Kultuurileht
Nädala fookus
Arhitektuur kitsikuse ajastul
TABi lakooniline küsimus „Palju maksab?“ lubab juba enne sisusse süvenemist aimata, et tänavune teema peaks korda minema igaühele, kel on pangakonto.
Demokraatia varanduslikud alused
Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks…
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks…
Foto: Tanel Meos
Teatrikirjanik Kivirähk
Dramaturg on nagu nahkhiir – linnu moodi olend, aga imetaja, ütleb Andrus Kivirähk,[1] viidates näidendite…
Peatoimetaja valik
Sulge
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.
Foto: Sven Arbet
Baturini 90-ndad
Pealkiri on nimme kahetine. Esiteks ärgitab Nikolai Baturini äsjane 90. sünniaastapäev kujutlema, kuidas ta oma loomingus edasi kestab – millised…
Foto: Erakogu
Kirjanik loeb. Triin Paja
Kuid rääkida „elamisest raamatu lehekülgedel” tähendab ju ka midagi.
Ludwig Wittgenstein
Elada raamatus tähendab elada kildudes ja sähvatustes – just…
Ludwig Wittgenstein
Elada raamatus tähendab elada kildudes ja sähvatustes – just…
Õpetaja päeva tähistamine Põlva ühisgümnaasiumis 2000. aastal. Fotol annab 12. klassi õpilane Kati Kurusk algklassile matemaatikatundi.
Foto: Aare Plakk / Rahvusarhiiv
Päev pidutsemiseks ja arupidamiseks
Täna on ülemaailmne õpetajate päev. Sel puhul on kohane nii hästi õpetajaid tunnustada kui arutleda selle…
Õpetajate Leht 6. oktoobril
Esimene tööaasta võib noorele õpetajale kujuneda ellujäämiskursuseks
Reaalsusega kohanemine esimestel töökuudel võib alustava õpetaja sedavõrd ära ehmatada, et…
Reaalsusega kohanemine esimestel töökuudel võib alustava õpetaja sedavõrd ära ehmatada, et…
Foto: Harno
Harno juht Jaak Raie: meie esmane sihtgrupp on õpilased
Haridus- ja noorteameti ehk Harno direktor Jaak Raie räägib oma esimese ametiaja lõpus, et…
1 kommentaar
Reili Argus.
Reili Argus: ümberõppe võimalused sõltuvad haridusest ja ettevalmistusest
Intervjuu Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktori kohusetäitja, eesti keele professori Reili Argusega.
Milliseid võimalusi…
Milliseid võimalusi…
Ragnar Kaasik.
Iga keele oskus on hullult lahe
Vene keele tunnid algasid minul ja mu klassikaaslastel viiendas klassis. Kas vene keel on kohustuslik või millised…
1 kommentaar
Tähte Paalaroos.
Mind tegelikult huvitab, mida sa mõtled, aga ma saan selle eest liiga vähe raha
„Õpetaja, kes on köster?“
„Õpetaja, kas sul koduloomi on?“
„Õpetaja, kas ma vetsu…
„Õpetaja, kas sul koduloomi on?“
„Õpetaja, kas ma vetsu…
1 kommentaar
Diana Luik.
PISA tabeli taga: Briti hariduse tegelik seis
Inglismaa on rahvusvahelises võrdluses tugev, kuid omaenda varasema tasemega võrreldes pole areng olnud kuigi muljetavaldav.…
Tõru Kannimäe noor talent sai vaatajatele tuttavaks juba tänu möödunud aastal esilinastunud „Fränkile“ ning võib tõdeda, et tema tase pole langenud ka „Mortenis“.
Kaader filmist
„Morten“ on tänuväärt lisandus Eesti filmivaramusse
Noortefilm „Morten“ võiks anda oma probleeme tihti üksi kandvatele eestlastele juurde julgust küsida abi,…
Lootusemüüjad
Juuli alguses kogunes paar tuhat eestlast Järvamaa metsade vahele järjekordsele Investeerimisfestivalile. Kolme päeva jooksul räägiti lavadel investeerimisest, ettevõtlusest, riskidest…
Dédiabolisation ehk kurivaimu kaunistamine
Niinimetatud meediagrammatika uurijad on teinud tähelepaneku – seda tuntakse Betteridge’i seaduse nime all –, et kui…
Rahast, aga mitte ainult
Septembrikuise Vikerkaare fookuses on vara ja võimu suhted. Raha näib olevat kõigi teemade raamistus, olgu selleks siis poliitika,…
Lugu mehest, kellele tuli leib kallale jt jutte
Lugu mehest, kellele tuli leib kallale
Ükskord tuli ühele mehele leib kallale.
Oli hommik. Mees jõi kohvi…
Ükskord tuli ühele mehele leib kallale.
Oli hommik. Mees jõi kohvi…
Minema lennanud kingsepp
Sügistuul, mis läbi Umbuksi puhus, võttis kaasa küla ainsama kingsepa.
See oli paha lugu, sest postkontor, pood ja apteek…
See oli paha lugu, sest postkontor, pood ja apteek…
Tamm ja lehis. Venemaa impeeriumide metsaajalugu
Eestlane on ikka metsarahvas – nii meeldib arvata ka teistele Venemaa impeeriumide rahvastele. Väikerahvaste identiteedi…
Kellel on õigus otsustada abordi üle?
Ameerika Ühendriikides võttis ülemkohus 2022. aastal vastu otsuse lükata ümber seni üleriigiliselt kehtinud põhiseaduslik õigus abordile.…
Inimkond ei vaja kultuuri, aga… Intervjuu P. I. Filimonoviga
Kirjanikuga plaadipoes: korduvatest küsimustest ja neist, mida keegi kunagi ei küsi. Veidratest kõrvaltegelastest ja…
Hoolimatust hoolest sünnitusloos
Ajaga on sünnitamisest saanud kollektiivse asemel üksildane kogemus. Kuigi sünnitustange ja muid võikaid vahendeid enam ei kasutata,…
Looduse ja (etendus)kunstide ristumise alkeemiast
Astume sammu tagasi, unustame raieküpsuse, asume uuesti hindama pajupilli tämbrit ning liigume kõigiga arvestavama kontakti…
Meister Jeff: protokoll
Kas žüriiliikmete otsused põhinevad isiklikul maitsel või objektiivselt tugevaks treenitud ekspertiisil? Kuidas näha kõrbenud toidus halvale maitsele vaatamata…
Eesti valvatuim jogurtitops. Reportaaž ERMi hoidlast
Reportaaž eesti rahva kultuuripärandi kõrgtehnoloogilisest varasalvest, kust leiab nii limpsipudelid, mulgi kuued, Lenini kujud,…
Paks olla või mitte olla
„Olgem ausad, keegi ei taha paks olla, kui valida antakse.” Nii sõnas üks panelist möödunud aasta Arvamusfestivalil…
Seitse sekundit igavikku
Maailm ei lõppenud karjatusega. See lõppes valge sähvatusega – nii puhta, nii absoluutse ja nii tühjaga, et imes…
“porikoma” jt luuletusi
porikoma
kas poriloigud kutsuvad endasse hüppama rõõmust või kohusetundest?
hüppa, hüppa, hüppa või kaotad võimaluse pääseda igapäevast suureks saamisest…
kas poriloigud kutsuvad endasse hüppama rõõmust või kohusetundest?
hüppa, hüppa, hüppa või kaotad võimaluse pääseda igapäevast suureks saamisest…
Vahepeatus
Vaatan peeglisse ja mõtlen, et küll ma olen ikka inetu. Mitte kuidagi katastroofiliselt ega midagi. Kui oleksin eriliselt kole,…
“ma soovin” jt luuletusi
*
ma soovin
et sul õnnestuks
juua oma enese sõnu
neelata need aeglaselt
lonkshaaval alla
nii et nende kibe maitse
sul suhu jääks
soovin, et…
ma soovin
et sul õnnestuks
juua oma enese sõnu
neelata need aeglaselt
lonkshaaval alla
nii et nende kibe maitse
sul suhu jääks
soovin, et…
Raamatusoovitused: Nele Tiidelepp
Kellele ja milleks soovitada lugemist? Kas siin valimis peaksid olema minu elu suurimad lemmikud, mis on mind…
subjektiivne tagasivaade kirjanike liidu noortesektsiooni senistele seiklustele
fotod: Markus Pruudel
mäletan väga eredalt, kuidas ma esimest korda kirjanike liidu…
mäletan väga eredalt, kuidas ma esimest korda kirjanike liidu…
“enese avamise õpetus” jt luuletusi
enese avamise õpetus
näitasin märga keelt
kas seda oli liiga palju?
näitasin märga keelt
mis nüüd minuga saab?
oli see liiga…
näitasin märga keelt
kas seda oli liiga palju?
näitasin märga keelt
mis nüüd minuga saab?
oli see liiga…
TATJANA KOZLOVA-JOHANNESEGA „VÄIKESEST PRINTSIST” JA „JANUST”
Antoine de Saint-Exupéry jutustusest „Väike prints” inspireeritud muusikateatriteos „Janu”. Lavastajad: Liina Olmaru ja…
EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2026
Algus TMK 2026, nr 7-8
Ansamblikontserdid
Ludensemble, 14. IV RO Estonia kammersaalis, dirigent Kaspar Mänd
Festivali erinevatest ansamblikontsertidest tõusis esile vibreerivate…
Ansamblikontserdid
Ludensemble, 14. IV RO Estonia kammersaalis, dirigent Kaspar Mänd
Festivali erinevatest ansamblikontsertidest tõusis esile vibreerivate…
TANTSUAJALOO KROONIKA: „KORFEST” 2026
Prelüüd
„KorFest” — kas pole mitte kõlav nimi? Lühend millestki laiemast. Korrastus, korilus, korruptsioon, koraan, korall, Korea,…
„KorFest” — kas pole mitte kõlav nimi? Lühend millestki laiemast. Korrastus, korilus, korruptsioon, koraan, korall, Korea,…
„BOB” — TUDENGIFILMIDE FESTIVAL „BEST OF BFM”, 2026
Millest räägivad filmitudengite parimad tööd?
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi,…
Juba rohkem kui kaks kümnendit toodab Tallinna Ülikooli Balti filmi,…
EESTI TEATRIKRIITIKA: ELUJÕULINE, AGA LIIGA TASANE
Reet Neimari nimelise teatrikriitikaauhinna žürii vestlusring
Anu Tali.
Foto Kabir Cardenas
Muusikapreemiad 2026 – Anu Tali
Eesti Muusikanõukogu preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest
“Kõigepealt peame aru saama, et Eesti on üks…
“Kõigepealt peame aru saama, et Eesti on üks…
Risto Joost.
Foto Mait Jüriado
Muusikapreemiad 2026 – Risto Joost
Laiahaardelise, kõrgetasemelise ja Eesti muusikaelu kujundava tegevuse eest dirigendi ning kunstilise eestvedajana, Richard Wagneri muusikadraama “Reini…
Maria Faust.
Foto Kaupo Kikkas
Muusikapreemiad 2026 – Maria Faust
Helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2025/2026: mahuka panuse eest muusikavaldkonda ja rahvusvaheliselt mõjuka loomingulise aasta eest
“Sa ei mahu…
“Sa ei mahu…
Vambola Krigul.
Foto Kaupo Kikkas
Muusikapreemiad 2026 – Vambola Krigul
Mitmekülgne, kõrgel kunstilisel tasemel kontserttegevus ja pühendumus Eesti nüüdismuusika ettekandmisel
“Mind on alati huvitanud värske materjal, mistõttu…
“Mind on alati huvitanud värske materjal, mistõttu…
Peeter Sarapuu.
Foto Kaupo Kikkas
Muusikapreemiad 2026 – Peeter Sarapuu
Silmapaistev tegevus solisti, ansamblisti, orkestrandi ja pedagoogina
“Kummaline, et mida vanemaks saad, seda enam leiad oma mängust…
“Kummaline, et mida vanemaks saad, seda enam leiad oma mängust…
Ave Sophia Maria Demelemester.
Foto Anke Ellik
Muusikapreemiad 2026 – Ave Sophia Maria Demelemester
Helikunsti tunnustuspreemia: muusikavaldkonna rahvusvahelistumise märkimisväärse eestvedamise ja organisatsiooni Music Estonia tegevuse eest
“Muusikaettevõtluses tegutsejad on…
“Muusikaettevõtluses tegutsejad on…
Mingo Rajandi.
Foto Rene Jakobson
Muusikapreemiad 2026 – Mingo Rajandi
Erakordselt tugev loominguline aasta, Eesti jazzi ja nüüdismuusika piiride järjepidev laiendamine, mida tähistasid rahvusvahelise kaasproduktsioonina sündinud…
M4GNET Kvartett.
Foto Veljo Poom
Muusikapreemiad 2026 – M4GNET Kvartett
Robert Traksmann, Katariina Maria Kits-Reimal, Mart Kuusma, Siluan Hirvoja
Säitsmes agendikampaania
Joba aastit peetäs märdikuu edimädsel täüsnädälil võro keele nädälit. Timahava om 2.–8. novvembrini plaanin hulga suurõmbit ja vähämbit…
Kangro preemiä sai Kübärä Kristi
Timahavvadsõ Kangro Bernardi nimelidse kirändüspreemiä sai Kübärä Kristi uma romaani «Viimane lusikas / Perämäne luidsas» iist.…
Suidsusannu ülelugõmisõl om saadu teedüst päält 1200 sanna kotsilõ
Tinavaasta sügüsedses käänüpääväs om suidsusannu kokkolugõminõ andnu tiidmise 1224 sanna kotsilõ, noist…
Süküs liigutas henge
Jälleki om käen luudusõ kõgõ kirivämb aig. Läät liina pääle jalotama ja näet, et mitmõ puu omma joba…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ…
Mustmaa Ulvi: tolerantsust om Islandil inämb ku Eestin
Võrokõsõst ilmahulgus MUSTMAA ULVIi om saanu valmis raamadu «Minu Island». Uurimi, midä autor umast…
Tõsõ kundi otsast. Mullast võetu
Käve mõni aig tagasi ütel ärsaatmisõl. Kerkoherr lugi kalmuaia pääl, et «mullast olõt sa võetu ja mullas…
Kaemi üle ola tagasi. Süküskuu tõnõ puul
1986. aasta süküskuul saiva Eestimaal valmis vahtsõ filmi: Ulfsaki Lembitu «Keskea rõõmud» ja Kiisa Kaljo…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Ajakiri Muusika
Hea Laps
Täheke
Õpetajate Leht
Sirp
UMA Leht
Loomingu Raamatukogu
Vikerkaar
Looming
Keel ja Kirjandus
Värske Rõhk
Kunst.ee
Müürileht
Akadeemia
Teater.Muusika.Kino
Kirjandus →
Tartus Annelinna haruraamatukogu lähistel töötasid sel suvel lambad: kaks heledamat ja üks hallika villaga loomake. Neid silmitsedes võib end kujutada veel olematusse tulevikulinna, kus lammaste kohalolu pole mitte lihtsalt tavapärane, vaid kus nad on kogu oma elukaare jooksul inimese poolt hoitud.
Mana Kaasik / Tartu linn
Sümpoieetiline kirjanduslinn
Mitteinimesed ja kirjandustekstid kuuluvad loomuldasa hea ühisruumi juurde: nii taimede, kariloomade kui ka luuletustega koos on linnas põnevam ja vaheldusrikkam elada.
Sissejuhatus, mis mul öösiti magada ei lase
Raamatute raamat on Petrone kirjastusel kindla peale minek. Sarilugejad janunevad selliste teoste järele, sest mitte ainult lugemine, vaid ka loetust rääkimine võib olla päris üksildane tegevus.
Film →
Muljet avaldas Marco Bechise haarav draama „Tagasi Buenos Airesesse“, mis põhineb ta isiklikel kogemustel tuhandetele elu maksnud 1976. aasta sõjaväelisest riigipöördest Argentinas. Pildil peaosaline Mariano Guerra (Adriano Giannini).
Kaader filmist
Ei saa me ilma poliitikata
Veneetsia tänavune filmifestival tegi lõpu mõttele, et filmikunst ei ole poliitiline – isegi kui festival väidab sõnades vastupidist.
Argument ei saa olla „kriitik ei tohiks hinnata“. Filmikriitika juurde kuulub hindamine, kuid hinnang peab põhinema analüüsil.
Eesti arvustuste arvustus
Kriitik võib filmi tõlgendada, isegi seda vihata või armastada, kuid kui seal puudub see, mida tema seal näha oleks soovinud, ei ole see automaatselt filmi puudus.
EESTI ANIMATSIOON VÄLJENDAB JA HOIAB KA RAHVUSLIKKU SISU
Ei õpita koolides eesti animatsiooni ajalugu —
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…
nii palju on tehtud, aga me ei oska pidada…
LIMINAALNE RUUM EESTI ANIMATSIOONIS
Üks huvitavamaid asju/jooni, mida olen eesti animatsiooni puhul märganud, on see, et seal kohtab sageli…
ANIMATSIOON KUI LABÜRINT
Animafilmid on oma olemuselt müütilised maailmad. Animatsioonis pannakse elama ja liikuma elutud objektid, neile antakse…
JÄÄ VAIT, ÄÄRMUSLIK PERFEKTSIONIST
Mis mind tagasi hoiab? Miks ma ei suuda alustada millegagi, mis mind tegelikult huvitab ja…
KOERATÜDRUK LOTTE INSPIREERIV HEADUS
Kui küsida tänapäeva Eesti lapselt, mis on tema lapsepõlve tähtsaim joonisfilm, siis suure tõenäosusega võib…
MINU MULJED EESTI ANIMATSIOONIST PÄRAST SELLEGA LÄHEMAT TUTVUMIST
Terve elu olen elanud nagu konn kaevu põhjas. Tean, et minu ettekujutused paljudest asjadest on…
ELAVAD METAFOORID EESTI ANIMATSIOONIS
George Lakoff ja Mark Johnson väidavad raamatus „Metafoorid, mille järgi me elame”, et inimene mõtestab…
“Santiago rännaku teraapia” räägib seadusega pahuksis oleva kõneleb teismelise Adami ja õpetaja Fredi muutumise loo.
Kaader filmist
Privileeg olla õpilase muutumise juures
Mängufilm „Santiago rännaku teraapia“ tuletab meelde, et kuigi täiskasvanu ei saa olla kindel, et tema…
Kõigi teiste filmitegelaste seas kerkib eredalt esile julge, tugev, taibukas ja otsusekindel Penelope (Anne Hathaway).
Kaader filmist
Odüsseia ja penelopeia kinolinal
Christopher Nolan on Homerosele omistatud „Odüsseiat“ lugenud hoolikalt, kuid eeposest eristab tema samanimelist linateost eelkõige vaimukuse ja elurõõmu puudumine.
Arvo Kruusement 20. IV 1928 – 9. IX 2026
Tallinnfilm
Arvo Kruusemendi peaaegu sada aastat
Arvo Kruusemendi silmad nägid sõdadevahelise Eesti Vabariigi tippaega, Teist maailmasõda ja okupatsiooni, Nõukogude aja elu ja tsensuuri ning Eesti iseseisvuse taastamist. Kõige selle keskel jäi ta iseendaks.
Haridus ja teadus →
Igale lühikesele faktiloole lisaks ilmus fakt teadust päevas ka tiiserina Õhtulehe Instagrami ja Facebooki kanalis.
Kuvatõmmis
365 + 4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime1
Kas pimedana sündinud inimesed näevad unenägusid? See on vastuseta jäänud küsimus, mille esitas üks lehelugeja…
Ristipuu on sõna otseses mõttes elav pärand: ühtaegu organism, maastiku osa, rituaalse tegevuse jälg ja kogukondliku mälu kandja.
Kurmo Konsa
Kelle arvelt elab pärand?
Organismi metafoor nihutab tähelepanu protsessile, pärand ei ole iseenesest eksisteeriv staatiline objekt, vaid kujuneb inimeste tegevuse, tõlgenduste ja suhete kaudu.
Hoiatusstreigi ajal jäi paljudes koolides esimene tund ära või algas hiljem. EHL-i andmetel katkestas 22. septembril töö vähemalt 15 000 haridustöötajat.
Ken Mürk, ERR / Scanpix
Õpetajad streikisid, kuid valitsus rohkem palgaraha ei luba
Hoiatusstreigis osales vähemalt 15 000 haridustöötajat rohkem kui 500 õppeasutusest. Päev hiljem pakkus valitsus õpetajatele kolmeprotsendilist…
Mis saab vene keele tundidest ja õpetajatest?
Huvi vene keele tundide vastu on nii õpilaste kui lapsevanemate hulgas langenud ja seetõttu on…
1 kommentaar
„Loodan, et Eesti õpib Soomelt ega lähe sama teed. Et te mõtlete Soomes juhtunule ja teie probleemid ei paisu nii suureks,“ ütleb Tallinna Soome kooli direktor Riitta Kemppainen.
Foto: erakogu
Soome ühiskonnas on õpetajaid liiga vähe kuulatud
Ehkki Soome õpilaste tase on PISA 2025 põhjal endiselt OECD keskmisest kõrgem, langevad tulemused jätkuvalt,…
Illustratsioon: Vecteezy
Aeg on PISA tulemustesse sügavamalt kaevuda
Rahvusvahelises võrdluses on Eesti PISA testi tulemused endiselt väga head, kuid mitmed suundumused teevad muret,…
1 kommentaar
Liis Lehiste.
Miks on õpetajate tööaja ja -ülesannete uuringut vaja?
Vaid esindusliku valimi põhjal usaldusväärselt kogutud andmed võimaldavad näha, millised probleemid on üldised ja süsteemsed…
4 kommentaari
Seda fotot rändavast jõesuudmest kasutab kliimamuutuste käsitlemisel õpetaja Imbi Raudkivi. Ta küsib õpilastelt muu hulgas, milliseid muutusi võib selles paigas esile kutsuda merevee taseme tõus ja milline oleks selle eeldatav mõju majandusele.
Foto: erakogu
Kliimatarkusi ükskõiksetele
Eestlased paistavad Euroopas silma vähese huvi poolest kliimamuutuste vastu. Õpetajad üritavad teemat käsitleda oma tundides…
1 kommentaar
Eduard Wiiralt. Lamav tiiger. Pehmelakk, paber, 1937.
Eesti Kunstimuuseum
Eesti digitiigri areng 2003–2025
Digiriigi kasv ei sünni enam uute teenuste lisamisest, vaid olemasolevate üha intensiivsemast kasutamisest.
Priit Reiska: „Ülikoolide ülesanne ei ole täita üksnes praeguse tööturu tellimust, vaid valmistada inimesi ette maailmaks, mille vajadusi me täpselt ette ei tea.“
Piia Ruber
Vabam, õiglasem ja mõjukam ülikool
Priit Reiska: „Mida keerulisemaks muutuvad ühiskondlikud probleemid, seda olulisem on, et teadlased ei tõmbuks avalikust ruumist tagasi.“
Piret Räni
Kas rohkem süsihappegaasi tähendab rohkem toitu meie laual?
CO2 sisalduse suurenemise tõttu atmosfääris on eri suundades liikunud saagi kogus ja toiteväärtus. Taim toodab rohkem süsivesikuid, kuid vähem mineraaltoitaineid, ja toit on lahjem.
Foto on illustreeriv.
Foto: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Jõelähtme vald soovib osta kohti Tallinna lasteaedades
Tallinnas suleti tänavu 47 rühma ja kadus 1500 lasteaiakohta, Tartus kaotati 20 rühma ja kohtade…
Muusika →
Estonia solistide hulgas on igati Desdemona-kõlblikud sopranid Kadri Raalik ja Olena Bražnõk, kusjuures Kadri Raalik (fotol) võitis pajuteemalise nutulauluga esietendusel publiku soosingu.
Tõnis Tõnström
Intriigipunumise kaunis kunst
„Othello“ on Vincent Boussardi tõlgenduses arglikult ajakohane, aga siiski tõhus lavastus, mille sõnum on väärt, et seda kuulda võtta.
Estonia kontserdisaalis astusid üles Hans Christian Aavik (viiul), Maksim Štšura (klaver) ja Indrek Leivategija (tšello), kelle oli kokku toonud suur armastus Franz Schuberti muusika vastu.
Gunnar Laak
Mitte ainult muusikast
Septembri muusikasündmustest jätsid kindlasti sügavaima mulje Pärdi päevad ja kuu populaarseimaks muusikaliseks koosseisuks võib pidada triot.
Gülnar Murumägi.
Foto Silver Raidla
Muusikapreemiad 2026 – Gülnar Murumägi
Haapsalu kultuurikeskuse Eestis üheks omanäolisemaks ning kultuuritegijate ja kultuurihuviliste kohtumispaigaks kujundamise eest
“Paljuski on meid inspireerinud…
“Paljuski on meid inspireerinud…
Evelin Seppar.
Foto Vahur Lõhmus
Muusikapreemiad 2026 – Evelin Seppar
Silmapaistev loominguline aasta, mida tähistas kahe olulise sümfooniaorkestriteose esiettekanne ning kõrgetasemelised koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri…
Maria Listra.
Foto Ken Mürk
Muusikapreemiad 2026 – Maria Listra
Erakordse professionaalsuse, pühendumise ja särava hooaja eest Eestis ja maailmalavadel, mida iseloomustasid olulised rahvusvahelised ülesastumised…
Age Veeroos.
Foto Harri Rospu
Muusikapreemiad 2026 – Age Veeroos
Rahvusvahelist kuulajaskonda kõnetav omanäoline ja innovaatiline helilooming ning tähelepanuväärne panus kompositsiooniõpetusse
“Oskusi õpitakse mingi mõistliku aja…
“Oskusi õpitakse mingi mõistliku aja…
Meelis Orgse.
Foto Andres Tennus
Muusikapreemiad 2026 – Meelis Orgse
Mitmekülgse rahvusvahelise tegevuse eest erinevates barokkmuusika ansamblites ja orkestrites
“Mingis mõttes vanamuusika liikumine on ka osa…
“Mingis mõttes vanamuusika liikumine on ka osa…
Esper Linnamägi.
Foto Karen Harms
Muusikapreemiad 2026 – Esper Linnamägi
Eesti Filharmoonia Kammerkoori pikaajalise tegevuse ja särava 40. sünnipäevahooaja silmapaistvalt tulemusrikas juhtimine
“Kui räägime aastakümnete jooksul…
“Kui räägime aastakümnete jooksul…
Marje Lohuaru.
Foto Aivo Kallas
Muusikapreemiad 2026 – Marje Lohuaru
Erakordne panus Eesti muusikaellu pianisti, kammermuusiku ja aktiivse muusikaelu tegelasena. Eesti Pillifondi algataja ja juhatuse…
NEW CHAPTER. Itira.
Itira on Eestis enneolematu keelpillikvartett, kus saavad kokku jazzi, klassikalise muusika ning folgi ja popmuusika…
LAENA MULLE TIIVAD. Kristiina Ehin ja Silver Sepp.
“Laena mulle tiivad” sisaldab 13 ühisloominguna valminud laulu, millega Kristiina Ehin ja Silver Sepp tähistavad…
Õnnelik esitajaskond: Pille Lill, Juhan Tralla, Kadri Raalik, Rael Rent, Piia Paemurru ja õhtu juht Alar Haak.
Foto PLMF
Inimhääle võlujõud igas ajahetkes
Ikka ja jälle tekib soov korrata Artur Alliksaare luuleridu: “Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on…
Teater →
Nele Tiidelepp ei pelga kaost ega kooslust, ta tõukub seostest, mis on tekkinud usaldusega teise inimese loomingu vastu.
Iris Kivisalu
Kümnest üheni
Juba ülesandepüstitus – anda kümnele koreograafile võimalus luua tants – osutab tõsiasjale, et inimeste mõttesagedus ei kattu ja igaühe kehakeel on tähendusrikas.
Tegelased (Allan Noormets, Piret Kalda, Anne Reemann) ei näe välja nagu vanurid tänavalt või ühistranspordist: nad on stiliseeritud, tüübilised, iga detail natukene liiga esil, liiga kärts.
Siim Vahur
Lahendus kõigile probleemidele
Jaan Tätte „Ööst“ tasub kõrva taha panna, et surm ei pea olema vaenlane, palju parem, kui surm oleks sõber. Elu lõpus tuleb sulle sõber külla.
„Eraellu“ saabuvad noormehed, keda kehastavad omaenda eesnimede all Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Herman Pihlak ja Edgar Vunš, esindavad mehi, kellega võib kiiresti seostuda mõiste „manosfäär“.
Iris Kivisalu
Ma tahan uskuda, et teater peaks pakkuma enamat kui tõsielutelevisioon
Kuratlikult lõbus pastišš, mis jätab kasutamata võimaluse põnevaid teemasid edasi arendada.
„HIP-HIP, HURRAA” EHK ELAGU VAATAJASÕBRALIK KUNST
Tantsulavastus „Hip-hip, hurraa. Operatsioon puusaliiges”. Tants: Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik. Muusika: Liisa Hirsch. Tekst:…
ARUANNE AKADEEMIALE
Margot Visnap, teatri aastaauhinnad 2025, kriitikažürii liige. Erakogu foto
Eesti teatrikriitikat on läbi aegade saatnud kas…
Eesti teatrikriitikat on läbi aegade saatnud kas…
Tavaline inimene (Marika Vaarik) elab oma tavalises ruumis suhteliselt tavalist elu tavaliste asjade keskel, kuni suurem ruum, mis on akna taga, sekkub nii jõuliselt, et lööb selle tavalise elu uppi.
Alana Proosa
Kolm autorit (ruumis) iseennast otsimas
Marika Vaariku, Lauri Lesta ja Urmas Lüüsi lavastuse „Mis olnud on kirjas mu lihas“ tegelased on ruum, heli, valgus ja inimene.
Riskides(t) „Teatrielus“
Artiklikogumik „Teatrielu 2025“ pole niivõrd läinud aasta kokkuvõte, kuivõrd käsitlus laiematest hoovustest ja teemadest, mis teatri- ja kultuurimaastikku mõjutavad.
Kaspar Mänd ja Tõnis Kaumann ooperi lavaproovis.
“Charon” pöörab taas uue lehekülje Tõnis Kaumanni ooperiloomingus
Tõnis Kaumanni uus ooper “Charon”, mis esietendus Rahvusooper Estonias 29. mail, on Eesti Muusika Infokeskuse…
“Neverlandi” peaosas on elukutseline näitlejanna Tatjana Jegoruškina, teistes osades aga noortestuudio OKOLO Teatra õpilased.
Foto: Masha M.Z.
Internetita sa mind ei kuule
Südalinna teatri noortestuudio lavastust „Neverland“ võib võtta kui tähtsat ja tundlikku sotsiaalteraapiat, mida meie ühiskond…
1 kommentaar
Teatrid ja muud kultuuriasutused on võtnud ligipääsetavuse teema oma südameasjaks.
Foto: Eero Vabamägi, Postimees / Scanpix
Kes pääseb teatrisse?
Ugala teatris toimunud kultuurihäkatonil arutleti ja tegutseti üheskoos selle nimel, et muuta teatrietendused erivajadustega inimestele…
Ajaloolise Wagneri “Reini kulla” kõik osatäitjad.
Foto Gunnar Laak
Vanemuise “Reini kuld” – erakordne saavutus Eesti ooperiajaloos. Saaremaa ooperipäevad 2026
Sel suvel möödus 150 aastat Wagneri tetraloogia “Nibelungi sõrmus” terviklikust esiettekandest Bayreuthi festivaliteatris, mis püstitati…
Lava-Urmas Christopher Rajaveer ja helilooja pianistist tütar Tiiu Sisask.
Foto Kalev Lilleorg
Kuidas portreteerida Urmas Sisaskit
Jäneda Pullitalliteatris esietendus 26. juunil Kristiina Jalasto-Kallase näidend “Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu”. Urmas Sisaskiks…
Kunst →
Eero Epner, kunstiteadlane
Pealelend – Eero Epner
Eesti Kunstnike Liit valis koos ekspertkomisjoniga oma kunstikogust välja teosed, mis lähevad erakorralisele oksjonile, et…
Kuhu need läbipõlevad lõuenditükid läbipääse tekitavad? Kuhugi, kus seda lõuendit ees ei ole. Nagu tõmbaks maalitud dekoratsiooni tegelikkuse pealt maha.
Stanislav Stepaško
Süsteemne ironist pistis pea läbi taeva
Kaido Ole näituse maalides kordub üks muster: tuli teeb augud lõuendisse ja siis on läbi nende aukude näha mingit teist kohta – midagi, mis ei ole siinpoolne.
Oksana Tralla-AngerVeneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku komissar
Siim Lõvi
Pealelend – Karen Jagodin
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku komissar
Mõlemad kunstnikud kujutavad oma töödes valdavalt naisi – nii oma lähedasi kui ka ajaloolisi tegelaskujusid.
Üla Koppel
Naine, skulptuur ja tussimonument
Ikkagi mõjuvad suurte vormidega töötavad naised kuidagi eriti rajuna – ka tänapäeval. Miks ometi?
Õrnuse ja tugevuse range eristus hakkab kiiresti hajuma. Vaade näituselt „Kaarduvate radade veetlus“.
Roman-Sten Tõnissoo
Ühe käekirja looklev veetlus ja muutuvad tähendused
Anna Mari Liivrand nopib kõikvõimalikest keskkondadest vorme ja objekte, eemaldab need oma tavapärasest ringlusest ning kirjutab nende tähenduse üle.
Kunstnik ei taha anda vastuvõtuks täiendavaid suuniseid, vaid jätab vaatajale vabad käed (silmad).
Eesi Raa Oreškin
Eesti on kaugemal veel …
Kas jaapanlasele räägivad Narihiro Matsumoto pildid teist lugu kui eestlastele? Kas need erinevused on globaliseeruvas maailmas kadumas?
Ma ei ole piisav. Aga ma olen sinine
Ma pole mitte kunagi maalimist õppinud, aga sellegipoolest ma maalin, sest mul on kaks kätt…
Paarisnäitus „Võib näida võimatuna see“ võimaldas tegeleda kannatuse kadalipust pääsemisega.
Elias Kuulmann
Kui restil kuivav pesu end lossina ilmutab
Haavatavus ja siirus, oma elu aineseks võtmine, kaldumine klišeelikku teemakäsitlusse ja kitšilikku esteetikasse avaldus kogu väljapanekus ning oligi ehk selle juures kõige võluvam.
Andre Joosep Armingul on kurvad silmad, kindlad eelistused ja pisut nagu etteheitev pilk maailmale. Tal on selleks õigus.
Paul Kuimet
„Mina“ kui lavastus, „mina“ kui juhtumiuuring
Suhteliselt pisikeses Hobusepea galeriis, mis enamasti pakub ühe-kahe hingetõmbega läbitavaid näitusi, on seekord materjali pillavalt, ilmse küllastuse jagu.
Hirmutavate väljamõeldud kollidega kaasneb paradoksaalselt teatav usaldusväärsus ja siirus – nad on efektsed just sellisena, nagu nad on mõeldud olema.
Maria Kilk
Tee hiiglasliku kassi hammaste vahele on sillutatud heade kavatsustega
Monster Chetwynd põimib oma näitusel mängu, popkultuuri ja folkloori nii sürrealismi, kaasaegse kunsti kui ka nukuteatri elementidega, ehitades sedasi oma isevärki fantaasiamaailma.
Puuanomanäütüs
Süküskuun näge Vana-Võromaa käsitüüesindüsen väikut näütüst Štubise Urmasõ puutüükuntsist. Käsitüüesindüsen om pääle näütüse muudki käsitüüd,…
Lüngad, moonutused, hiljem tekkinud tähenduskihid, parandused ja täiendused on nii mälu kui ka fotode lahutamatu osa.
Katri Sander
Minevik kaob kahjustuste taha
Claus Rohlandi kahjustatud diapositiivid tuletavad meelde, et isegi säilitamine ei garanteeri asjade muutumatuna püsimist.
Ühiskond →
Ühtekuuluvuskontserti saavad kogeda väga erinevad inimesed. Neljandal ühtekuuluvuskontserdil „Ajakaja“ 2025. aastal esitas Ott Lepland oma laulu „Kuula“ koos Eesti Rahvusmeeskoori ja viiplejatega (dirigent Edmar Tuul).
Robin Roots / Õhtuleht / Scanpix
Hooliv kultuur algab märkamisest
Nii ligipääsetavuse, keskkonnahoiu kui ka enesehoiu teemakäsitluses kordus „Kultuurikompassil“ sama mõte: probleeme on lihtsam ennetada kui neid hiljem lahendada.
* prognoos kolme kvartali andmete põhjal Google Analytics
Mida tahad, lugeja?
Kultuuriajakirjanduse tarbimine käib käsikäes eluga rahulolu ja normaalse sissetulekuga.
Näituse kujundus Tallinna linnahalli laval meenutab töökoda või ehitusplatsi. Puitkarkassid, riputatud tekstiil ja ajutised seinad vihjavad pooleliolekule. See on sobiv raamistus, sest näitus ei käsitle valmis objekte, vaid tingimusi, milles objekt sünnib.
Martin Siplane
Kes maksab arve?
„Palju maksab?“ otsib vastust küsimusele, kas hea ruumi loomine on võimalik, kui kasinus ei ole enam ajutine erand, vaid iga projekti lähtekoht.
Ehitusmaterjali ülejääke ja taaskasutatavat materjali vahendava keskkonna Zerobuild.me eestvedajad on maastikuarhitektid Kerttu Kõll ja Maarja Tüür ning IT-arhitekt Karel Paan.
Enlil Sonn
Doonormajad, materjalikorje ja ehitusmeistrid
Kerttu Kõll: „Praegu tegelevad materjalide taaskasutusega Eestis ainult mõned fännid. Täiesti korralik materjal jõuab suures osas lihtsalt prügimäele.“
Budistliku Bhutani poliitikat juhib arusaam, et rahva õnneindeks on olulisem kui sisemajanduse kogutoodang. Arun Bhattarai ja Dorottya Zurbó film „Õnne agent“ teeb selgeks, et õnne arvudesse surumine on siiski võimatu.
Kaader filmist
Teadmiste puu pole elu puu
Kõik rahvad, ideoloogiad ja ühendused on kurjad, aga teevad oma kurjuse teoks ainult siis, kui on liiga suured.
Üks kadunud hõim
Lehelood haigustest, häiretest, põdemistest, suremise viisidest kuni enesetapuni ja toetatud enesetapuni on ajakirjaniku nägu ka…
Kriitika ei ole kadunud, seda näitavad kohtuvaidlused, meeleavaldused nagu „No Kings“ (pildil) jne. Kuid nüüd on seni vastuvõetamatuid asju nii palju, et ükski neist ei püsi tähelepanu keskmes kuigi kaua.
Jesse Kornblum ja Aria Barajas / CC-NC-BY-4.0 / probonophoto.org
Harjumine uue normaalsusega
Kui julgeolek kindlustatakse puuetega inimeste ja üksikemade arvelt ja see ei tekita vaidlusi, kaasneb demokraatiale omase poliitilise kultuuri nõrgenemine.