rikkalik ökosüsteem.“

Muusadest ja muust
Livia Viitoli „Kaks muusat“ tasakaalustab pilti eestlaste elust ja kirjandusest välismaal ja Nõukogude Eestis. eesti kultuuri mõistmiseks tuleb tunda mõlemat.

Kes hoiab raamatukogu?
Raamatukogu ei saa oma rolle täita ilma raamatukoguhoidjateta – tarkuse, kultuuri ja vaimse heaolu teejuhtideta.

Kuidas kinkida raamatuid
Film →

Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme

(Kaamera)silmad Iraanil
IDFA kahe sõltumatu žürii ja rahva ühetaoline valik võib viia kiusatusse kõneleda dokumentalistikas teatavast Iraani lainest.

Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Elen Lotman: „Filmikirjaoskus peaks olema õpetatav laiaulatusliku õppeaineülese oskusena, mida saaks omakorda rakendada kõigis õppeainetes.“

Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas
Eesti filmikriitika valutab südant soorollide kujutamise, meie omaenda filmi näo defineerimise ning stereotüüpide pärast.

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

Valguse murdumine
Thierry Frémaux: „Thomas Edisonil olid kõik võimalused ja anded, et võidujooks võita ja kõik ise leiutada, aga ta kaotas Lumière’idele lahingu filosoofilises plaanis.“

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad
Filmiaasta 2025. Kui sõna „eepiline“ ühes vasteks annab õigekeelsussõnaraamat „kiretu“, siis võib öelda, et oli eepiline aasta.

Küljelt langev valgus on alati ilus
Sten-Johan Lill: „„Mo“-filmid on mulle filmikunsti ja filmiarmastuse kõige puhtam vorm. Just nende filmidega sünnib kõige puhtam looming ja põnevus olla tõeliselt elus.“

1970ndate Brasiilia ilu ja õudus
Kleber Mendonça Filho näitab oma „Salaagendis“, kuidas igaühest võib kogemata saada autoritaarse režiimi vaenlane ja ühtlasi märter.

Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual
Sergei Loznitsa: „Seitsmekümne aasta jooksul õnnestus kommunistidel hävitada kõik, mis sellel territooriumil elusat oli.“

EESSAARE AADUST KARASJOVINI. PANTOMIIMIST DOKTORI RINDADENI

VASTAB PEETER TOROP
Harri Rospu foto
Novembris 75. sünnipäeva tähistav Peeter Torop ei vaja ilmselt Eesti…
Haridus ja teadus →

Hendrik Agur: „Ootame ägedaid inimesi, kes köidavad õppijaid“

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud

KÕRVALPILK ⟩ Viktoria Ladõnskaja-Kubits: hea õpetaja hoiab pöialt, et õpilane saavutaks temast enam

Ida-Viru õpetajad ravivad umbkeelsust. Kui ruttu pääsevad gümnasistide keelepaelad valla?

Talviseid tähtpäevi

Euroopa teadusnõukogult rohelise tule saanud teadlane Triin Laisk: „Naise hormonaalset tervist ei pea vaatama kui saatust!“

HTM-i uus asekantsler Vallo Koppel: „Õppija peab püsima haridusteel“

Majanduse ja palgatöö lõpp
Emad Mostaque on kirjutanud populaarteadusliku raamatu, mille mõte on tõmmata kogu majandus- ja juhtimisteooria füüsika liistule, sest loodusseadusi ei saa pikalt eirata.

Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest
Ka kõrgelt haritud inimesed soovivad räusata ja vihased olla, vajamata selleks elegantselt üles ehitatud narratiive. Polariseerumise ülevalhoidmiseks kõlbab kõik.
Selektiivsusest hariduses
Tippude (taastootmise) puhul on alati mängus taustamõju – tulemused ei ole kunagi vanematest sõltumatud.
Muusika →

Vikerkaar valgusvihus
Kontsert „Gamma“ ei haaranud kogu ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju tema loometee hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.

Ellerluse edenemine teadusrühma toel
Maksim Štšura: „Elleri kataloogimise projektiga püüame Eestis edendada muusikapärandi andmepõhist uurimist. EMTA võiks olla selles valdkonnas eestvedaja.“

Pühademeeleolu Hiiu kannelde ja keelpilliorkestri poognatõmmete saatel
Keelpillid kannavad endas jõulusärinat ning nõnda lisas VHK keelpilliorkester Puuluubi Hiiu kanneldel ja luuperitel loodud helidele pidulikkust.

Vaimustavad vanamuusikud festivalil “Tallinn feat. Reval”

Bassikarkass: Interlüüdi garaažinomaadid

Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla
Muusikateraapiat saab kasutada stressi, meeleolulanguse, ärevuse, elukriiside, suhteprobleemide ja psühhosomaatiliste häirete puhul või ka lihtsalt eneseteadvuse avardamiseks ja enda paremaks tundmaõppimiseks.

Lummafooria majakas
Festivali „Üle heli“ kümne aasta tähistamine võeti ette suurelt ja uhkelt: laiahaardelisel üritusel puudutati tõepoolest akadeemilise nüüdismuusika piirimaid.

Objektiivne subjektivism kui konkursi kriteerium
Võib ka vastupidi – siis subjektiivne objektivism. Sisu on ühtviisi mõttetus, kuid nii see on, kui vajatakse ekspertide otsust, nagu Eesti keelpillimängijate konkursil.

Tähendused ja puudutused. Arvo Pärdi muusika Carnegie Hallis

Kus on uus muusika?
Ühed markantseimad nüüdismuusika vormi terviklikkuse näited pärinesid Huddersfieldi festivalil Eesti heliloojate sulest.

Vilud ilmad
Kuulaja sai viibida eestikeelses ja universaalses Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori helimaailmas.

Säravad sähvatused ja pühendused
Novembrikuus üllatasid värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad.
Teater →

Tunniga sajast nulli ja tagasi
Von Krahli teatri protestivaim on nii isiklik kui ka poliitiline, nii mässav kui ka intellektuaalne ning väljendunud alati vahetult ja täpses kunstilises vormis.

Meis peitub jõud, mis korda saadab head
Ainuüksi lavastuse pealkiri „Superstaar“ sisaldab jõulist absurdi ja iroonia koodi, esimesest lavahetkest alates mängitakse üle võlli koomikaga ja aina jaburamaks läheb.

Püstijalamuusikal nüüdisaja hedonistile
Jarmo Reha lavastust „Baar Amsterdam“ saab käsitleda kogunemisena, kus kehade ja kunstliku butafooria asemel toimivad hääled, tekst ja atmosfäär.

Pinocchio aeg
Miks kõik peab tulema nii suure valu ja vaevaga?

Oodates laeva
Jon Fosse avatud tekstidesse mahub lugematult palju: on lugusid, milles on lärmakust ja vaikust, rõõmu ja traagikat, liikumist ja liikumatust.

Savi see publik
Lavastuse „Three women walk into a bar …“ koreograafia on sõna otseses mõttes näoga publiku poole: liigutakse nagu mööda catwalk’i tagalavalt saali poole, pilk suunatud publikusse.

TEATRIELUST ME TUSAMEELE TALVES

TEATRIVAHT. „TAGASISIDE”

Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal
Kosovo teatri esitlusfestivali korraldajad kutsusid teist aastat järjest koostööpartneriks ühe naaberriigi teatrid. Tänavu osutus selleks naaberriigiks Põhja-Makedoonia.

See teie Sooster
Tegu pole eluloolavastusega, mis kulgeks kunstniku sünnist surmani, vaid uurimusliku kollaažiga mõtetest ja hetkedest, mis Soosteril eluteel ette tulid … või ka ei tulnud, aga oleks võinud tulla.

Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas
Tõdemus, kuis me kõik oleme hukkumisele määratud ja „maailm sõidab käsikärus põrgusse“, ei tundu nüüd „Arkaadiat“ vaadates enam abstraktse hüpoteesina.
Kunst →

Pildikummardajate mihklipäev
Ei saa Neeme Külmast meie sajandi Savonarolat, sest tema meesi ronib ise tuleriidale, heidab sinna ka raamatute raamatu.

Ruum on väike, žestid suured
Neeme Külm on põiminud oma loomingus pikaajalise näitusekujundaja- ja installeerijakogemuse ning kasutanud need oma kunsti tegemisel suurepäraselt ära.

Näkku joonistatud tõde
Henn Roode portreeloome ilmub näitusel vaataja ette kaleidoskoopilise, mitmenäolise ning üllatavalt eksistentsiaalsena.

See laps on loonud taeva ja maa
Fotonäitus „Sündida ja sünnitada“ on feministlik projekt, mis pakub värsket pilku sünnituskogemusele ning seob selle teiste eksistentsiaalsete teemadega.

Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid
Lõppevast aastast kerkivad silme ette mängulised ja ennekõike hämaruse, unenäolisuse või lagunemisega seostuvad näitused.

Lummuses sisaldub mingi osa tõest
Mari Kurismaa: „Ma proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi lõpuks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib või ei sobi.“

Rahvusvaheline kunstipõrguti
Ideaalis on iga näitus suurem kui tema elementide summa, kuid selle suuruseni jõudmine on üks kaunis veider protsess.

Kunstiteraapia aitab lapsel väljendada tundeid, mis on temasse kogunenud
Närbumatud õied
Palestiina kunstnikud ja kirjanikud
Ühiskond →

Eesti seisab silmitsi orbaniseerumise ajajärguga

Tühja jutu poolaasta
Kes varem nina välja pistab, saab ka rohkem karistada. Selline on presidendi valimise seaduse juhtmõte.

Kriisides aitab meid ideederikkus
Kalevi Kull: „Isegi rasketel ja segastel aegadel ei tohi kunagi alla anda headuses, ilus ja mõtlemises.“

Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
Balti raamatukogude manifest on kutse ühisele tegutsemisele, et hoida kõrgel tasemel kirjaoskust, vähendada digilõhet ning tagada, et keegi ei jääks teadmiste või võimaluste puudumise tõttu ühiskonnaelust kõrvale.

Lilleniit vs. esindusmuru
Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas.

Kas me oleme ristiinimesed?
Mu…

Julgeda või lipitseda?
Ühiseid väärtusi USAga enam ei ole, aga nende aseaine välispoliitikas on sõnastamata.

Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela

Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia
See vaim hõljub loodetava rahulepingu kohal, õhkab vastu Moskvast ja Washingtonist, loob maailma uut julgeolekukorda, legaliseerib sõjapidamise ja sõjakuriteod ning rehabiliteerib sõjakurjategijast Putini.

Arhitekt kriiside keskel
Robert Mull: „Ettekujutus endast kui arhitektist muutub tagasihoidlikumaks, kui mõistad, et kõige rohkem kasu toob tegelemine nii „tühiste“ asjadega nagu parem ahi.“

Metsaüksiklased ehk Üksindusest väljapääs on väljapääs loodusesse

















