Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
ERR – hukata või kasta?
Kui eesmärk on ähmane, ei sünni ka head seadust, mille toel selleni jõuda.
Eesti seisab silmitsi orbaniseerumise ajajärguga
Eesti poliitika on jõudnud väärtusvaakumisse, sest liberaalsed jõud on mujalgi nähtud-tehtud vigu…

Vikerkaar valgusvihus
Kontsert „Gamma“ ei haaranud kogu ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju tema loometee hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.
Peatoimetaja valik
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Kirjanik loeb. Andra Teede
Ma võisin olla kuskil teises-kolmandas klassis, kui pidin kirjandustundi kaasa võtma lemmikraamatu ja pettunult teiste laste…
Kardina varjus
AnnaBakuu, 1993
Kreeka pähklid on otsas.
Enne kui Ašiq kodust välja läks, tõmbas ta kardina ette – algul peene pitskardina, nende…
Halloo! / Sügavkülm / Order is being processed / Pühad asjad
Halloo!
Ma ei tea, emme, ta tegelikult ei meeldi mulle…
Tõsiselt, hästi ja valesti
Riste Sofie Käär (sünd 2003) on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka kriitikat, avaldanud seda kultuuriväljaannetes,…
Kirjanik loeb. Contra
Meeldib mõelda, et kirjanik hakkas minus välja kujunema kohe sündides, kirjutasin ju ka oma raamatu „Suusamütsi tutt”…
Marius Petersoni minimalism
Minimalism näib olevat Marius Petersoni autoripositsiooni südames ja seda nii stilisatsiooni poolest kui ka filosoofilises hoiakus. Lühidalt: Peterson näitleb ainult kõige olulisemat.
Vahehindamine olgu vahe
Arengukava esimene poolaeg saab läbi, riietusruumi minnakse kehvas seisus.
Diktaator januneb armastust
Nii mõnigi ajaloolane on viimastel kuudel märkinud, et poliitikavaatlejaid ja ka osa poliitikuist tundub olevat tabanud…
Täiskäik tagasi
Eelmise aasta lõpus valmis Tallinna linnaaedade taime- ja mullaproovide uuring.1 Selle eesmärk oli analüüsida kuue Tallinna linnaaia, nelja…
Kurat, õnnista – ning jõulud
Ingmar Bergman oli suurepärane südantlõhestavate kõmudraamade fabritseerija, kuid võib-olla mitte plekitu lähisuhete-, armastuse- ja andestuseprofessor.
Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik
Kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik Margus Mikomägi annab Kaarnakivi Seltsi kirjastuse…
Kui sulli ei saa, andke vähemalt feimi
Ebamäärasel detsembrikuu õhtupoolikul kogunesid viis kriitikut, et natuke oma ameti ebalevast olemusest pajatada. Seda…
Vaid mõne sõnaga kirjutada igavik …
Näitus annab piisavalt, et eelteadmisi ja kujutlusvõimet rakendades kokku panna adekvaatne ajaloopilt – tunnetada Toledo süsteemi jõujooni. Siinsel publikul on väga vedanud.
Neandertali Vabastusrinde manifest
Avalik pöördumine kõigi kromanjoonlaste, iseäranis aga Palestiina rahva õiguste eest võitlejate poole.
Mis takistas?
Petitsiooni palestiinlaste toetuseks nähakse ühtlasi petitsioonina homode poolt, Trumpi vastu, kastirataste poolt, Martin Helme vastu, feminismi poolt, marurahvusluse vastu, vasakpoolsuse poolt.
Maailmapoliitika koletislik banaalsus
Kuidas on juhtunud, et Donald Trumpi imperialistlik välispoliitika on läänes paljude silmis võimalik ja isegi seeditav?
Linnade laul
Kiievis on kuratlikult külmja kuigi magamiskottidest ja mingitestväikestest soojaallikatest võib kasu ollakuumast teest ja supikatlast võib kasu ollasiis…

Stuudios: Helguse konstruktor Janek Murd

Kaur Riismaa proosa: Vahepealsed aastad

Kitsas binaarsus ja musta turu hormoonid

Hirmuta armastus

Ajad, need on a-muutuvad

Pelapäevik: Mängud, mis on (nagu) filmid

Helena Aadli lõpetatud laused

Juhtkiri: Lati alt läbi

Ma olen siin, ma kuulan
„Ikka veel“
Lünk, 2025
„Kirjutada, et miski ei saaks meid lämmatada, kõige vähem meie enda vaikimine.“ [1]
Möödunud kevadel anti…

“/mida see tähendab et” jt luuletusi
olen võru kõige kurvem tüdruk
mu pisarad on koreli
see tähendab lõpuks nad kuivavad
see tähendab…

Kuidas kirjutada nagu sina ise. Vestlusring Heneliis Nottoni raamatu “Tähed Agnesele” valmimisest
Detsembris ilmus Värske Raamatu sarja 37. raamat,…

Värske Rõhk nr 99, jaanuar 2026
Jaanuarikuises krõbeduses tervitab teid pulbitsev ja keeleliselt külluslik luulerubriik, mis lausa kutsub enesega sooja…

“Su kopsude rõske kliima” jt luuletusi
su kopsude rõske kliima on magus kasvulava ent sinu hinge ma matma ei…

1944. aasta september kui spes contra spem
„Valge laev“
Varrak, 2024
Tõlkinud Reti Maria Vahtrik
1944. aasta september: Saksa armee on taandumas, Nõukogude Liit kutsumatult…

Suitsupakk taskupõhjas

Raamatusoovitused: Andreas Kalkun

Moraalne paanika noorte nutitelefonide ja ühismeedia kasutamise ümber

„Allakäigutrepist üles“ – ajatu ajastu peegel

Teistsugune õpe: Saaremaa abituriendid läksid päevaks eelmise sajandi algusesse

Ülle Matsin: „Põhikooli lõpp ei tohi muutuda lõksuks.“

Mõte hea, aga kõik käib jälle nii ruttu

Valga koolide proovikivi: kuidas tõsta põhikooli lõpuks taset?

Tiit Tammaru: piirilinn ei vaja näpuga näitamist, vaid riigi tuge

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Keiser nuttis

Muusikast, teadusest ja pisut muustki
Seetõttu on…

Elulõpu toetaja rollist

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025
VASTAB MARIS JOHANNES
Maris Johannes detsembris 2025.Harri Rospu foto
Meie esimene kohtumine toimus aastal 1998 Vikerraadio saates „Teatrimagasin”, kui Peeter Raudsepp…
JUHAN TOOMPEAL
Katkend käsil olevast teosest „Juhani evangeelium”
PERSONA GRATA ROBIN TÄPP
Robin Täpp detsembris 2025. Harri Rospu foto
Sa tulid just BFMi noortefilmi võtetelt. Mis filmi ja kellega…
TEATRIANKEET HOOAJAST 2024/25
1. Säravaimad hetked ja põnevaimad suundumused hooajal 2024/25 lavastatud dramaturgias.
2. Kolm parimat, olulisimat või põnevaimat lavastust…
TEATRIELUST ME TUSAMEELE TALVES
Trükist tuli järjekordne läinud teatriaastat summeeriv-peegeldav kogumik „Teatrielu 2024” (koostajad Tambet Kaugema, Madli Pesti, Eesti…
TORMISE PÄRANDILE MÕELDES
Augusti alguses avanes mul võimalus uurida kahe inimese, Veljo Tormise ja Olev Muska muusikat. Kumbagi neist…
CREDO — MINA USUN
Eesti Festivaliorkestri kontserdid „Arvo Pärt 90” Tallinnas ja New Yorgis
MUUSIKATEATRI SÜNDMUSTEST SEPTEMBRIS JA OKTOOBRIS
„PromFest”, „Peter Grimes” ja „Palve”
Kolm küsimust Margus Alverile
LR esitab kolm küsimust Pavel Vilikovský romaani „Sulelumi“ tõlkijale Margus Alverile.
LR oli väga rõõmus, kui sa 2022. aasta jaanuaris teada andsid, et „Vilikovský teen suurima heameelega“. Olime selle põneva slovaki autori juba mõnda aega tagasi tuvastanud ja nimelt selle raamatu välja valinud,…
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” on parim eesti autori ilukirjanduslik raamat 2025
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” valiti Rahva Raamatu parimaks eesti autori ilukirjanduslikuks teoseks 2025.
Rahva Raamatu Aasta Raamatu auhinnaga tõstab Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on…
Veneetsia. Brodsky. Veneetsia ja Brodsky. Mõningaid mõtteid suure linna ja suure luuletaja elust ja seostest.
Jan Kaus
Saatesõna Joseph Brodsky raamatule “Veepervel” (LR 2025, 32)
Oh jah, Veneetsia! Vetel hõljuv peibutis, mis pole siiani kaotanud grammigi oma köitvusest, kuigi turistimassid on muutnud teatud…

Kalev Kuljus: inimese elu on kui raamat, mida igaüks ise kirjutada võib

Ajakirja Muusika autoripreemiate laureaadid 2026

Bachi tõeline elu

“Urmas Sisask. Ganymedes”. Karmen Puis ja Piia Paemurru

Olev Muska. “New Estonian Waltzes”

Ruhnu saare lood ja laulud. “Mere mälu”
See on Ruhnu viiulimuusikat viljeleva trio teine album, mis põimib traditsioonilisi…

tHerbalist. “Simplicity”

Argo Vals. “Lavendel”
KAITSTUD DOKTORITÖÖD
1. septembril kaitses Carl Eric Simmul Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja…
LÜHIKROONIKA
5. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kaarina Rein esines teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides…
Kaks nimeraamatut Soomest
„Kiuruveden järvikirja” („Kiuruvesi järveraamat”) on Soome Kiuruvesi linna (valla) 150. sünnipäeva puhul koostatud sisukas ja rikkalikult…
Väitekiri põimkeelsest internetisuhtlusest
Alessandra Dezi doktoritöö „Itaalia ja Eesti venekeelse diasporaa internetisuhtluse võõrkeelsete keelendite funktsioonid: võrdlev…
Kvaliteetne vaimne snäkk
Priit Põhjala. Juhuslike sõnade raamat. [Tallinn:] Tänapäev, 2024. 366 lk.
Pagulase kodu
Silmapaistvatest Soomes valminud väitekirjadest võiks ikka aeg-ajalt juttu teha, kuid praegu lausa peab tegema, sest valmis on saanud…
Poeetiliselt tundlik elutöö
Raamatu pealkiri „Maalt ja mere tagant” võib esmapilgul tekitada küsimuse: mis seal mere taga muud saab…
Kivisild on tegelikult alles
Marin Laagi „Piirid ja sillad” on asjalik ja usaldusväärne raamat. Mõjub kuidagi töiselt ja vargsi innustavalt….
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Heinsaar sukeldub sügavale keele põhja
Jutukogus „Eesti keelde sukelduja“ tõdetakse ja tõestatakse, et eesti keel ei ole pelk äraõpitav süsteem – morfoloogia, süntaks ja semantika –, vaid midagi enamat, lausa meri.

Enam mitte nii anonüümne Tubin

Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust?
Carolina Pihelgas: „Eesti kirjandus on hingav ja arenev, mitmekihiline ja rikkalik ökosüsteem.“

Muusadest ja muust
Livia Viitoli „Kaks muusat“ tasakaalustab pilti eestlaste elust ja kirjandusest välismaal ja Nõukogude Eestis. eesti kultuuri mõistmiseks tuleb tunda mõlemat.
Film →

Kui püha on valu?
„Hamnetis“ on väljapaistvaid näitlejatöid, aga ka leina ülemäärast romantiseerimist.

Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme

(Kaamera)silmad Iraanil
IDFA kahe sõltumatu žürii ja rahva ühetaoline valik võib viia kiusatusse kõneleda dokumentalistikas teatavast Iraani lainest.

Roman Toi oma aja loos

Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Elen Lotman: „Filmikirjaoskus peaks olema õpetatav laiaulatusliku õppeaineülese oskusena, mida saaks omakorda rakendada kõigis õppeainetes.“

Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas
Eesti filmikriitika valutab südant soorollide kujutamise, meie omaenda filmi näo defineerimise ning stereotüüpide pärast.

PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK

Valguse murdumine
Thierry Frémaux: „Thomas Edisonil olid kõik võimalused ja anded, et võidujooks võita ja kõik ise leiutada, aga ta kaotas Lumière’idele lahingu filosoofilises plaanis.“

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad
Filmiaasta 2025. Kui sõna „eepiline“ ühes vasteks annab õigekeelsussõnaraamat „kiretu“, siis võib öelda, et oli eepiline aasta.

Küljelt langev valgus on alati ilus
Sten-Johan Lill: „„Mo“-filmid on mulle filmikunsti ja filmiarmastuse kõige puhtam vorm. Just nende filmidega sünnib kõige puhtam looming ja põnevus olla tõeliselt elus.“

1970ndate Brasiilia ilu ja õudus
Kleber Mendonça Filho näitab oma „Salaagendis“, kuidas igaühest võib kogemata saada autoritaarse režiimi vaenlane ja ühtlasi märter.

Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual
Sergei Loznitsa: „Seitsmekümne aasta jooksul õnnestus kommunistidel hävitada kõik, mis sellel territooriumil elusat oli.“
Haridus ja teadus →

Gümnaasiumid pääsevad riburada pidi TI-hüppe õpirakendusele ligi
Kas ÕS või Sõnaveeb?

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud

KÕRVALPILK ⟩ Viktoria Ladõnskaja-Kubits: hea õpetaja hoiab pöialt, et õpilane saavutaks temast enam

Hendrik Agur: „Ootame ägedaid inimesi, kes köidavad õppijaid“

Talviseid tähtpäevi

Euroopa teadusnõukogult rohelise tule saanud teadlane Triin Laisk: „Naise hormonaalset tervist ei pea vaatama kui saatust!“

HTM-i uus asekantsler Vallo Koppel: „Õppija peab püsima haridusteel“

Majanduse ja palgatöö lõpp
Emad Mostaque on kirjutanud populaarteadusliku raamatu, mille mõte on tõmmata kogu majandus- ja juhtimisteooria füüsika liistule, sest loodusseadusi ei saa pikalt eirata.

Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest
Ka kõrgelt haritud inimesed soovivad räusata ja vihased olla, vajamata selleks elegantselt üles ehitatud narratiive. Polariseerumise ülevalhoidmiseks kõlbab kõik.
Muusika →

Kõik on vaba, voolurütmis
Päris lõõgastuda sel „Audiospaa“ kontserdil ei saanud, aga kindlasti raputas see kuulajad mõnusalt läbi, et alustada uut aastat puhtalt lehelt.

Koosmäng pakub suurt naudingut
Tarmo Johannes: „Koosmänguklubi on avatud kõigile, kes on õppinud mingit pilli või laulu, määrav on soov koos mängida, üksteist kuulata ja olla üksteise suhtes tähelepanelik.“

Ellerluse edenemine teadusrühma toel
Maksim Štšura: „Elleri kataloogimise projektiga püüame Eestis edendada muusikapärandi andmepõhist uurimist. EMTA võiks olla selles valdkonnas eestvedaja.“

Pühademeeleolu Hiiu kannelde ja keelpilliorkestri poognatõmmete saatel
Keelpillid kannavad endas jõulusärinat ning nõnda lisas VHK keelpilliorkester Puuluubi Hiiu kanneldel ja luuperitel loodud helidele pidulikkust.

Neoklassikalise muusika kohtumine TikToki põlvkonnaga

Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli

Karijärve Keelpilliorkestri lugu

Muusikauudiseid Eestist
Klassikaraadio alustas 2026. aastat uue peatoimetajaga: 30 aastat seda ametit pidanud Tiia Tederi…

Muusikauudiseid maailmast
Saksamaal esitati esmakordselt pärast 320 aastat Johann Sebastian Bachi senitundmatuid…

Eesti muusika nädala peegeldusi

Vaimustavad vanamuusikud festivalil “Tallinn feat. Reval”

Rahvalaulu lumm ja ramm
Teater →

Meis peitub jõud, mis korda saadab head
Ainuüksi lavastuse pealkiri „Superstaar“ sisaldab jõulist absurdi ja iroonia koodi, esimesest lavahetkest alates mängitakse üle võlli koomikaga ja aina jaburamaks läheb.

Püstijalamuusikal nüüdisaja hedonistile
Jarmo Reha lavastust „Baar Amsterdam“ saab käsitleda kogunemisena, kus kehade ja kunstliku butafooria asemel toimivad hääled, tekst ja atmosfäär.

Pinocchio aeg
Miks kõik peab tulema nii suure valu ja vaevaga?

Oodates laeva
Jon Fosse avatud tekstidesse mahub lugematult palju: on lugusid, milles on lärmakust ja vaikust, rõõmu ja traagikat, liikumist ja liikumatust.

Savi see publik
Lavastuse „Three women walk into a bar …“ koreograafia on sõna otseses mõttes näoga publiku poole: liigutakse nagu mööda catwalk’i tagalavalt saali poole, pilk suunatud publikusse.

TEATRIVAHT. „TAGASISIDE”

Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal
Kosovo teatri esitlusfestivali korraldajad kutsusid teist aastat järjest koostööpartneriks ühe naaberriigi teatrid. Tänavu osutus selleks naaberriigiks Põhja-Makedoonia.

See teie Sooster
Tegu pole eluloolavastusega, mis kulgeks kunstniku sünnist surmani, vaid uurimusliku kollaažiga mõtetest ja hetkedest, mis Soosteril eluteel ette tulid … või ka ei tulnud, aga oleks võinud tulla.

Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas
Tõdemus, kuis me kõik oleme hukkumisele määratud ja „maailm sõidab käsikärus põrgusse“, ei tundu nüüd „Arkaadiat“ vaadates enam abstraktse hüpoteesina.

Puhu tuul ja tõuka teatrit
Läti teatri esitlusfestivalil „Skate“ nähtust tõusid esile kaks lavastust: Läti Kunstiteatri enneolematult laia joonega „Oraakel“ ning teatri Dirty Deal vaheda ühiskonnakriitika ja julge vormiga „Alfad“.

Pagevad päkapikud
„Päkapikkude…
Kunst →

Pildikummardajate mihklipäev
Ei saa Neeme Külmast meie sajandi Savonarolat, sest tema meesi ronib ise tuleriidale, heidab sinna ka raamatute raamatu.

Ruum on väike, žestid suured
Neeme Külm on põiminud oma loomingus pikaajalise näitusekujundaja- ja installeerijakogemuse ning kasutanud need oma kunsti tegemisel suurepäraselt ära.

Kivist maailma kasvatamas
Helena Keskküla: „Olen jõudnud arusaamiseni, et kui toon näitusesaali eksperimentaalsemaid meediume, siis peavad need olema selle meediumi kõige paremad näited.“

Näkku joonistatud tõde
Henn Roode portreeloome ilmub näitusel vaataja ette kaleidoskoopilise, mitmenäolise ning üllatavalt eksistentsiaalsena.

See laps on loonud taeva ja maa
Fotonäitus „Sündida ja sünnitada“ on feministlik projekt, mis pakub värsket pilku sünnituskogemusele ning seob selle teiste eksistentsiaalsete teemadega.

Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid
Lõppevast aastast kerkivad silme ette mängulised ja ennekõike hämaruse, unenäolisuse või lagunemisega seostuvad näitused.

Lummuses sisaldub mingi osa tõest
Mari Kurismaa: „Ma proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi lõpuks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib või ei sobi.“

Rahvusvaheline kunstipõrguti
Ideaalis on iga näitus suurem kui tema elementide summa, kuid selle suuruseni jõudmine on üks kaunis veider protsess.

Kunstiteraapia aitab lapsel väljendada tundeid, mis on temasse kogunenud
Närbumatud õied
Palestiina kunstnikud ja kirjanikud
Ühiskond →

Tasaareng: pilk tara taha
Kuidas teha nii, et tasaareng poleks järjekordne euroopalike võimusuhete sättimine, lisapeatükk kapitalismi ajaloos?

Kotitäis kurke ja vihane Facebooki postitus
Väheuuritud peatükk Eesti arhitektuuri- ja kultuuriloos ootab lahtimõtestamist. Suvilad äratavad paljudes emotsioone – nii nostalgiat, rõõmu, uhkust, kahetsust kui ka kurbust.

Tühja jutu poolaasta
Kes varem nina välja pistab, saab ka rohkem karistada. Selline on presidendi valimise seaduse juhtmõte.

Kriisides aitab meid ideederikkus
Kalevi Kull: „Isegi rasketel ja segastel aegadel ei tohi kunagi alla anda headuses, ilus ja mõtlemises.“

Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
Balti raamatukogude manifest on kutse ühisele tegutsemisele, et hoida kõrgel tasemel kirjaoskust, vähendada digilõhet ning tagada, et keegi ei jääks teadmiste või võimaluste puudumise tõttu ühiskonnaelust kõrvale.

Lilleniit vs. esindusmuru
Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas.

Kas me oleme ristiinimesed?
Mu…

Julgeda või lipitseda?
Ühiseid väärtusi USAga enam ei ole, aga nende aseaine välispoliitikas on sõnastamata.

Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela

Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia
See vaim hõljub loodetava rahulepingu kohal, õhkab vastu Moskvast ja Washingtonist, loob maailma uut julgeolekukorda, legaliseerib sõjapidamise ja sõjakuriteod ning rehabiliteerib sõjakurjategijast Putini.

Arhitekt kriiside keskel
Robert Mull: „Ettekujutus endast kui arhitektist muutub tagasihoidlikumaks, kui mõistad, et kõige rohkem kasu toob tegelemine nii „tühiste“ asjadega nagu parem ahi.“

















