Kultuurileht
AJAKIRJA LOOMING PEATOIMETAJA KONKURSS
Vaata konkursi kuulutust!
E-ajakirjade tellijatele
Meie e-ajakirjad on nüüd leitavad veebilehelt
Nädala fookus
Kaanon. Hoiatus ja ettepanek
Lähiriikides tehakse vahel pentsikusi, mis meie meediasse ei jõua – nii pole meil seni räägitud sel…
Võim ja foorid. Jalakäija kogemus
Toompuiestee fooritsüklid on näide mikrotasandi võimustruktuurist, mis kujundab jalakäija liikumise rütmi ja emotsionaalse seisundi.

Mõningaid väiteid Eesti sõnateatri kohta
Teatrit, mis tegeleks sõnaga lahus loost, tehakse Eestis vähe, kuid õnneks mitmetasandiliselt: sõna ja teatri hübriidsus kannab endas poeetilisi, kontseptuaalseid, loitsulisi, inimlikustavaid, argiseid jt kihistusi.
Peatoimetaja valik
Tahad ka tulevikus väärt tekste lugeda?
Pingutame iga päev selle nimel, et tuua lugejateni Eesti kultuuriloo parimad palad. Anna ka sina oma panus ja naudi väärt sisu.
Ka sina saad panustada
Annetades endale sobiva summa aitad hoida elus Eesti kultuuriajakirjanduse juhtivaid väljaandeid. Toetada saab SA Kultuurilehe kõiki 15 väljaannet, minnes nende kodulehtedele ja vajutades nupule “Hakka toetajaks”.

Juhtkiri: Mure ERRi pärast

Müürileht otsib toimetajat

Läti underground’i kuulad? Kümme värsket tegijat läti alternatiivmuusikas

Lähme lahku

Kas sa nahhi, almanahhi võtsid?

Keskkonnateemad ei pea alati tõsised olema

Kes on kõige lahedam?

Piisavalt toores veel. Intervjuu Aliis Aalmanniga

Värske Rõhk nr 98, november 2025
Luules saab seekord uut ja vana. Numbri avavad Hanna Stiina Kanguri vormiliselt mitmekesised,…

“|| sulle, kes ei kannata enam || fine” jt luuletusi
lase endast lahti |
pole sa terad linade…

Raamatusoovitused: Värske Rõhu asutajad

VÄRSKE RÕHK 20: enesetutvustusTEST
● mälestus jälestustest
november 2023
faatumi tuba, harju 1, tallinn
kirjanike liidu noorte neljapäevak
maara19, äsja pealinna kolinud
VR86, trükisoe
noor küünik…

Martha Rattuse päevik
Mul tuli täna meelde, mis ta mulle toona ütles.
Too sünnipäev (appi, miks põhjaeestlane kasutab sõna „too“?), mis oli…

“soolakurgid” jt luuletusi
kõike mis vaja
näen su rohelistes silmades
ja see mida ma seal ei näe
polegi vist üldse…

Graatsiline kohmakus
„Keedetud hirvede aeg“
Tänapäev, 2024
Piret Raud mõtiskleb „Keedetud hirvede ajas“ nii sisemise ja välise stagnatsiooni kui ka heidikuks…

“parasiidid” jt luuletusi
rongis istume kõrvuti mina ja lutikas
meil kummalgi pole õieti kuhugi minna
ma isegi ei tea kas ta teab
et…
ÜHEMÕÕTMELISEKS VORMIMINE
Andres Puustusmaa filmist „Ühemõõtmeline mees” kirjutab selles TMK numbris ka Vahur Laiapea. Nõnda pole mul põhjust…
NEETUD ÜHEMÕÕTMELINE MEES
„Ühemõõtmeline mees”. Režissöör ja stsenarist: Andres Puustusmaa. Operaator: Mait Mäekivi. Produtsent: Katerina Monastyrskaja. Helilooja: Priit Pajusaar….
KRIIMSILM, KARUOTT JA REBANE — IGA LIIK ELAB KOOS TEISTEGA
„Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. Režissöör ja produtsent: Riho…
PILK DŽÄSSISUVELE 2025
„Juu jääb”, „Taff:fest” ja „Augustibluus”
EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2025
Tänavune festival Eesti muusika päevad (25. IV — 4./10. V) Tallinnas, Tartus ja Viimsis) keskendus tähtpäevadele…
ENDISELT INIMHÄÄLELE KESKENDUDES
Mõtteid suvelavastustest ja kontsertidest sügishooaja algul
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR TURNEEDEL PÄRDIga
Arvo Pärdi muusika on Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) ja Tõnu Kaljuste viinud…
TANTSUSTSEENID EESTI FILMIDES
(Algus TMK 2025, nr 10)
Tantsitab seda va piirivalvurinolkiÜheksakümnendate eesti filmidesse ilmus tendents kujutada naist alama olevusena….

Õpetajate Leht 11. novembril
Õpetajate karjäärimudel näeb ette, et kvalifikatsioonita alustavatele õpetajatele ei ole õpetajate palga alammäär…

Kust läheb õpetajate ja õpilaste suhtluses piir?

Kutsehariduse reform. Riik lubab paremat haridust, koolid on mures rahapuuduse ja suurte õppegruppide pärast

Hobiõppimine saab punkti. Kui motiveeritud on aga tulevased kutseõppurid?

Koolijuhtide töö on maraton, mitte sprint

Lähte Ühisgümnaasium saab nimeliste otsepakkumistega jätkata

Nimelised kutsed gümnaasiumisse

35 aastat toimetulekuõppe algusest Eestis

Ajakirjandus hirmude ajal

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis

Trikster Kaplinski
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse…

Õhku kirjutatud sõnad
Võibolla on meil, lapselastel ja…
Vastuseks Kaisa Lingule

Kaardid ja tsoonid
Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka…
Sõidupäevik
Nendest teoorialoengutest käis refräänina läbi vastutuse teema. Kuidas väike eksimus või tähelepanu hajumine on elu ja surma küsimus….
Nina mäletab isegi siis, kui ei saa mäletada
Tauno Vahter: „Tallinna lõhnad”.
PEATOIMETAJA KONKURSS
SA Kultuurileht koos Eesti Kirjanike Liiduga kuulutab välja konkursi ajakirja Looming peatoimetaja ametikoha täitmiseks kuni viieks aastaks…
Tempus nullius
Üks kummaline mees astus mööda tolmust ja väänlevat teed. Tema keha ei olnud harjunud selles maastikus liikuma…
Harrrastusantropoloogi märkmed sotsialismijärgsest külast
Andrus Kasemaa: „Minu kangelased”.
Intervjuu: Sünge kerguse kannul
2002. aastal sai Loomingu veergudel lugeda Sven Vabari tehtud intervjuusid noorte menukate kirjanikega – näiteks…
Kirjanik loeb. Indrek Koff
Jah, kirjanik üldiselt loeb. Ta loeb pigem palju kui vähe, see on, ma arvan, väga paljude…
Lavaluule peab lajatama
Mari-Liis Müürsepp: „Eestis on palju häid prõmmijaid, aga konkurents ei ole kindlasti nii karm kui mõnes teises Euroopa riigis.“
Kergelt skisofreeniline lugu
Valgusfoorides rohelise tule sinisega asendamine oleks ajaloo võimsaim samm pealinna eestistamisel.
Lugemine, võim ja vastupanu
Juba Horatius annab 2000 aastat tagasi „Ars poeticas“ teada kirjanduse kaks olulist rolli (Jaan Bergmanni tõlkes):…
Jagatud ruum on topeltruum
Linnade parkimiskitsikuse lahendaks väliruumi mitmeotstarbeline kasutamine ja jagatud ruumi põhimõtte laialdasem omaksvõtt.
Kui küsida mõne suure paneelelamurajooni…
Viimane
igal ööl kraabin pead nagu õnneloosiärevus ei lase magada nagu varem kui tean:keegi magamises minust kindlasti on paremtundub et…
Kirjandus ei ole surnud!
Noored loevad raamatuid huviga, soovivad ühiselt loetu üle arutleda ega ütle ära võimalusest niisuguseid kokkusaamisi ise korraldada. Kirjandusühendused ja -festivalid on selleks sobiv väljund.
Mis on Ellips? Kes on kirjanike liidu noored?
Kirjandusring Ellips on tudengiorganisatsioon, mis on loodud 2018. aastal Tartu ülikooli kirjandustudengite ja õppejõudude…
Sõda kui kohtumine iseendaga
Loomulikult seistakse alateadlikult vastu minevikus koloniseeritud kultuuridele subjektsuse andmisele. Vaatenurga vahetus, uute reeglite väljapakkumine on lubatud ainult omadele.
Sõda käib, maailm naerab
Kui mõistlik osa maailmast ei oota USA-lt semutsemist diktaatoritega, vaid suuremat abi Ukrainale, siis Trump seda loogikat ei jaga.
Ilma ei jää keegi, lihtsalt kihutada saab vähem
„Tallinna tänavaruumi juhendi“ järgi on tänav tervist toetav kvaliteetne elukeskkond, mis on küll liikluskoridor, aga lisab ühtlasi kohale väärtust.
Väliruum, mis kasvatab liikumisrõõmu
Tuleviku teadmistepõhiselt rajatud koolides on mitmekesise sise- ja väliruumiga õpikeskkond, mis toetab laste arengut ja heaolu.
Pritsimajade uus põlvkond
Kohalik arhitektuuriklassika ning kuulsad rahvusvahelised ilmingud on jäänud kaugeks. Atraktiivsetest maamärkidest on loobutud pragmaatiliste valikute kasuks.
Kolm küsimust Jan Kausile
LR esitab kolm küsimust Joseph Brodsky „Veepervel“ tõlkijale Jan Kausile.
Mõnikord jõuavad raamatud Loomingu Raamatukokku tõepoolest nii, et tõlkijad toovad. Brodsky Veneetsia-essee just nii tuligi: Jan Kaus tõi. Ja see on kingitus meile kõigile, et leidis, tõi ja tõlkis. On toimetaja õnn, kui teksti…
Aliis Aalmann kultuurisaates „Delta”
30. septembri Deltas avas Aliis Aalmann oma luulekogu „Pääsulinn” tagamaid. Autoriga vestles Miina Pärn.
Kuula siit.
Kolm küsimust Mari Laanele
LR esitab kolm küsimust Aurora Venturini „Täditütred“ tõlkijale Mari Laanele.
2023. aasta juulis, kui meil Venturini tõlkimise võimalusest juttu tuli, ütlesid sa, et oled „Täditütreid“ lugenud ja „pöörane on ta tõesti“. Kas tõlkimisel hakkas asi tunduma veel pöörasem või hoopis, et nii pöörane polegi?…
Värsked numbrid →
Sinu ees on Kultuurilehe väljaannete kõige värskemad numbrid.
Kirjandus →
Ajad muutuvad ja kirjanduse turundamine ühes nendega

Maasikad õitsevad järgmise katastroofini
Aliis Aalmanni nõudlikkus enese ja oma loomingu vastu äratab aukartust. Tegu on omamoodi „uue vana tüdruku“ kirjandusega – Aalmanni tekstid on korraga värsked ja vanamoelised.

Värske Rõhu viies peatoimetaja annab ajakirjale veelgi hoogu juurde
Saara Liis Jõerand: „Tahaksin kindlustada, et üks loovate ideedega noor inimene näeks kirjandust põneva, võimalusrohke meediumina ning Värsket Rõhku platvormina, kus neid ideid ellu viia.“

Paavo Matsini muusika
Matsini teoste järgi saaks teha oratooriumi või ooperi: pealtnäha sõgedas fraasikaskaadis varieeritakse kindla käega põhiteemasid, sõnu kasutatakse nootide ning lauseid muusikaliste fraasidena.
Film →

Polüfooniline „Viennale“
63. „Viennale“ pakkus filmihuvilistele rikkaliku valiku alates arhiivimaterjalidel põhinevatest tuumakatest dokumentaalfilmidest kuni Euroopa kunstkino parimate paladeni.

Portugali filmitööstuses raha napib, aga pole ka survet
João Nuno Pinto: „Muidugi mulle ei meeldi, kui Portugali raha läheb kultuuri asemel kaitsekulutustesse. See peab minema kultuuri, tervisesse ja haridusse.“

Kust läheb õpetajate ja õpilaste suhtluses piir?

Me kõik nutsime …
Nii tugev armastus,…

Mitte praegu, issi läheb Ukrainasse
„Sinikollane“ on oluline meeldetuletus, et ükski kangelane ei ole täiuslik. Seepärast me neile ka alt üles vaatame.

Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu
Cannes’i Kuldne Palmioks ja teised „Lihtsalt ühele õnnetusele“ antud auhinnad on vaid aseaine – lavastaja Jafar Panahi tegelik siht on vaba ja inimõigusi austav Iraan.

Keelelised kohtumised
Lõuna-Korea režissööri Hong Sang-soo hiljutisim film „Reisija vajadused“ on minimalistlik ja selgeid seoseid eirav teos, mille kandvaks elemendiks on keelepoeesia.

VASTAB RIHO VÄSTRIK
Harri Rospu foto
Augusti alguses tähistas Riho Västrik oma kuuekümnendat sünnipäeva. Alates septembrikuust…

Klounaadist ja inimlikkusest
„Minu pere ja muud klounid“ on üks neist kompositsioonidest, mille võtaks koju kaasa, et see veel kord lahti võtta ja uuesti kokku panna.
Nähtavuse hind
Filmitegija avalik kiri PÖFFile uute maksude asjus

Kus viga näed laita, seal laida aga edasi
„Kontinentaal 25“ on tõestus Radu Jude võimest panna loominguline energia tööle piiratud tingimustes.

Kuhu on teel Eesti väärtfilmikinod?
Johannes Lõhmus: „Ma arvan, et kino ei kao kuhugi. Pigem loodan, et kvantiteedi aeg saab läbi ja tuleb kvaliteedi aeg.“
Haridus ja teadus →

35 aastat toimetulekuõppe algusest Eestis

Nimelised kutsed gümnaasiumisse

Lähte Ühisgümnaasium saab nimeliste otsepakkumistega jätkata

Koolijuhtide töö on maraton, mitte sprint

Hobiõppimine saab punkti. Kui motiveeritud on aga tulevased kutseõppurid?

Kutsehariduse reform. Riik lubab paremat haridust, koolid on mures rahapuuduse ja suurte õppegruppide pärast

Aleksei Jašin: „Võtsin vaenulikus inforuumis elavate muukeelsete inimeste löögi enda peale“

Kuidas liigutakse feministliku linna poole?
Leslie Kern: „On väga palju sellist, mida üksikinimene mõjutada ei suuda. Vastumürk kibestumisele on see, kui õnnestub midagi muuta kogukonnas või ümbritsevas keskkonnas.“

Põhikooli lõpueksamite ümber on palju segadust ja selgusetust

„Lõpueksam ei ole pelgalt hindamisvahend, vaid ka ühiskondlik kokkulepe“
Minu hinnangul on põhikooli lõpetamise tingimuste leevendamise kavatsus palju sügavama…

Keel ja vahetund
Ei tasu karta, et eestikeelne…

Õpetajate palk on fookuses, kuid kes lubaduste täitmise eest vastutab?
Muusika →

Kaks tunnet – või oli neid rohkem?
Festivalil „Afekt“ olid sel aastal tähelepanu keskmes modernismi klassikud: põhjust andsid selleks Helmut Lachenmanni ja Arvo Pärdi 90. sünnipäev ning Luciano Berio ja Pierre Boulezi 100. sünniaastapäev.

Hunnitust haprusest raevuka kaoseni
Arvo Pärdi 90. sünnipäeva järellainetus ulatus oktoobrissegi, ent tähistati ka nüüdismuusika ühe suurkuju Luciano Berio 100. sünniaastapäeva.

Tugev kunstnikunatuur ja täielik kunstiteos
Sten Heinoja: „Tahaksin, et pakkumises leiduks miski, mis eristab mind teistest pianistidest. Minusuguseid valgeid europiidseid keskealisi pianiste on meeletult palju. „Spetsialiseerumine“ on praegu märksõna.“

Pehmet pidulikkust keset sügiskaamost
Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna politseiorkestri kontserdil kõlas eesti autorite teoste kolm uhiuut seadet, mille autor on Riivo Jõgi.

Arvo Pärdi mõttemaastikud
Konverentsil, mille keskmeks Pärdi mõttemaastikud, toodi esile mitmeid uusi uurimissuundi, eeskätt semiootika vallas, kuid värske pilguga vaadati ka varasemaid käsitlusi.

„Credo“ kolmes võtmes
Arvo Pärdi juubeliaastal on avanenud tavapäratu võimalus kuulata korduvalt ka neid teoseid, mis muul ajal kontserdikavadesse nii sageli ei jõua.

Kompromissitu ja heas mõttes veider
Kümnenda helikunsti- ja muusikafestivali „Üle heli“ mitmekesine programm viis kuulaja helikeele ja tähenduste piirimaile.

Väärtustame seda, mida ei saa sõnadega väljendada
Tuuli Lindeberg: „Hoolimata sellest, et tänapäeval vaatab üha rohkem inimesi maailma majanduse ja finantskasvu seisukohast, peame mõtlema ka sügavalt inimlikele väärtustele ja moraalile.“

Ta särab ka vihmas
„Accordionfest’i“ korraldustiimi suund on esitada suurel määral uut, spetsiaalselt festivali jaoks tellitud muusikat ning see on teinud võimalikuks paljud põnevad muusikalised koostööd ja elamused.

Ahnelt Tubina muusika jälil
Seekordse festivali „Tubin“ keskmes olid Tubina kujunemisaastad: helilooja muusikat kõrvutati õpetaja Heino Elleri, Elleri hilisemate õpilaste Pärdi ja Tambergi ning Pärdi teise õpetaja Tormise omaga.
Konverents Tartu retroversumi keskpunktis
Psühhodisko konverentsil jäi kõlama tõdemus, et mida kaugemale festival „Tallinn 1967“ jääb, seda enam eemalduvad selle kohta räägitud lood tegelikkusest. Või äkki ongi olemas mitu tegelikkust?

Valimiseelne lõikuspidu Viljandis
Pärimusmuusika lõikuspeol avaldus taas muusika ühendav jõud, lõhestavaid poliitilisi sõnumeid ei kõlanud. Kas nii ei või minna lõpuks igavaks?
Teater →

Kunstnikudraama Triigist, Mäest ja Pallasest
Vanemuise uuslavastuse „Palavik“ tuum ja võti ei peitu niivõrd selle pealkirjas või tegelastes kui Pille Jänese lavakujunduses.

Monokroomsuse piiril. Vanemuise balleti kontrastid
Kolm lavastust, kolm tantsuilma. Vanemuise teatri balletis peegelduvad praeguse tantsukunsti valgus ja vari.

Oleviku meenutamine
Lavastuses „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“ eristuvad naiste rollid ja sel on lisaks näitlejate andekusele ka dramaturgiline põhjus.

TEATRIKOHTUMINE VANA HEA PRANTSUSMAAGA
Muljeid 79. Avignoni festivalilt (5.–26. VII 2025)
Teatripettumus ei hüüa tulles

Vadi mudimised
Urmas Vadi kogumiku kuut näitemängu ühendab tugevalt kirjanduslooline taustamuster: valdav osa neist on nn kirjanikunäidendid, mille keskmes üks tuntud eesti literaat.

Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine
Kultuurikommunikatsiooni keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik.

Elu ületab oma ekstsentrilisusega sageli väljamõeldise
„Kiivipäeva“ autor Laetitia Colombani: „Üks näidendi keskseid teemasid on üksindus, see, et tänapäeval elavad inimesed sageli justkui paralleelelu, ilma päriselt kohtumata.“

Roomava teki all ei ole koll, vaid kunst
Maike Lond sõna otseses mõttes roomab läbi lavastuse. Enamasti teeb ta seda ülisuure koheva teki all, kus loeb vaikselt numbreid (pii arvu?) ja pobiseb „me ei ole veel kohal“.

Pantvangis publik
Loodetavasti ei ole me veel põhja puudutanud ning 19 aasta pärast saame mõelda, milles seisnes „Kuningas Ubu“ tänavuse lavastuse prohvetlikkus ja performatiivsus.

Kuidas teismeline Sandra oma olemuses selgusele jõuab
Peategelasest pubekas on sada korda rohkem täiskasvanut kui ta…

Sümfooniline ja müstiline „Sisalik“
Marina Kesleri koreograafiaga „Sisaliku“ tarvis tegi suure töö ära Lepo Sumera õpilane Märt-Matis Lill, kes pani kokku partituuri Sumera juba valmis materjalist ja toorestest visanditest ning lisas oma loomingu.
Kunst →

Kas neandertallased unistavad elektrilammastest?
Darja Popolitova ja Madlen Hirtentreu mängivad spekulatiivse disainiga, mille eesmärk polegi küsimustele vastata, vaid disainida seda, mismoodi ja milliseid küsimusi üldse võiks esitada.

Intellektuaalne mõte, südametarkus ning käsi teevad koostööd
„Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm“ on raamat XVI sajandi irdpiltidest, mis sündinud sõna kõrvale – tekstide äärealadele, paberi servale Eestimaal.

Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta
„Neist ilma jäädes saab minust tervik“ on poliitiliselt laetud teemade kiuste pigem poeetiline kui vihane näitus.

Laskumine õõvaorgu
Krõõt Kukru näitusel „Elutuba“ tundub kõik ilus ja helge, kuid selle kõige all peituks nagu mingisugune oht, mis ei ilmuta end ka siis, kui pealispinda üksjagu kaua kratsida.
Tühjus vaakumis

Ülestähendusi surve alt
Näituse „Surve all“ teoste seast leiab katseid dokumenteerida nii norme kui ka nende mõju, aga ka püüdlust ühiskondlikke ootusi mänguliselt dekonstrueerida.

Mateeria võlu ja valu
Jass Kaselaan: „Ma arvan, et kunstis tuleb olla väga tõsine. Isegi kui sa teed nalja, tuleb seda teha väga-väga tõsiselt. Muidu see ei tööta.“

Miks ja kuidas vaadata kosmost
Näitusele „Kosmos“ on koondatud 14 kunstniku teosed. Nende looming on nõnda kihiline, et tekkinud on haaratavuse piiril asetsev ruum, mille horisondid pidevalt käeulatusest välja ähvardavad nihkuda.

Mütopoeetiline blade runner otsib lunastust
Ron Verlini kontseptuaalset moodi kaasaegse kunsti meetodina kasutav installatsioon on vääramatult inspireeritud fantastilistest pilkudest teispoolsusse.

Ühendav lüli – Reet
Näituse ühe juhtideena esitavad kuraatorid vaatajale järgmise mõtte: „Mis oleks, kui lein ei oleks pelgalt kaotusvalu, vaid loov jõud, mis avab tee mälestustele, sidemetele ja uutele algustele?“

Kesk-Aasias, tund aega enne avamist
Almatõ ja Buhhaara kunstielu on dünaamiline, huvitavaid vastuolusid täis ning võib-olla isegi eksootiline.

Mokulito, scagliola ja teised viljad hea uue graafika puust
Balti- ja Põhjamaade graafikute konverents HUG põhjustas palju häid mõtteid ja äratas lootust, et graafika on õigel teel.
Ühiskond →

Sõda kui kohtumine iseendaga
Loomulikult seistakse alateadlikult vastu minevikus koloniseeritud kultuuridele subjektsuse andmisele. Vaatenurga vahetus, uute reeglite väljapakkumine on lubatud ainult omadele.

Sõda käib, maailm naerab
Kui mõistlik osa maailmast ei oota USA-lt semutsemist diktaatoritega, vaid suuremat abi Ukrainale, siis Trump seda loogikat ei jaga.

Inimene masina ees IV
Me ei vaja kogu meie kohta kogutud informatsiooni arvesse võtvat personaliseeritud kaaslast, sest sõpruse üks põhiomadus on, et see ei ole personaliseeritud.

Kunst on ühisteadvusest välja libisenud. Tudengikandidaadid ei oska nimetada ühegi kunstniku nime
EKA-sse…

Ajakirjandus hirmude ajal

Jälle tühjad pihud
Erakondade väärtusturu turuväärtus muudkui kahaneb, ent kasutu kauba tootmine üha jätkub.

Võib-olla ongi massiinimene olla uhke ja hea?
Triinu Pakk: „Õpetamine peaks käima vestluse ja arutelu teel. Ei mingeid teste, valikvastuseid, kastikestesse ristikeste tegemisi.“

Taastuvenergiale üleminek vajab kogukondi
Kui elektrienergia tootmine on kohalike käes, jääb ka elektri eest tasutud raha neile. Nii saab vältida ärakasutamist ja kogukonna võimalikku vaesumist.

Kaardistades isutu maailma kontuure

Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis

Laine, mis ei tulnud
Erakondade ja meedia pingutusi eirates ajasid valijad volikogude valimistel ikka kohalikku asja.

Euroopa tõusev täht
Hiljuti pälvis Uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna Kopli rahvamaja kogukonnahoov kui hea näide, kuidas asukaid kaasata ja juba kasutatud ehitusmaterjali väärindada.


















