Festivali pealkirja „Folkloori sillad“ seos kõlava muusikaga jäi mõnel kontserdil pisut hapraks. Märksa kandvamad sillad sündisid hoopis teoseid ja interpreete kuulates.

„Vaskjala sirakas“ on tugev, eklektiline ja sõbralik koosviibimine otsingulise elektroonilise muusika huvilistele. Ta võiks rahumeeli olla palju hõredama kavaga ja ka siis kannaks välja.

Brian Eno „Lennujaamamuusika“ on loodud rahu loomiseks keset kaootilist kontrollimatut olukorda, kus kõik kiirustavad kuhugi. Aga mis saab siis, kui kaos kuulaja ümber puudub?

Uuringud näitavad, et muusikasaalide ja fonoteekide kasutajad tõesti vajavad erialainimesi ja ‎konsultante, kes juhatavad kätte kiirtee keerulise metainfo juurde.‎

Huviharidus on haridus, muusikakool on haridusasutus ja muusikakoolide võrk üks meie kul‎tuurilise järjepidevuse kandjaid.‎

Fotografiskas kõlas muusika otsekui väikeses sõprade ringis: piir publiku ja esinejate vahel osutus meeldivalt hajusaks.

Kristjan Hallik: „Värskuse hoidmine ja sümfoonilises muusikas eri muusika tutvustamine on kindlasti üks oluline asi. ERSO on selles osas suisa maailmas üks väljapaistvamaid.“

DIY-kohad ja DIY-kultuur ei paku tavalistele kommertsalustel toimetavatele alternatiivmuusikaklubidele vastukaalu.

Nagu oli noortel puudu kuulajaskonnani jõudmise väljund, on neil jätkuvalt puudu ka kohad, ‎kus omandada lavakogemust või arendada baastasemel lavaoskust.‎

Teeb rõõmu, et Leigo järvemuusika festival on järjepanu pakkunud klassikalise kerge suve-‎kontserdi formaadi kõrval lava uudisteostele ja uudsetele sulamitele.‎