Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis
Meie kirjandusteadus ei ole oma ülesannete kõrgusel. Põhjuseks ei ole uurijate puudulik ettevalmistus või tahte puudumine, vaid rahastusmeetmete kriteeriumid.
„MEIE ERIKA” TÄNUVÄÄRT PROPAGANDA: KUI VÄGA TAHTA, VÕIB KA EESTIST KOSMOSESSE LENNATA
„Meie Erika”. Režissöör: German Golub….

Peatage maailm, rahvas tahab lädramussi!
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

TEATRIS MA UNUSTAN KÕIK ÄRA!

KODUMAISE SPORDIFILMI MUDELIT MUUKIDES

TMK aprill 2026 sisukord
Willem Dafoe
Teatripäeva läkitus 2026
Vastab
Jaan Rekkor
Persona grata
Eneli Järs
teater
Madis Kolk
Kõikide kuningat oodates
Rainer Sarneti „Hamlet” Eesti Draamateatris
Vahur Laiapea
Kui enam ei jõua,…

VASTAB JAAN REKKOR
Harri Rospu foto
Need näitlejate intervjuud on ikka imelikud asjad. Kuidagi väga. Ülehinnatud vastajate kontingent on.…

KIRIK KESET KONNATIIKI

ROHKEM TÄHELEPANU KINOLE AJAKIRJANDUSES — EESTI FILMIAJAKIRJANDUS 100

KÕIKIDE KUNINGAT OODATES

TEATRIVAHT. TEATRIAUHINNAD, „LÕPUTU SUVI” JA „VÕIT PÄIKESE ÜLE”

Suurvaim
Tuled koolist. Igavusest vahid kõrvale. Ning äkki taipad,…

Miks toit ei saa ilus olla?

Nobeli kõne
Alguses soovisin ma Nobeli kirjandusauhinna puhul jagada teiega oma mõtteid lootusest, aga kuna minu lootuseanumad on…

Kas puurikeeld viib loomade vabastamiseni?
Abolitsionistlik vaade loomade eestkoste liikumise kesksele debatile

Feminist
Taylor Swift
Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad…

Küülikusööjad

Toimetajalt: Jätku leiba!
Ühelt poolt mõjutavad toidu osas tehtavaid valikuid üha enam…

Kunst ja tööstus, nähtamatus ja näitus

Õpetajate Leht 21. aprillil
Õpetajale seadusega ette nähtud 35 töötunnist võib väga lihtsalt saada kaks korda rohkem,…

Kus on meie lasteluule 3.–4. klassidele?

Inseneride nappuse leevendamiseks tuleb investeerida üld- ja huviharidusse

Minister lubab klassiraha koguda, kuniks vanemaid annetama ei sunnita

Enesetsensuurist vabaks

Miks sest inseneeriast kogu aeg pasundada?

Ettevõtja Kei Olbrei: tehnoloogiahuvilistel tüdrukutel pole (veel) kellegagi samastuda

Kirjutamine kui viis olla olemas
Postimehe kirjastuse välja antud 608-leheküljelise kogumiku…

“usk, lootus, armastus” jt luuletusi
tahaksin mõne kohatu nalja visata, kuid siis taipan, et su kaelas on rist
viivitan ja…

“pederastid, kitsed, töömehed, patsaanid ja autoriteedid” jt tekste
võin vabalt kuivetu lõunasöögi sisse ahmida ilma,…

Raamatusoovitused: Ove Averin

“kord ammu” jt luuletusi
kord ammu
kibekallis
kullakallis
perevara
kaasavara
käärpuud ja
kangaspuud
uues ilmas
uued puud
käsipuud
ja tõkkepuud
terve talve
küttepuud
*
kussa lähëd kitsekene
kussa lähëd kanakene
ära usu undi juttu
ära usu linnukene
kitsekene kanakene
sinirukkilillekene
unt…

päevikukriitikapäevik
Värske Rõhu päevikute raamat“
Värske Raamat nr 36, 2025
*
Mis mõte on päeviku kirjutamisel?
Mulle on päevik ennekõike…

Meie sõda

“Ma käisin eile 5. klassis” jt luuletusi
Ma käisin eile 5. klassis
ema punus hommikul kiiruga kaks patsi
kiiruga saapad jalga
kiiresti kiiresti kiiresti
hilinen
JÄLLE
täna on…

Ukraina vihik
Illia Rudiiko
/nende lapsed/
aadamal oli tätoveering
rave me
ta keeras suitse
Elu ja Teadmiste puu lehtedest
kopsudest tõusis tal pilvina
metallurgilist auru
puude…
Tõlkes sündinud ehk õpetlik väljanäitus sellest, kuidas tõlketeos maarahva sekka tuli ja kuidas tema käsi seal käinud
Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025). Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. 30. IX 2025 – 14. III 2026. Kuraator Daniele Monticelli; töörühmas Aile Möldre, Maris Saagpakk, Ave Mattheus, Kaja Tiisel, Anne Lange, Rene Haljasmäe, Triinu Tamm; koordinaator Julia Reinman.
Kuidas tõhustada suhtlust hädaabikõnedes?
Piret Upser. Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 54.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 211 lk.
Lühikroonika 3
4. veebruaril Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul esines Rogier Blokland ettekandega „Meälased, kveenid ja lantalased. Kes nad on ja…
Araabia maateadus ja Eesti
Üllar Peterson, Helen Geršman. Jalutuskäik maailma äärealadele. Eesti ja selle naabrid al-Idrīsī „Rogeri raamatus”. [Tallinn:] Postimehe Kirjastus, 2024. 358 lk.
Väitekiri liivi verbituletusest
Santra Jantunen. Livonian Verbal Derivation: Inherited Characteristics and Contact-Induced Change. (Dissertationes Universitatis Helsingiensis 216/2025.) Helsinki: University of Helsinki, 2025. [186 lk.]
Igor Severjanin eesti luuletajana
Igor Kotjuh. Igor Severjanin Eesti kirjandusväljal ja Eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918–1941). (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 27.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025. 147 lk.
Vepsa passioon
Alevtina Gongišt. Meist vepslastest ja mitte ainult. Tlk Madis Arukask. Tallinn: Argo, 2025. 182 lk.
„Sa kirjutad ju nii hästi. Miks nad sinust nii halvasti kirjutavad?”
Eve Annuk. Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 12.) Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2025. 349 lk.

Keelpillikvartett M4GNET: ühe kuldlõike neli tahku

Eeva Talsi nukumajavõlumaailm

Kontserdikorraldus on Eesti interpretatsioonikunsti selgroog

Jaan Ross – eesti kaasaegse muusikapsühholoogia rajaja

MUUSIKAUUDISEID MAAILMAST
IV rahvusvaheline naisdirigentide konkurss “La Maestra” toimus 23.–28. veebruaril Philharmonie de Paris’ kontserdikeskuses. Konkursile esitati…

MUUSIKAUUDISEID EESTIST
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) korraldatud avaliku konkursi tulemusel valiti Tallinna Muusika- ja Balletikooli…

Soome Rahvusooperi “Hommikutäht”

Jason Starri rännakud Mahleriga

Kirjanik loeb. Janika Läänemets

Mõtlemise mõnu, tundmise ilu, leplikkuse filosoofia
Aare Pilve 50. sünnipäeva puhul

Imeline, päramine, tüdrukud ja vanurid. Ja mehed. Lühiproosa 2025 +/-

Eluringtants võssakasvanud muusikalises puuris
Märkamisi Kristiina Ehini raamatust „Südametammide taga”
Ainuüksi talupojatarkusega ei saa mõisatega rinda pista
Ants Hein: „Otsatu külalislahkus on toiminud siinmail kui omamoodi ellujäämisstrateegia, kõike kokku liitev liimaine.“
Kaevavad endale auku
Konservatiivide panus põlevkivile valimisteemana osutub lõpuks rängaks planeerimisveaks ega too hääli.
Kelle päralt on puud ja kivid?
Juba aastaid on idamaiseid nn kausitoite (üsna naeruväärne sõna!) pakkuv firma reostanud suuremate ristmike äärseid…
Linnahalli uus elu on võimalik
Tänavune Tallinn Music Week algas nii tähtsa üritusega, et edasine jääb kultuuripoliitiliselt selle varju. Nimelt…
Ruum kõikvõimalikele kehadele
Jos Boys: „Inimeste bioloogiline ja neuroloogiline mitmekesisus on fantastiline väärtus, ka arhitektuuri seisukohast.“
Vaade Epp Maria muinasjutumaailma
Kunstniku puhul oodatakse sisemist võitlust või skandaali, kuid Auna filmi „Epp Maria. Elu maalides“ vaadates jääb mulje perekonnast idüllilises oaasis, kus valitseb täielik harmoonia.
Fööniks muserdavate lühifilmide tuha all
„Tuli tuha all“ on ebakõladest tulvil kollaaž, mis suunab vaatajat kihthaaval lähemale terviku mõistmiseni.
Vabariigi valvur
Tarik Saleh: „Iga loo keskmes on üks mees, kes püüab seista sirge seljaga, aga keda painutatakse seni, kuni ta murdub. See on mu Kairo triloogia filmide mõttelaad.“
Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad
Kaheksa Tallinna linnamuuseumi kogus olevat XVI sajandi piltvaipa konserveeritakse ja eksponeeritakse linnamuuseumi avatud kogude hoones.
Sümfooniline austusavaldus klaverikunstile
Erkki-Sven Tüür on brucknerlikest mälestusmõtteist meisterdanud pineva pingevälja, mille pinnal ja alamkihtides arenevad erutavad ja tõesti kuulama kiskuvad pöörised.
Kas kameeliaõis peab närbuma?
Lavastuslikult kulgeb „La traviata“ kõigiti ootuspärast rada, mis on ühtaegu hea ja kahvatu. Ei mingeid välist efektsust nuruvaid akrobaatilisi vägitükke ega päevakajalisi pisteid.
Flamenkokastmes Bach, udmurdi disko ja folgi jõud
TMW muusikaprogrammis paistis silma žanride mitmekesisus ja piiride hägustumine. Džäss ei olnud alati päris džäss ja klassika ei olnud päris klassika. Uued stiilid ristusid, luues seni kuulmata kõlasid.

Luule: sildniki
ma teen maailma korda
suure kammiga tõmban välja pusad
kammin maailma siledaks ja läikivaks

Mängud, kus saab (vabalt) valikuid teha

Miks meile meeldib vaadata, kuidas teised inimesed söövad?

👑 Ole rahulik ja fänna „Kätekat”

Lugemise meeletehted. Katse rehabiliteerida meelelahutust

Leida peeglist mõte

FILMIKRIITIKUTE SULEPROOV 2026: KESKKOND JA LOODUS

Juhtkiri: Müürileht sai 18 ja hakkab tonkima

Kirevatest põlluservadest munade värvimiseni

Laabsa nal’aga poolõs laulupäiv

Keväjädse seene nakkasõ joba tulõma

Maastigumoodu rõivamoodun

Vällä om kuulutõt Adamsoni Hendriku murdõluulõvõigõlus

Viitinäl tulõ vanno raamatidõ laat

Tulõ Uma Meki keväjägurmee

Kõomahl ja lämmi suidsusannaliha…
A…

Kaemi alla, oro põhja!
Portreefilm Lauritsa Piitrest
Lavastaja Huimerinna Johan
Jah, seo om Võromaa film. Film innekõkkõ Kütioro luudusõst kõigi ummi puiõ,…
Kevad 2026
Eesti Kunstiakadeemia üks aasta hiljem: intervjuu uue rektoriga
Mis tunne on olla liikuvuses?
Kastellaanimaja galerii
“Liikudes läbi elu nägin aeg-ajalt iluvilksatusi”
Rebeka Vaino
12.–16. VII 2024
Goldsmiths Campus, Studio B…
Intensiivsuse esteetika terase ja vaikuse vahel: Arne Maasiku installatsioonide tõlgendusi
RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID
I. SISSEJUHATUS
Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress…
FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT
Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis…
KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE
Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL…
KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS
Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus…
NULLPUNKTIS
Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb…
KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett
Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb…
Priit Põldma kultuurisoovitus
„Alice Zeniteri lühiromaan „Kes neid jõuaks lahuta“, mis on ilmunud paar aastat tagasi Loomingu Raamatukogus. See on autobiograafiline teos ühe noore prantsuse naise ja Mali päritolu mehe sõprusest, mis viib nii kaugele, et nad sõlmivad fiktiivabielu, et see noormees saaks jääda Prantsusmaale…
Tõnu Õnnepalu soovitab
Perekonnaasjadest kirjutades võib kergesti kalduda emba-kumba äärmusesse: kas olla liiga tundeline ja minevikku ilustav, või vastupidi, asuda (psühhoanalüütilise) paljastamise, et mitte öelda kättemaksu rajale. Natalia Ginzburg on valinud sirgjoonelise kesktee: ei ilusta ega paljasta. Ta kirjeldab. Jutustab pealtnäha kiretul toonil, nappide, peaaegu kurjade lausetega,…
Kolm küsimust Heete Sahkaile
LR esitab kolm küsimust Natalia Ginzburgi „Perekonnaleksikoni“ tõlkijale Heete Sahkaile.
LR oli väga rõõmus, kui sa 2022. aasta veebruaris andsid oma põhimõttelise jah-sõna „Perekonnaleksikoni“ tõlkimisele. See on Itaalias väga armastatud raamat ja sellest on ilmunud ka hulk tõlkeid. Selline populaarsus on tulnud üllatusena isegi…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Aega aheldatud
„Elu kui tekst“ on läbilõige Eve Annuki kolme kümnendi uurimistööst: kesksel kohal on naiskirjanikud, soouuringud ja biograafiline lähenemisviis, aga teos pakub ka sissevaateid Nõukogude aega.

Kuritegelik maailm kurjuse impeeriumis
Varlam Šalamov on tõsiselt häiritud sellest, et ilukirjanduses on kurjategijate maailma kujutatud ülistavalt ja isegi romantiliselt.

Armastus allikate vahel
Germanist Martin Klöker: „On hämmastav, kui hästi mõistame keelelisest distantsist hoolimata, mida XVII sajandi inimesed on püüdnud väljendada, ja et tunneme neile südamest kaasa.“

Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust?
Leonora Carringtoni „Kuuldesarve“ peadpööritav rännak mütoloogia ja ajaloo piiril ärgitab küsima: mis žanris või vormis saab üldse kliimamuutusi käsitleda?
Film →
Meil lobi(se)mise eest palka ei maksta!
Eesti filmirežissöörid, kes on osavad jutustama teiste lugusid, on oma huvide kaitsel kidakeelsed. Kuidas olukorda parandada?

Ühe oru organismid
„Laskumine orgu“ ei püüagi Peeter Lauritsa maailma ära seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi rütmi, vastuolusid ja intensiivsust.

Hääl kõige nõrgemale
Kaouther Ben Hania: „Ei tohiks olla lõhestumist või eriarvamusi lapse surma teemal. Selles peaksime olema kõik ühel seisukohal, eurooplased või mitte.“

VABADUS PAIGAL SEISTA: KAS „MO PAPA” KUNSTILINE EKSPERIMENT ÕIGUSTAB END?

„FILM KANNAB ENDAS PARATAMATULT MINGIT SÕNUMIT JA SINNA EI SAA MITTE MIDAGI TEHA.”
Vestlusring filmidest „Pikad paberid”, „Fränk” ja „Mo Papa”

TAGASI KINOTÖÖSTUSE McDONALD’SIS

Ajarändurid ja deemonikütid
Hea täispikk animatsioon võikski olla prototulevike generaator, mis kutsub vaatajaid kujutlema ja kaaslooma. Omal moel on seda teinud nii „Arco“ kui ka „K-popi deemonikütid“.

PERSONA GRATA INDREK SPUNGIN
Räägi alustuseks oma minevikust — kes sa oled, kust sa tuled, kuidas…

Seks masinast
Evar Anvelt: „Mina pole kindlasti see, kes teeb midagi menu pärast. Mõtlen sellele, mida ma filmiga öelda tahan ja kas ma selle ka kokku saan.“

Nii me saime ikkest lahti
„Õnn on elada me maal“ kõrvutab Velikije Luki bändi arengulugu Nõukogude Liidu viimase aastakümnega, et ühtlasi näidata, kuidas noorte alternatiivliikumine sõnavabadusele teed rajas.

Dramaatiline farss isamaaliste nootidega
„Säärase mulgi“ tegijad on julgenud kätte võtta eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida.

HULLEM KUI LUKI ALL
Haridus ja teadus →

Akadeemikud, alkeemikud, mereröövlid ja teised
Polus annab ülevaate omaaegsetest ametitest, seisustest, inimtüüpidest ja käitumisviisidest, lisades hinnangu, mis on au- ja kiiduväärne ning millest hoiduda.

Alusharidusseadus – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?

Kaasav haridus õpetaja pilgu läbi. Otse ja ausalt

Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad

Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks
Tulevikuteadlikkus aitab teha otsuseid, mis toetavad nii praegust heaolu kui ka tulevaste põlvkondade õigust elamisväärsele maailmale.

Aitame gümnaasiumi kutsekoolile järele – õpime 175 koolipäeva asemel 200

Hoida ennast ja teisi

Hinne ei ütle, mida laps tegelikult teab ja oskab

Kui tudeng on kimpus vaimse tervisega

Eripedagoogilised pädevused
Kui 2017.–2025. aastani kehtinud õpetaja kutsestandard sisaldas ka selgitusi hariduslike…

Koolijuht valas elu murdepunktid värvidesse

KÕRVALPILK ⟩ Andres Anvelt: õpetajal pole mõtet klassi ette minna, et seal Youtube’i näidata
Muusika →

Elektroonika võimaldab teistsugust mõtlemist. Intervjuu Kristi Allikuga

Ellerist, ilma naljata
Heino Elleri muusika on täis armastust looduse vastu. Triin Ruubeli ja Sten Lassmanni kontsert oli justkui kantud praegu Eestis valitsevast ilmast ja aastaajast: kõlaliselt karge, pigem jahedates kui soojades tämbrites.

Vase värskendav vägi
Vaskpillide universaalne kõla justkui tasandab eri ajastute omapära, ent sugugi mitte halvas mõttes, vaid toob hoopis esile uusi detaile ja kõlanüansse.

Varahommikuteenistusest reekviemini
Eesti publik sai kontakti mosaraabia laulu elava traditsiooniga, mida iseloomustavad vaba rütm, idamaised meloodiakäigud ja rikkalik ornamentika.

“Roadtrip” – Aavik Duo carte blanche

Ühiskonnakriitilise Maria Fausti marss

Nii on? Vanemuise “Libahunt”

„JÕULUJAZZ 2025”

KAS TÕESTI OLI LÕPPENUD AASTAL MUUSIKAMAAILMAS IGAV?

EESTI PILLIFOND 10

Vapustavad võimalused, vigurdamised ja võlurid
Repoo mängib kontseptuaalselt reaalsuse peegeldamise ja võimalike võimaluste esiletoomisega, tehes seda performatiivselt ja teatraalselt, veidralt ja pööraselt, piire ületades ja vajadusel uusi žanre luues.
Teater →

Suur eesti teater väiksel Inglismaal
Suurbritannia teatrikompanii Foreign Affairs korraldas koostöös Eesti Teatri Agentuuriga märtsis Londonis Jermyn Street Theatre’is Eesti uue dramaturgia esitlusfestivali.

Julge algus on pool võitu ja mitte ainult
EMTA lavakunstikooli XXXII lennu lavastajatudeng Oliver Reimann kirjutas juba oma lasteaia lõpuraamatus, et tahab saada lavastajaks. Ja ongi nüüd saanud, kuigi diplom veel saamata.

Naivistlik tragifarss halli lipu all
Absurd võikski toimida, kuid see eeldaks tuntavat sarkastilist ja tarka kõrvalpilku, mis otsusekindlalt surmaks naivismi. Ja ikkagi jääks õhku üks küsimus: mis puutub siia Paul Keres?

Pilguheit akadeemilisse panoptikumi
Iga päev akadeemilises maailmas viibijad…
„Äpud ja marginaalid“ ikka eraldi

Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade žürii esimeeste kommentaarid
teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees
Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi…

Laste käest ei küsi keegi, millesse nemad usuvad

LAIBAKESED LIBEDAL JÄÄL

Loodusliku koletise metsikud ja ravivad lood – armastusest ja hirmust
„Koletis…

HETKI HELSINGI TANTSUSÜGISEST

„Romeo ja Julia“ kui osutus kultuuri kitsaskohale
Ehk oleks sel Romeo ja Julia lool olnud õnnelikum lõpp, kui Romeo oleks Shakespeare’i teksti läbi lugenud?
Kunst →

Lained küsivad ja võpsik vastab
Kahe kunstniku väljapanekus on ühenduslüliks üks peen ja tundlik, enam-vähem abstraktne, kuid siiski meremaalina mõjuv pilt.

Millest mõtled, seljaaju?
Mihkel Maripuu on oma uue näitusega tekitanud varem sissetöötatud süsteemis katkestuse. Tema „Alterix“ on huvitav muu hulgas seetõttu, et märgib rõhutatult ümbersünnihetke.

Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić
Ajal, mil sotsiaalsed ja poliitilised probleemid on koondunud enneolematuks tormipilveks, pühitsetakse USA miljardäri auhinnagalal eskapismi ja puhast esteetikat.

Unustage malbus, rokkige täiega
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ tekitab feministliku plahvatuse asemel väikese raputuse. Teenimatult varju jäänud nimed tõstetakse rambivalgusse.

Madalpinge meistriklass
Üks Alice Kase näituse „Sinine motiiv“ läbiv joon näibki olevat kõrgepingest keeldumine, teatav strateegiline külmus.

Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust?
Just need teosed, kus pole püütud loodust pelgalt kujutada, vaid proovitud seda ümber mõtestada, selle piire nihutada või teemale mingit uut värvingut anda, jäävad näitusel kõige tugevamalt kõlama.

Tumeduse talumatu kergus
Kadri Mälgu looming väljendab ehtekunsti vormis tasakaaluotsingut, balansseerimist kahe maailma, metsarahva ja vana Euroopa piiril.

25 ruutmeetrit on okei. Intervjuu Aet Aderiga.

Balti fotograafid okastraadi taga
Näituse „Et inimene jääks“ teeb väärtuslikuks uus pilk Nõukogude perioodi fotograafiale, mis annab võimaluse kasvatada uusi kihte meie regiooni niigi hõredale fotoajaloo narratiivile.

Pealelend – Heidy Purga, kultuuriminister

Talvel Saaremaale? Ennekuulmatu!

Kunst, luudus ja perimüs Kaikal
Ühiskond →

Lootusrikas ja ohte mittetajuv Venemaa-käsitlus
XX sajandi alguses oli uhke olla revolutsionäär, sest revolutsionism oli moes. Ka Masaryki arvates tähendab revolutsioon „inimese uuenemist ja kogu elu seadmist uutele alustele“.

Girard, rivaliteet, tehnomiljardid ja Trump
Mihhail Lotman: „René Girardi toel sai Peter Thiel aru, kuidas saada eriti rikkaks. Konkurents on asjatut kemplemist põhjustav mimeetiline suhe. Sellest tuleb välja astuda.“
Tuumperekonnana elamine ei soosi kõrget iivet
On absurdne, et maailmas elab kaheksa miljardit inimest, ent suur osa neist tunneb üksildust. Inimene on siiski sotsiaalse eluviisiga loom.

Selg vastu linnahalli seina
Lubadus on antud, otsustamine on nüüd kohustus, mitte võimalus.
Malluka veebileht on vali alarm, aga mitte tulekustuti

Miks pakub CO2-le keskenduv keskkonnapoliitika vaid poolikuid lahendusi?
Kui keskkonna korraldamist hakatakse mõõtma peamiselt CO2 tonnides, saavad teistest keskkonnateguritest, nagu elurikkus, vesi, muld, tervis või õiglus, kõrvaltegelased.

Visa hing
Vanad majad kestavad tänu omanikele. Tuleb loota, et hooned, mida praegu vaadatakse murelikult, peavad visalt vastu ning jõuavad ära oodata õige hetke ja peremehe.

Keväjädses käänüpääväs sai kirja tuhat suidsusanna
Kõgõ rohkõmb om sannu Vanal…

USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida
Venezuela eripära on see, et üle riigi laiali paikneb arvestatav hulk isikuid ja rühmitusi, kes ei kuulu ametlikku juhtimissüsteemi, kuid kelle kaudu kulgevad riiklikult tähtsad otsustuskohad.

Hakkame, mehed, lugema!
Rahvas algab raamatupoliitikast, aga selle loomine on rahvaesinduse kohustus.
Kristian Jaagu päev ja meie mehed ERRis
„Digiajastu kommunikatsioon on märksa killustunum. Suhtlus toimub eri platvormidel, tekstid jäävad järjest lühemaks, audiovisuaalsete vormide osakaal suureneb. Üks tekst ühele suurele homogeensele auditooriumile ei ole enam peamine viis suhtlemiseks. Täpselt nagu kirjasõna polnud talurahva…

Kas kopeerimine ongi loovus?
Ekspertide hinnangutele vastanduv Pühajärve rannapargi pinkide kohtulahend tõstatab küsimuse, kui hästi on loomine ja disain Eestis kaitstud.







































