Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
Sitt ajude asemel
Pettumusel on kaks kuju. Esimene võimaldab sul säilitada fantaasiat soovitud asjast, mis on lihtsalt libisenud käest või ehk…
Jõud jõuab sõnadesse
Lava ja dekoratsioonid Euroopa sisenemiseks läbirääkimistesse on valmis ning eesriie tõusmas.

Minu Eesti. Valge mehe tume paradiis
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat?

Teismeline soovib end vaktsineerida? Ema ei luba, ministeerium küll

Esa Saarinen: “Õppimise sihiks olgu täisvereline elu”

KÕRVALPILK ⟩ Mark Soosaar: loeb õpetaja, mitte õppeaine

Mõnikord vajab vene laps tunnis tellinguid

„Semud ja sellid“ loob kõige pisematele kontakti kaduva maailmaga
Enamik väikestest vaatajatest jäi…

EKI: ei osatud ette näha seda, kui eriilmelised on koolid
Lühikroonika 1-2
3. detsembril 2025 toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Seto Instituut 15”. Seto Instituudi ajaloost ja praegusest tegevusest kõneles instituudi…
Hõimuaate värskeim koondteos – natuke rohkem ja veidi vähem kui lubatud
Soomeugrilased eestlaste pilgu läbi. Koostanud ja toimetanud Madis Arukask. [Tallinn:] Argo, 2025. 355 lk.
Olla komi tänapäeva Sõktõvkaris
Maria Fedina. Place, Language, and Belonging: Being Komi in Contemporary Syktyvkar, Komi Republic. (Dissertationes Universitatis Helsingiensis 300/2025.) Helsinki: University of Helsinki, 2025. 162 lk.
Vastuolulised sõjad ja kestev kolonisatsioon neenetsi tundras
Üllatavalt palju soomeugrilasi võtab osa käimasolevast Venemaa vallutussõjast Ukraina vastu….
Albert Razini enesesüütamise juhtum vene meedias
Albert Razin oli keeleteadlane, uurija, ja ta ei tahtnud,et udmurdi keel ja…
„Jamali neenetsite filmiseeria”
Sündmusfilm etnograafilise uurimisviisi ja virtuaalse väljana
Vepslastest tehtud filmid ning vepsa kultuuriline enesekuvand filmides
Vepslaste olukord XXI sajandil
Väikerahvad on läbi aegade olnud pigem…

Kuidas peatada aega

Neli aastakümmet orelituultest toodud helidega

Eesti keelpillimängijate konkurss 2025 – areng käib lainetena

Pantokraatori ajalaulud

Aleksei Ljubimov: sümboolselt võttes minu karjäär Eestis algas ja siin ka lõpeb

Kuidas jagada vaimustust?
Kultuuriministeeriumi loovuurimuse programmis läbi viidud projekt ja selle tulemused

Muusikauudiseid maailmast
Gustavo Dudamel on üks tuntumaid klassikalise muusika dirigente maailmas, kuid tema nimi on aastaid…

Muusikauudiseid Eestist
6. jaanuaril selgus, et Postimehe aasta inimeseks valiti mulluse laulupeo kunstiline juht…
Hullumeelsuse lehekülg
Misasi see on, et augusti lõpus on lehed juba kollased, lendlevad juhuslikus tuulehoos nagu pöörased, maanduvad teeservadesse…
Kirjanik loeb. Andra Teede
Ma võisin olla kuskil teises-kolmandas klassis, kui pidin kirjandustundi kaasa võtma lemmikraamatu ja pettunult teiste laste…
Karu ja sipelga kooselu
Vene kirjanik, poeet, kriitik, õppejõud, dissident, pagulane ja lihtsalt väga andekas inimene Dmitri Bõkov esines kunagi ammu,…
Turbulents Hiina relvajõududes ja selle mõju Taiwanile
Kas kindrali tagandamiseni viis vastuhakk Xi võimule või Hiina relvajõududele 2027. aastaks seatud eesmärkide mittetäitmine?
Kas me sellist maailmakorda tahamegi? USA Hiina vastu
Sõjalise löögijõu koondamine Hiina ohtu silmas pidades on USA-le ja demokraatlikule maailmale ellujäämise küsimus.
Vene-Ukraina sõja tegelikest juurpõhjustest
Hiinal piisab paarist nupuvajutusest, et seiskuks Venemaa pangandus, katkeks liikluse reguleerimine suurlinnades ja riigi energiaga varustamine.
Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine
Kadri Ukrainski: „Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika peaks olema paindlikum, väiksema halduskoormusega ja rohkem õppiv süsteem – selline, mis ei mõõda edu projektide arvus ega eelarvejaotustes, vaid uute ideede tekkevõimes.“
Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada
Euroopa Teadusnõukogu taotlusvoorudes on Eesti naisteadlaste aktiivsuse tõus kaasa toonud suurema osaluse, valdkondliku mitmekesisuse ja üldise edukuse kasvu.
Üksinduseotsija suures Londoni linnas
Peedu Saar kirjeldab nukra huumoriga ilmaliku munga mõttetuid seiklusi ja hängimisi, tema vaikset mässu.
Üks tüdruk käis mängimas mändide all
Vastandades kurbust elujaatusele, loodust inimesele ja halli värviküllusele, peegeldab Airis Erme olemasolemise ilu.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025
PROOSA
Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt)
Mehis Heinsaar, „Eesti keelde…
Kas raamat saab olla dialoog?
Heneliis Nottoni „Tähed Agnesele“ meenutab märkmikku, kuhu on kleebitud pilte, äärele tehtud kritseldusi ja üles kirjutatud tsitaate ning kus osa teksti tuleb luua lugejal endal.
Ega me kellestki mööda vaadanud?
Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani „Lühis“ on lugu perest, kes peab oma „katkise“ lapse parandamise asemel ise muutuma.
Juudi huumoriga eluraskuste vastu
Iisraeli näitekirjanik, stsenarist ja näitleja Noa Lazar-Keinan: „Näidend „Lühis“ on inspireeritud esimesest mu poja autismispektri häire diagnoosile järgnenud aastast minu peres.“

USA – välispoliitiline kiskja

Kiirkohting: Triinu Kree

Filmi ei ole võimalik kaks korda teha. Intervjuu German Golubiga

Vasaksirge: Kas kõrge alampalgaga Lääne-Euroopa suunas või alampalgata 19. sajandisse?

Juhtkiri: Tehis-Eesti paradiisi väravas

Vasaksirge: Välisvõlg kui poliitilise kontrolli vahend

Kümnendi selgroomurru muusikaline patoloogia

Pühakoja ja bordelli vahel

“vallatu triikraud” jt luuletusi
tulen koju
oi
triikraud on ununenud keset tuba
mis seal ikka
olen juba valmis
juba stardijoonel seda ära pane-
ja jälle…

“Kui ma jääksin lennuõnnetusse” jt tekste
TIIU ja MIKK istuvad mingi hruštšovka taga betoonlatakal, tõmbavad tuletikke põlema ja…

Tööliinil (katkend)
„On uskumatu, kui palju me suudame taluda.“
Guillaume Apollinaire
(kiri Madeleine Pagèsile, 30. novembril 1915)
Astudes tehasesse
Olin muidugi…

Raamatusoovitused: Emel-Elizabeth Tuulik

“Tulen ja palun Sult andestust” jt luuletusi
Tulen ja palun Sult andestust.
Palun leiba, mis lepitab maailma,
katan oma õhukeste sõrmedega kinni
inimesekujulise augu Sinu…

Luuletusi tsüklist “Hingetult hingeldamas”
Kus ma olen?
Ma ei kuule enam.
Neid rõõmsaid käike.
Mis viivad hinge sooja. . . .
Kuhu ma kadusin?
Ma…

Ma olen siin, ma kuulan
„Ikka veel“
Lünk, 2025
„Kirjutada, et miski ei saaks meid lämmatada, kõige vähem meie enda vaikimine.“ [1]
Möödunud kevadel anti…

“/mida see tähendab et” jt luuletusi
olen võru kõige kurvem tüdruk
mu pisarad on koreli
see tähendab lõpuks nad kuivavad
see tähendab…
Presidendid, klounid ja doping. Eesti dokiaasta 2025
Viimasel ajal on eesti filmidiskussioonis hakanud sisulist arutelu üha aktiivsemalt asendama lämmatavalt…
TEATRIVAHT. „SÜGISSONAAT” JA „KASTEPUNKT”
Valle-Sten Maiste, Meelis Oidsalu ja Madis Kolk räägivad Eva Kolditsa lavastusest „Sügissonaat”…
KEHALISTE KOGEMUSTE KÕNEKAD KIHID
„Viis et modis”, II osa Teet Kase algatatud tantsuetenduste sarjast „Elutantsud igavikule”. Tants: Teet Kask….
MUUSIKATEATER MITTEKUULJATELE
Festival „Musiktheatertage Wien” 17.–26. IX 2025
VESTLUS MATTHEW BLAKEMORE’IGA: TEHISARU LUBADUSED JA OHUD LOOMEVALLAS
Matthew Blakemore augustis 2025.
Matthew Blakemore on juhtiv briti tehisintellekti…
PÖFFI BALTI MÄNGUFILMIDE PROGRAMM 2025
Tänavusel PÖFFil võistles Balti programmis üksteist mängufilmi. Oli tehtud oluline poliitiline otsus, et dokumentaalid…
JUHUSE KIMÄÄRNE MUUSIKA
Abstrakt
Tagantjärele targana võib vist öelda, et valisin oma selleaastased PÖFFi filmid välja juhuslikult. Salajane tagamõte oli…
ALI ASGARI: Lepin sellega, mis võib filmitegemisega kaasneda, kui osaga oma tööst
Ali Asgari PÖFFil. Foto Mia Tohver/PÖFF
Kõnelen…

Vabrikulapsed masinate varjus

Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Kangelased ja ärapanijad
Mõne aja eest pidin käigu pealt mõtestama, mida…

Teine blackout

Kuningas Luddi lahingud, laulud ja lahkumine

Mehaaniliste automaatide hunnitu otstarbetus

Aastasisu 2025
Alagha, Heba. Kui ema küpsetab aega / Araabia keelest tlk H. Geršman // 10–11, 50.
Azaizeh, Asmaa. Pealkirjata / Tlk…
Eesti raamatu aasta blogi: Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“
Kaisa Kaer festivali HeadRead toimkonnast soovitab: „Kuigi Brigitta Davidjantsi jutukogumik „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ keskendub ennekõike 1980. ja 1990. aastate argielule, on ka selle põhjal ilmne, et selget polnud…
Kirjandusaasta 2025
ERR-i kultuuriportaali kirjandusaasta ülevaatest võttis sel korral osa 40 valdkonna spetsialisti, kelle hulgas on nii kirjanikke, kriitikuid, kirjandusteadlasi, kirjastajaid kui ka tõlkijaid. Kui viimastel aastatel on osalejad tõstnud esile ühe teose, siis sel korral tegime põhjalikuma kokkuvõtte, kus igaüks tõi välja kuni kümme parimat raamatut…
Kolm küsimust Margus Alverile
LR esitab kolm küsimust Pavel Vilikovský romaani „Sulelumi“ tõlkijale Margus Alverile.
LR oli väga rõõmus, kui sa 2022. aasta jaanuaris teada andsid, et „Vilikovský teen suurima heameelega“. Olime selle põneva slovaki autori juba mõnda aega tagasi tuvastanud ja nimelt selle raamatu välja valinud,…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Lasteraamat kui sild
Anderseni auhinna mõte ei ole järjestada kirjanike ja illustraatorite paremikku, vaid peegeldada lastekirjanduse mitmekesist palet – iga loomelaad on omamoodi huvitav ja hinnaline.

Naeru ja õuduse vahel
„Tuleviku araablane“ paneb lugeja valiku ette: kas minna kaasa sündmuste õudusega või hoopis joonistuse ning seda saatva jutustuse muhedusega?

Luuletamine ongi hundiratas
Eeva Park: „Sõna ise, kui tal on mingitki kaalu, paneb su pea tööle, kas sa tahad või ei taha.“

Valguses, õrnuses
Eeva Pargi luules on üha selginud talle omane haavatav elujulgus, naeru vahe tera, mis lõikab luulet teadmises, et kui pimedus võtab maad, võtab maa ta vastu, et omadega metsas olles on omad lähedal.
Film →

Teekonnafilm folkzombidest
Taavi Aruse dokumentaalfilm „Puuluup. Kaablid autos veel“ on raamitud rännakufilmina, aga selle käigus kerkivad esile hoopis tõsisemad teemad.

Subkultuuride jäädvustaja
Taavi Arus: „Puuluubiga tuuritades ja väga seinast seina publikut nähes sain aru, kui osavad ja profid nad on. Ei mäleta ühtegi kontserti, kus nad poleks publikut kätte saanud.“

Pööraselt armunud loodusesse
Vincent Munier: „Rahulepingu sõlmimine loomadega on sama keeruline nagu maailmas sõdade lõpetamine.“

Akadeemikute tuleproov
Ajal, mil Euroopa otsib maailma geopoliitilisel maastikul oma kohta, püütakse Euroopa filmiauhindadega filmikunsti valdkonnas sama probleemi lahendada – ja üsna edukalt.

Eesti doki trikster
Mark Soosaar pole trikster sellepärast, et ta tahab skandaale. Ikka seepärast, et ta ei karda skandaali kõrvalmõju. Teda käivitab see, kui ta on tabanud mingit ühiskonna närvi.

Ema, kunstnik, naine, režissöör
Anna Cazenave Cambet: „Tahtsin kujutada 40aastast naist, kes soovib avastada oma seksuaalsust ja kellel on oma tõekspidamised hoolimata sellest, mida ühiskond temast arvab.“

Kui püha on valu?
„Hamnetis“ on väljapaistvaid näitlejatöid, aga ka leina ülemäärast romantiseerimist.

Sakslane, kelle lemmikfilmide sekka kuulub „Tulnukas 2“
Bernd Buder: „Väikeriikide filmitegijad, kriitikud ja rahastajad on kinni arvamuses, et väljaspool ei olda valmis vaatama teiste kohalikke lugusid. Vastupidi: kui lähen Eesti filmi vaatama, tahan näha just midagi Eestist.“

Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme

(Kaamera)silmad Iraanil
IDFA kahe sõltumatu žürii ja rahva ühetaoline valik võib viia kiusatusse kõneleda dokumentalistikas teatavast Iraani lainest.

Roman Toi oma aja loos

Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Elen Lotman: „Filmikirjaoskus peaks olema õpetatav laiaulatusliku õppeaineülese oskusena, mida saaks omakorda rakendada kõigis õppeainetes.“
Haridus ja teadus →

Üleminekuklasside õpetajad: reaalsus on kainestav
Esimesed teadmised kaovad
Komi välitööde kogemus teeleidmisest, ilmast ja asjade korrast
Komidega seotud etnograafilise esmakogemuse ajaks olin kuus…
Suur-Soome varjus
Hinnangutest Ilmari Mannineni teadustööle
(Manninen 1929a: 240)
Mis olid Helsingi ülikooli esimesele soome-ugri etnograafia professorile Uuno Taavi Sireliusele…
Soome-ugri kogemus ja kohanemine
Saatesõna

Haridus ühiskonna peeglis: ebavõrdsus süveneb ja andmed seisavad kasutamata

Põhikooli lõpetamise talumatu keerukus
Kes meist oleks eksimatu – mitte…

Kas eesti juurtega noored päästavad ülikoolid?

Näha Euroopast kaugemale

Sotsiaalpedagoog: abi jõuab õpilaseni sageli liiga hilja

Mida teha, kui laps kaob koolist?

25 000 tudengiealist noort elab välismaal. Kuidas nad koju meelitada?

Koolitaja Brit Mesipuu: „Kui laps tahab saada tiktokkeriks, ära tee tema unistusi maha!“
Muusika →
Rohkem suhtlust publikuga

Kuidas elad, „Libahunt“?
Ei tea, kas igal generatsioonil peaks olema oma „Libahunt“, kuid ühte „Libahunti“ näib seekord mahtuvat igatahes suurepärane läbilõige mitmest põlvkonnast.

Vaateväli avardus taas
„Mustonenfest“ pakkus uskumatult avara vaate muusikaloole: esindatud olid nii populaarsed kui ka vähem tuntud leheküljed, tagasivaated aegade taha ja värsked helitööd.

Serialismi sisepeegeldused. Festivali “AFEKT” lõppkontserdist “Boulez 100”.

“Jazzkaare” warm-up kontserdil esineb 18 Grammy võitja Béla Fleck

Absurdimaiguline kahekõne Messiaeni ja Meibaumi vahel

Muinaslugu lumises Kadriorus. Karis Trassi kontserdist.

Vahukoorene “Silva”

Rebaseooper silitab möödakarva
Priit Võigemasti lavastus ei suru vaatajat ninapidi kaussi nagu koerapoega, vaid silitab teda õrnalt möödakarva. Las siis igaüks ise otsustab, kellele kuulub võim, kes mõistab õigust ja kelle päralt on tulevik.

Talvine teekond ookeani kaldale kuumale liivarannale
Jaanuarikuu tõi palju leide: muusikat barokist nüüdismuusika ja pungini ning uusi meelepäraseid hääli ja instrumente.

LISANDUSI TEEMAL „EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2025”
Keskendudes Lauri Jõelehe Tšellokontserdile ja Marianna Liigi „Lahtirullumisele”

SEE ON MEIE MÄNG. MÄNGIME!
Intervjuu Leedu nüüdisooperi produktsioonikoja Operomanija1 produtsendi Ana Ablamonovaga
Teater →

Järgmine hommik kui fotograafi kolmas võimalus
„Verejälje“ vaata et kõige nauditavam osa on teksti läbistav sardooniline huumor, ehtbritilikult mõjuv verbaalne vaimukus, mida toonitab kõrvatorkavalt stiilne tõlge eesti keelde.

Peeglivaba pühapäev ja hingepeeglisse vaatav teatripäev
Noored jälgisid teatrisaalis pingsalt kaasa elades,…

Kunst(ipoliitika) kusagil keskel, kergelt kergitatud
William Forsythe mängib vormiga, Linnar Looris vallatleb sisuga – ja kui esimene lükkas vormi keha piirile, siis teine tõukas sisu hea maitse serva.

Puhkav eestlane
Oma olemuselt pole „Puhkus“ teab mis keeruline tekst: seal on hulganisti väikesi üllatusi, kuid midagi pööraselt põrutavat ei juhtu. Lavastuse teeb nauditavaks näitlejate mäng.

Aeglane Ibrahim ja tema rahutu poeg Mooses
Pärit on Ibrahim ilmselt Türgist, kuigi riiki otsesõnu ei nimetata. Terve pika elu Pariisis vürtspoodi pidanud vana mees on õnnelik, sest ei kiirusta kunagi kuhugi – on soe ja sõbralik.

Kui Jumal jääb sõnade vahele
Olgu siis dramaturgilise kontseptsioonina või teoloogilises plaanis, kuid lavastus „Uskuja“ toob esile, et hereesia ei ole mitte lihtsalt valeõpetus, vaid lahusolek, mitte eksiarvamus, vaid katkestatud osadus.

Põhjustest, miks noored teatris ei käi, puudust ei ole
Selleks et praegused noored ka kolmekümne aasta pärast tee teatrisse üles leiaksid, tuleb hoida teatriuksed neile avatuna juba praegu.

TEATRIVAHT. „KÄTE JA JALGADEGA INIMENE” JA „MU EMA VARANDUS, ÜKS LUGU JA KOLM BALLAADI”

LONDONIS ME TANTSISIME VALSSI NAGU HIIRED

Ugala „Mio, mu Mio“ suudab tabada Lindgreni loo sügavust
„Mio, mu Mio“ jõudis…

VASTAB MARIS JOHANNES
Harri Rospu foto
Meie esimene kohtumine toimus aastal 1998 Vikerraadio saates „Teatrimagasin”, kui…
Kunst →

Kuidas heita end ruumi?
Ehkki näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ pealkiri seab paika konkreetsed ajalised ja ruumilised piirid ning mängureeglid, on näitusel võime muuta külastaja ruumitaju.

Unistus elavast südalinnast
Villem Tomiste „12 ulma“ kutsub mõtlema Tallinna kesklinnast kui pidevalt uuenevast organismist, mille elujõu allikas on kultuur ning pulbitsev igapäevaelu.

Kallis, las ma objektistan sind natuke
Kunstnik tahab kujutada meest nii, nagu mees kujutab naist elik on naist kujutanud – muuta ta vaatajast vaadatuks.

Kord, kui unustasin unistada paremast tulevikust
Entroopia jõud on selge ja vääramatu, lõhutut on keeruline tagasi kokku panna, kuigi vahel ka õnnestub. Ehk ongi see, mis pärast kokkupanekut ilmneb, hoopiski uus, ilus ja huvitav?

„Tu ja Minakaru“. Kumu esimene näitus lastele (ja õnneks kõigile teistele ka)

Ilmapuu
Ootamatu Guatemala kunstibiennaali külastus avas ukse Ladina-Ameerika kunstile, ajaloole ja ühiskonnale.

Mänguväli on kardinaalselt laienenud
Eesti kunstielu tugevalt kujundanud kunstimuuseumide juubeliaastal on sobilik uurida, mismoodi on kõik vahepeal muutunud ning mõelda tagasi ka pingetele, mis nende asutuste teket omal ajal vormisid.

Aitäh, Heie Marie Treier
Kordumatu inimene kaob lõpuks, see on paratamatus. Alles jäävad Heie kirjutatud artiklid, toimetatud trükised, tõlked, monograafiad.

Asust luks-asju tegijä Luksi Sandra

Bergmanni poeetiline minimalism

Kui sulli ei saa, andke vähemalt feimi

Vaid mõne sõnaga kirjutada igavik …
Näitus annab piisavalt, et eelteadmisi ja kujutlusvõimet rakendades kokku panna adekvaatne ajaloopilt – tunnetada Toledo süsteemi jõujooni. Siinsel publikul on väga vedanud.
Ühiskond →
Blogipostituse avamise lõhn

Viis kontrastset Indiat
Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi õppereis viies India linnas: Delhis, Chandigarhis, Shimlas, Bangalore’is ja Mumbais.

Nutitelehvon – tarvilinõ vai mitte

Taksoga nuka taadõ

Nüüdiskultuuri eriomane võlu
Janek Kraavi: „Sajandialguse sõnaliide „post-“ tähistab muutust traditsiooniliste märksõnade sisus, nagu näiteks mõisted perekond, rahvus, riik, sugu, seksuaalsus, keskkond, poliitika, tehnoloogia.“

Asendusemaduse muredest
Lapse huvide esikohale seadmine eeldab valmisolekut vaadata kaugemale kultuurilistest hirmudest ja normatiivsetest arusaamadest perekonna kohta.
On oht mattuda keeleprügi alla!
Viimase viie aasta globaalsed sündmused on teinud inimesed ebakindlaks, nii toimetuleku kui ka tulevikuvaate seisukohalt. See väljendub keelekasutuseski.
Petlik…
Mölakas on pildil – või varsti „laual“?

„Uusi ahteid maha, vedelvorstid!“
Miks ei või enam mõisahärra ööd ja päeva varastada?
CTAH

























