Kultuurileht
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
ERR – hukata või kasta?
Kui eesmärk on ähmane, ei sünni ka head seadust, mille toel selleni jõuda.
Eesti seisab silmitsi orbaniseerumise ajajärguga
Eesti poliitika on jõudnud väärtusvaakumisse, sest liberaalsed jõud on mujalgi nähtud-tehtud vigu…

Vikerkaar valgusvihus
Kontsert „Gamma“ ei haaranud kogu ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju tema loometee hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu.
Peatoimetaja valik
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Kirjanik loeb. Andra Teede
Ma võisin olla kuskil teises-kolmandas klassis, kui pidin kirjandustundi kaasa võtma lemmikraamatu ja pettunult teiste laste…
Kardina varjus
AnnaBakuu, 1993
Kreeka pähklid on otsas.
Enne kui Ašiq kodust välja läks, tõmbas ta kardina ette – algul peene pitskardina, nende…
Halloo! / Sügavkülm / Order is being processed / Pühad asjad
Halloo!
Ma ei tea, emme, ta tegelikult ei meeldi mulle…
Tõsiselt, hästi ja valesti
Riste Sofie Käär (sünd 2003) on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka kriitikat, avaldanud seda kultuuriväljaannetes,…
Kirjanik loeb. Contra
Meeldib mõelda, et kirjanik hakkas minus välja kujunema kohe sündides, kirjutasin ju ka oma raamatu „Suusamütsi tutt”…
Kas ÕS või Sõnaveeb?
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirjakeele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes…
Innovatsiooniuuringud pole pelgalt majandusteaduse alamharu
Innovatsioon ei tähenda ainult uute toodete või tehnoloogiate loomist, vaid seisneb institutsioonide, reeglite, tähenduste ja võimusuhte ümberkujundamises.
Tasaareng: pilk tara taha
Kuidas teha nii, et tasaareng poleks järjekordne euroopalike võimusuhete sättimine, lisapeatükk kapitalismi ajaloos?
Ellerluse edenemine teadusrühma toel
Maksim Štšura: „Elleri kataloogimise projektiga püüame Eestis edendada muusikapärandi andmepõhist uurimist. EMTA võiks olla selles valdkonnas eestvedaja.“
Pühademeeleolu Hiiu kannelde ja keelpilliorkestri poognatõmmete saatel
Keelpillid kannavad endas jõulusärinat ning nõnda lisas VHK keelpilliorkester Puuluubi Hiiu kanneldel ja luuperitel loodud helidele pidulikkust.
ÕS ei ole ÜS
Kirjakeele normi leiab kompaktselt üksnes vastilmunud ÕS 2025st, EKI ühendsõnastikus on see segamini muu, sealhulgas norminguvälise keeleinfoga.
Mölakas, erialakeeles siga
Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka…
Päikeseenergia kosmoses
„Täiesti kosmos!“ ehk Kuidas Kuu peal päikeseenergiat toota
Õppekeelest ja kodukeelest keelepoliitika uurimise valguses
Keeleoskust tuleb näha ressursina.
Vetika bioressursid ja biotehnoloogia vaikne jõud
Vetikabiotehnoloogia näitab teed tulevikku, mida kujundab vähem kaevandamine ja ammendumine ning rohkem regenereerimine, taaskasutamine ja tasakaal.
Saksa õigusteaduse kujundaja
Dieter Grimm põhiseadusriigist, Euroopa Liidust, meediavabadusest ja õigusharidusest ning XXI sajandi põhiseadusõigusest
Meis peitub jõud, mis korda saadab head
Ainuüksi lavastuse pealkiri „Superstaar“ sisaldab jõulist absurdi ja iroonia koodi, esimesest lavahetkest alates mängitakse üle võlli koomikaga ja aina jaburamaks läheb.

Ajad, need on a-muutuvad

Pelapäevik: Mängud, mis on (nagu) filmid

Helena Aadli lõpetatud laused

Juhtkiri: Lati alt läbi

Bassikarkass: Interlüüdi garaažinomaadid

Elu viiepallisüsteemis ehk Logimisplatvormide võidukäigust

Jõuluvana on päris. Jõuluvana on real one

“/mida see tähendab et” jt luuletusi
olen võru kõige kurvem tüdruk
mu pisarad on koreli
see tähendab lõpuks nad kuivavad
see tähendab…

Kuidas kirjutada nagu sina ise. Vestlusring Heneliis Nottoni raamatu “Tähed Agnesele” valmimisest
Detsembris ilmus Värske Raamatu sarja 37. raamat,…

Värske Rõhk nr 99, jaanuar 2026
Jaanuarikuises krõbeduses tervitab teid pulbitsev ja keeleliselt külluslik luulerubriik, mis lausa kutsub enesega sooja…

“Su kopsude rõske kliima” jt luuletusi
su kopsude rõske kliima on magus kasvulava ent sinu hinge ma matma ei…

1944. aasta september kui spes contra spem
„Valge laev“
Varrak, 2024
Tõlkinud Reti Maria Vahtrik
1944. aasta september: Saksa armee on taandumas, Nõukogude Liit kutsumatult…

Suitsupakk taskupõhjas

Raamatusoovitused: Andreas Kalkun

VÄRSKE RÕHU JÕULUSALMID
nägu
see heledapäine tüdruk vasakul
võtab mul mikrofoni käest
ma tõmban kerra trükitud linal
katan end tekiga ja vaatan voogu
minu nägu
on…

Kultuuritundlikkus alushariduses: Iirimaa kogemus Eesti vaates
Saareriigi kogemus näitab, et kultuuritundlik õpetamine eeldab…

Hendrik Agur: „Ootame ägedaid inimesi, kes köidavad õppijaid“

Pinocchio aeg

KÕRVALPILK ⟩ Viktoria Ladõnskaja-Kubits: hea õpetaja hoiab pöialt, et õpilane saavutaks temast enam

Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Talviseid tähtpäevi

Muusikast, teadusest ja pisut muustki
Seetõttu on…

Elulõpu toetaja rollist

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025

Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas
TEATRIANKEET HOOAJAST 2024/25
1. Säravaimad hetked ja põnevaimad suundumused hooajal 2024/25 lavastatud dramaturgias.
2. Kolm parimat, olulisimat või põnevaimat lavastust…
TEATRIELUST ME TUSAMEELE TALVES
Trükist tuli järjekordne läinud teatriaastat summeeriv-peegeldav kogumik „Teatrielu 2024” (koostajad Tambet Kaugema, Madli Pesti, Eesti…
TORMISE PÄRANDILE MÕELDES
Augusti alguses avanes mul võimalus uurida kahe inimese, Veljo Tormise ja Olev Muska muusikat. Kumbagi neist…
CREDO — MINA USUN
Eesti Festivaliorkestri kontserdid „Arvo Pärt 90” Tallinnas ja New Yorgis
MUUSIKATEATRI SÜNDMUSTEST SEPTEMBRIS JA OKTOOBRIS
„PromFest”, „Peter Grimes” ja „Palve”
PERSONA GRATA MATTIAS MÄLK
„Esimesel sisseastumiskatsel animaõppesse sain null punkti, aga oli tore näha teisi omavanuseid noori sama asjaga tegelemas….
PALVE ON VÕIMALUS LEIDA ISEENESEGA SÜGAVAM KONTAKT, TUNNETADES JA SÜVENEDES VAIKUSESSE
Tantsu-, ooperi- ja sõnateatri lavastus „Palve….
VASTAB ÕIE SARV
Oled sündinud 1955. aastal Tallinnas Nõmmel. Kuidas sa Setomaale sattusid? Missugune on sinu seotus Setomaaga?
Minu juured on Setomaal:…
Kolm küsimust Margus Alverile
LR esitab kolm küsimust Pavel Vilikovský romaani „Sulelumi“ tõlkijale Margus Alverile.
LR oli väga rõõmus, kui sa 2022. aasta jaanuaris teada andsid, et „Vilikovský teen suurima heameelega“. Olime selle põneva slovaki autori juba mõnda aega tagasi tuvastanud ja nimelt selle raamatu välja valinud,…
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” on parim eesti autori ilukirjanduslik raamat 2025
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast” valiti Rahva Raamatu parimaks eesti autori ilukirjanduslikuks teoseks 2025.
Rahva Raamatu Aasta Raamatu auhinnaga tõstab Rahva Raamat tõstab esile kõige hinnatumaid ja meeldejäävamaid teoseid, mis on…
Veneetsia. Brodsky. Veneetsia ja Brodsky. Mõningaid mõtteid suure linna ja suure luuletaja elust ja seostest.
Jan Kaus
Saatesõna Joseph Brodsky raamatule “Veepervel” (LR 2025, 32)
Oh jah, Veneetsia! Vetel hõljuv peibutis, mis pole siiani kaotanud grammigi oma köitvusest, kuigi turistimassid on muutnud teatud…

Ajakirja Muusika autoripreemiate laureaadid 2026

Bachi tõeline elu

Enam mitte nii anonüümne Tubin
Eduard…

“Minu vanaisa ja vanaema Jüri ja Ene Pastarus”

“90 aastat kogutud muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu lugu”

Roman Toi oma aja loos

Neoklassikalise muusika kohtumine TikToki põlvkonnaga

Heino Kaljuste – Kanepist Carnegie Halli
KAITSTUD DOKTORITÖÖD
1. septembril kaitses Carl Eric Simmul Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja…
LÜHIKROONIKA
5. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kaarina Rein esines teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides…
Kaks nimeraamatut Soomest
„Kiuruveden järvikirja” („Kiuruvesi järveraamat”) on Soome Kiuruvesi linna (valla) 150. sünnipäeva puhul koostatud sisukas ja rikkalikult…
Väitekiri põimkeelsest internetisuhtlusest
Alessandra Dezi doktoritöö „Itaalia ja Eesti venekeelse diasporaa internetisuhtluse võõrkeelsete keelendite funktsioonid: võrdlev…
Kvaliteetne vaimne snäkk
Priit Põhjala. Juhuslike sõnade raamat. [Tallinn:] Tänapäev, 2024. 366 lk.
Pagulase kodu
Silmapaistvatest Soomes valminud väitekirjadest võiks ikka aeg-ajalt juttu teha, kuid praegu lausa peab tegema, sest valmis on saanud…
Poeetiliselt tundlik elutöö
Raamatu pealkiri „Maalt ja mere tagant” võib esmapilgul tekitada küsimuse: mis seal mere taga muud saab…
Kivisild on tegelikult alles
Marin Laagi „Piirid ja sillad” on asjalik ja usaldusväärne raamat. Mõjub kuidagi töiselt ja vargsi innustavalt….
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →

Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust?
Carolina Pihelgas: „Eesti kirjandus on hingav ja arenev, mitmekihiline ja rikkalik ökosüsteem.“

Muusadest ja muust
Livia Viitoli „Kaks muusat“ tasakaalustab pilti eestlaste elust ja kirjandusest välismaal ja Nõukogude Eestis. eesti kultuuri mõistmiseks tuleb tunda mõlemat.

Jälle Jumal ei vasta
Miina Piiri minimalistlik romaan „Noviits“ on sõnakunstiteosena kaunis saavutus, kuid selle sõnum võib lugejale kaugeks jääda.

Kes hoiab raamatukogu?
Raamatukogu ei saa oma rolle täita ilma raamatukoguhoidjateta – tarkuse, kultuuri ja vaimse heaolu teejuhtideta.
Film →

Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme

(Kaamera)silmad Iraanil
IDFA kahe sõltumatu žürii ja rahva ühetaoline valik võib viia kiusatusse kõneleda dokumentalistikas teatavast Iraani lainest.

Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Elen Lotman: „Filmikirjaoskus peaks olema õpetatav laiaulatusliku õppeaineülese oskusena, mida saaks omakorda rakendada kõigis õppeainetes.“

Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas
Eesti filmikriitika valutab südant soorollide kujutamise, meie omaenda filmi näo defineerimise ning stereotüüpide pärast.

Valguse murdumine
Thierry Frémaux: „Thomas Edisonil olid kõik võimalused ja anded, et võidujooks võita ja kõik ise leiutada, aga ta kaotas Lumière’idele lahingu filosoofilises plaanis.“

Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad
Filmiaasta 2025. Kui sõna „eepiline“ ühes vasteks annab õigekeelsussõnaraamat „kiretu“, siis võib öelda, et oli eepiline aasta.

Küljelt langev valgus on alati ilus
Sten-Johan Lill: „„Mo“-filmid on mulle filmikunsti ja filmiarmastuse kõige puhtam vorm. Just nende filmidega sünnib kõige puhtam looming ja põnevus olla tõeliselt elus.“

1970ndate Brasiilia ilu ja õudus
Kleber Mendonça Filho näitab oma „Salaagendis“, kuidas igaühest võib kogemata saada autoritaarse režiimi vaenlane ja ühtlasi märter.

Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual
Sergei Loznitsa: „Seitsmekümne aasta jooksul õnnestus kommunistidel hävitada kõik, mis sellel territooriumil elusat oli.“

EESSAARE AADUST KARASJOVINI. PANTOMIIMIST DOKTORI RINDADENI

VASTAB PEETER TOROP
Harri Rospu foto
Novembris 75. sünnipäeva tähistav Peeter Torop ei vaja ilmselt Eesti…

Mida on Kiisa filmidel öelda tänapäeval?
Detsembri esimesel nädalal tuleb üle Eesti näitamisele Kiisa 100. sünniaastapäeva mitmekesine filmiprogramm, mis toob vaatajani just Kiisa režissööripanuse.
Haridus ja teadus →

Euroopa teadusnõukogult rohelise tule saanud teadlane Triin Laisk: „Naise hormonaalset tervist ei pea vaatama kui saatust!“

HTM-i uus asekantsler Vallo Koppel: „Õppija peab püsima haridusteel“

Majanduse ja palgatöö lõpp
Emad Mostaque on kirjutanud populaarteadusliku raamatu, mille mõte on tõmmata kogu majandus- ja juhtimisteooria füüsika liistule, sest loodusseadusi ei saa pikalt eirata.

Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest
Ka kõrgelt haritud inimesed soovivad räusata ja vihased olla, vajamata selleks elegantselt üles ehitatud narratiive. Polariseerumise ülevalhoidmiseks kõlbab kõik.
Selektiivsusest hariduses
Tippude (taastootmise) puhul on alati mängus taustamõju – tulemused ei ole kunagi vanematest sõltumatud.

Võitlus pärisasjade eest

Pildike õpetajaelust

Kristina Kallas: „Õpetajate järelkasv on ka need õpetajad, kes on kümnendat aastat koolis tööl“

Maria Peterson: „Kõige olulisemad on õpetamise juures hoitud suhe ja väärikus“

Hispaania kodakondsuse võtnud eestlanna: „Oma vanematele või Eestis elavatele sõpradele mõtlen ikka eesti keeles!“

Toomas Jürgenstein ei ole silotornide usku

Tagasi Juurte juures. Aasta hiljem
Muusika →

Vaimustavad vanamuusikud festivalil “Tallinn feat. Reval”

Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla
Muusikateraapiat saab kasutada stressi, meeleolulanguse, ärevuse, elukriiside, suhteprobleemide ja psühhosomaatiliste häirete puhul või ka lihtsalt eneseteadvuse avardamiseks ja enda paremaks tundmaõppimiseks.

Lummafooria majakas
Festivali „Üle heli“ kümne aasta tähistamine võeti ette suurelt ja uhkelt: laiahaardelisel üritusel puudutati tõepoolest akadeemilise nüüdismuusika piirimaid.

Objektiivne subjektivism kui konkursi kriteerium
Võib ka vastupidi – siis subjektiivne objektivism. Sisu on ühtviisi mõttetus, kuid nii see on, kui vajatakse ekspertide otsust, nagu Eesti keelpillimängijate konkursil.

Tähendused ja puudutused. Arvo Pärdi muusika Carnegie Hallis

Kus on uus muusika?
Ühed markantseimad nüüdismuusika vormi terviklikkuse näited pärinesid Huddersfieldi festivalil Eesti heliloojate sulest.

Vilud ilmad
Kuulaja sai viibida eestikeelses ja universaalses Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori helimaailmas.

Säravad sähvatused ja pühendused
Novembrikuus üllatasid värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad.

110 HELLETUST JA 100 MEEST KONTSERDILAVAL

PERSONA GRATA INDREK LEIVATEGIJA

Helesinine muinasjutt
„Silva“ lavastuse hämmastava tervikuks sulandumise on taganud tõik, et lavastaja, koreograaf ja valguskunstnik on koondunud ühte isikusse – Giorgio Madiasse.
Teater →

Püstijalamuusikal nüüdisaja hedonistile
Jarmo Reha lavastust „Baar Amsterdam“ saab käsitleda kogunemisena, kus kehade ja kunstliku butafooria asemel toimivad hääled, tekst ja atmosfäär.
Miks kõik peab tulema nii suure valu ja vaevaga?

Oodates laeva
Jon Fosse avatud tekstidesse mahub lugematult palju: on lugusid, milles on lärmakust ja vaikust, rõõmu ja traagikat, liikumist ja liikumatust.

Savi see publik
Lavastuse „Three women walk into a bar …“ koreograafia on sõna otseses mõttes näoga publiku poole: liigutakse nagu mööda catwalk’i tagalavalt saali poole, pilk suunatud publikusse.

TEATRIVAHT. „TAGASISIDE”

Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal
Kosovo teatri esitlusfestivali korraldajad kutsusid teist aastat järjest koostööpartneriks ühe naaberriigi teatrid. Tänavu osutus selleks naaberriigiks Põhja-Makedoonia.

See teie Sooster
Tegu pole eluloolavastusega, mis kulgeks kunstniku sünnist surmani, vaid uurimusliku kollaažiga mõtetest ja hetkedest, mis Soosteril eluteel ette tulid … või ka ei tulnud, aga oleks võinud tulla.

Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas
Tõdemus, kuis me kõik oleme hukkumisele määratud ja „maailm sõidab käsikärus põrgusse“, ei tundu nüüd „Arkaadiat“ vaadates enam abstraktse hüpoteesina.

Puhu tuul ja tõuka teatrit
Läti teatri esitlusfestivalil „Skate“ nähtust tõusid esile kaks lavastust: Läti Kunstiteatri enneolematult laia joonega „Oraakel“ ning teatri Dirty Deal vaheda ühiskonnakriitika ja julge vormiga „Alfad“.

Pagevad päkapikud
„Päkapikkude…

On see õnn või on see valu – armastuseviis on see*

Tuhat pilti, üks vaikus
Meditatiivne keskendatus saab esile kerkida mõtestatud vaikuses ja liigsest puhastatud ruumis, mis on seesugusena ka liigutuse ja kehatöö aluseks.
Kunst →

Kivist maailma kasvatamas
Helena Keskküla: „Olen jõudnud arusaamiseni, et kui toon näitusesaali eksperimentaalsemaid meediume, siis peavad need olema selle meediumi kõige paremad näited.“

Pildikummardajate mihklipäev
Ei saa Neeme Külmast meie sajandi Savonarolat, sest tema meesi ronib ise tuleriidale, heidab sinna ka raamatute raamatu.

Ruum on väike, žestid suured
Neeme Külm on põiminud oma loomingus pikaajalise näitusekujundaja- ja installeerijakogemuse ning kasutanud need oma kunsti tegemisel suurepäraselt ära.

Näkku joonistatud tõde
Henn Roode portreeloome ilmub näitusel vaataja ette kaleidoskoopilise, mitmenäolise ning üllatavalt eksistentsiaalsena.

See laps on loonud taeva ja maa
Fotonäitus „Sündida ja sünnitada“ on feministlik projekt, mis pakub värsket pilku sünnituskogemusele ning seob selle teiste eksistentsiaalsete teemadega.

Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid
Lõppevast aastast kerkivad silme ette mängulised ja ennekõike hämaruse, unenäolisuse või lagunemisega seostuvad näitused.

Lummuses sisaldub mingi osa tõest
Mari Kurismaa: „Ma proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi lõpuks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib või ei sobi.“

Rahvusvaheline kunstipõrguti
Ideaalis on iga näitus suurem kui tema elementide summa, kuid selle suuruseni jõudmine on üks kaunis veider protsess.

Kunstiteraapia aitab lapsel väljendada tundeid, mis on temasse kogunenud
Närbumatud õied
Palestiina kunstnikud ja kirjanikud
Ühiskond →

Kotitäis kurke ja vihane Facebooki postitus
Väheuuritud peatükk Eesti arhitektuuri- ja kultuuriloos ootab lahtimõtestamist. Suvilad äratavad paljudes emotsioone – nii nostalgiat, rõõmu, uhkust, kahetsust kui ka kurbust.

Tühja jutu poolaasta
Kes varem nina välja pistab, saab ka rohkem karistada. Selline on presidendi valimise seaduse juhtmõte.

Kriisides aitab meid ideederikkus
Kalevi Kull: „Isegi rasketel ja segastel aegadel ei tohi kunagi alla anda headuses, ilus ja mõtlemises.“

Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
Balti raamatukogude manifest on kutse ühisele tegutsemisele, et hoida kõrgel tasemel kirjaoskust, vähendada digilõhet ning tagada, et keegi ei jääks teadmiste või võimaluste puudumise tõttu ühiskonnaelust kõrvale.

Lilleniit vs. esindusmuru
Tallinn on teada andnud, et Teatri väljakule rajatakse lilleniit. Pealinnas on sadu suvalisi muruplatse, aga on ka kohti, kus niit on nagu sadul sea seljas.

Kas me oleme ristiinimesed?
Mu…

Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela

Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia
See vaim hõljub loodetava rahulepingu kohal, õhkab vastu Moskvast ja Washingtonist, loob maailma uut julgeolekukorda, legaliseerib sõjapidamise ja sõjakuriteod ning rehabiliteerib sõjakurjategijast Putini.

Arhitekt kriiside keskel
Robert Mull: „Ettekujutus endast kui arhitektist muutub tagasihoidlikumaks, kui mõistad, et kõige rohkem kasu toob tegelemine nii „tühiste“ asjadega nagu parem ahi.“

Metsaüksiklased ehk Üksindusest väljapääs on väljapääs loodusesse

Julgeda või lipitseda?
Ühiseid väärtusi USAga enam ei ole, aga nende aseaine välispoliitikas on sõnastamata.


















