Hans Lillemets, Tatjana Baum-Valgma, Lea Lauri, Jelena Mihhejeva ja Jaana Kalinistova.
Foto: Ragnar Kaasik
Üleminekuklasside õpetajad: reaalsus on kainestav
Läänemere gümnaasiumi üleminekuklasside õpetajad räägivad, et riigi ootused nii lastele kui õpetajatele olid eestikeelsele õppele…
1 kommentaar
Pille Pipar.
Foto: Ragnar Kaasik
EKI: ei osatud ette näha seda, kui eriilmelised on koolid
Eesti keele instituudi ehk EKI roll jääb eestikeelsele õppele üleminekul tihti tagaplaanile, kuid tegelikult käib…
„Lapsed võtavad sageli üle vanemate hoiakud. Mida paremini koolis ja kodus eesti keelde suhtutakse, seda parem. See toetab keeleõpet,“ ütleb Virve-Anneli Vihman.
Foto: Sirje Pärismaa
Mõnikord vajab vene laps tunnis tellinguid
Tartu ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman on sündinud Californias ja kasvanud üles mitmekeelses keskkonnas. Mitmekeelsus…
Illustratsioon Kristi Markov
KÕRVALPILK ⟩ Mark Soosaar: loeb õpetaja, mitte õppeaine
Filmitegija Mark Soosaare aasta on alanud sündmusrohkelt ja vaid mõni nädal pärast oma 80 aasta…
Hetk Esa Saarineni esinemiselt rahvusraamatukogus 2. veebruaril.
Foto: Kristi Sits
Esa Saarinen: „Õppimise sihiks olgu täisvereline elu“
Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esindus tähistas 2. veebruaril rahvusraamatukogus 35 aasta möödumist oma tegevuse algusest.…
Illustratsioon: Vecteezy
Teismeline soovib end vaktsineerida? Ema ei luba, ministeerium küll
Laste vaktsineerimine Eestis on viimaste aastatega kahanenud näitajani, mis maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul pole piisav…
Foto: Aldo Luud / Õhtuleht
Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat?
Vanema soovil on Eestis koduõppel juba ligi tuhat õpilast ning riik pingutab nüüd reegleid selgemaks…
Esimesed teadmised kaovad
Komi välitööde kogemus teeleidmisest, ilmast ja asjade korrast
„Hommikune sadu on külaline, pärastlõunane jääb kauaks,” kõneles komi sõber minu esimesel välitööretkel Komimaale 1996. aasta suvel. Just see tähelepanek ajendas mind käesolevat artiklit alustama. Hakkasin mõtlema sellele, mis on saanud teadmistest, mis ma sain oma esimestel komi välitöödel.
Komidega seotud etnograafilise esmakogemuse ajaks olin kuus…
Komidega seotud etnograafilise esmakogemuse ajaks olin kuus…
Suur-Soome varjus
Hinnangutest Ilmari Mannineni teadustööle
Sirelius oli sündinud õnneliku tähe all. Üksikutele teadlastele on antud nii suurepäraseid võimalusi. See tööpõld, kus ta oma võidud saavutas, oli peaaegu neitsilik uudismaa, kus varasemate uurijate tööd olid ainult väikesi lappe harinud.
(Manninen 1929a: 240)
Mis olid Helsingi ülikooli esimesele soome-ugri etnograafia professorile Uuno Taavi Sireliusele…
(Manninen 1929a: 240)
Mis olid Helsingi ülikooli esimesele soome-ugri etnograafia professorile Uuno Taavi Sireliusele…
Soome-ugri kogemus ja kohanemine
Saatesõna
Soome-ugri rahvaid1 käsitlevat uurimistööd on vorminud uurijate huvid, praktilised võimalused, teadusdistsipliinide ja institutsioonide põhimõtted, ideoloogilised voolud ja poliitilised režiimid. Peamine tõmbejõud nii teadlaskonnas kui ka ühiskonnas laiemalt on olnud hõimluse idee, mis algselt lähtus keelesugulusest, kuid laienes ajapikku kujutluseks ühisest päritolust ja kultuurilisest lähedusest. XIX…
Eneli Kindsiko sõnul teavad kõik, mida kool peaks veel tegema, kuid vähesed julgevad küsida, mida kool ei peaks enam tegema.
Foto: Merje Meisalu / Riigikogu kantselei
Haridus ühiskonna peeglis: ebavõrdsus süveneb ja andmed seisavad kasutamata
Riigikogus esitletud Eesti inimarengu aruanne (EIA) 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ toob välja paradoksi: meil on…
Joonis 1. Tartu ülikooli üldine edukus ERC voorudes ja naisteadlaste taotluste osakaal (*2026 vooru tulemused on veel lahtised).
Allikas: Tartu ülikool
Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada
Euroopa Teadusnõukogu taotlusvoorudes on Eesti naisteadlaste aktiivsuse tõus kaasa toonud suurema osaluse, valdkondliku mitmekesisuse ja üldise edukuse kasvu.
Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ütleb, et kui me tahame Euroopas oma konkurentsivõimet hoida, siis tuleb kõrgharidusele rohkem tähelepanu pöörata. Pildil Delta trendipäeva modereerimas.
Karli Saul
Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine
Kadri Ukrainski: „Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika peaks olema paindlikum, väiksema halduskoormusega ja rohkem õppiv süsteem – selline, mis ei mõõda edu projektide arvus ega eelarvejaotustes, vaid uute ideede tekkevõimes.“
Martin Pent.
Põhikooli lõpetamise talumatu keerukus
Üheksanda klassi õpilased on viimastel aastatel sattunud otsekui haridusuuendusliku tornaado meelevalda.
Kes meist oleks eksimatu – mitte…
Kes meist oleks eksimatu – mitte…
9 kommentaari
Sirje Pärismaa.
Kas eesti juurtega noored päästavad ülikoolid?
Veel paaril aastal käib rabelemine gümnaasiumikohtade pärast. Põhikooli lõppu on jõudnud need, kelle sünd langeb…
Rain Soosaar.
Näha Euroopast kaugemale
Maailm on viimastel aastakümnetel muutunud ka eestlaste jaoks väiksemaks. Seetõttu tuleks kaaluda meie hariduse ja…
Victoria Riisenberg.
Foto: erakogu
Sotsiaalpedagoog: abi jõuab õpilaseni sageli liiga hilja
Harno Pärnu Rajaleidja sotsiaalpedagoog Victoria Riisenberg räägib, milliste muredega jõuavad koolist puudujad Rajaleidjasse, miks abi kaasatakse…
Illustratsioon: Vecteezy
Mida teha, kui laps kaob koolist?
Õpilaste korduvad puudumised algavad sageli üksikutest hilinemistest või „kadunud“ tundidest, kuid võivad kasvada kuudepikkuseks eemalolekuks,…
Kalmar Kurs: „Paraku on vähe teadvustatud, et meil on välismaal nii palju eesti noori.“
Foto: Sirje Pärismaa
25 000 tudengiealist noort elab välismaal. Kuidas nad koju meelitada?
Meie kõrgkoolidesse tuleb igal aastal välisriikidest õppima sadakond eesti juurtega noort. Mida saaks riik ja…
3 kommentaari
Illustratsioon: Vecteezy
Koolitaja Brit Mesipuu: „Kui laps tahab saada tiktokkeriks, ära tee tema unistusi maha!“
Lastele ja noortele internetiturvalisuse loenguid andev koolitaja Brit Mesipuu selgitab intervjuus Õpetajate Lehele, miks eri…
Illustratsioon: Vecteezy
Eksamikirjandeid on võimalik hinnata tehisaru toel
Kas põhikooli ja gümnaasiumi kirjandite parandamisel võiks olla tehisarust abi – nii, et lõplik otsus jääks…
4 kommentaari
Ühe bioloogi raamaturiiulilt
Need raamatud tõstatavad fundamentaalseid küsimusi, määratlevad teaduse arengusuundi ja moodustavad kujutletava telje, mille ümber on arenenud ja edasi liikunud bioloogiline mõte.
Loodusteadlased ei ole eriti tublid raamatute kirjutajad. Eestis saab sellest aru, kui näiteks võrrelda loodusteadlaste osakaalu teadlaskonnas „Eesti mõtteloo“ sarja loodusteadlastest autorite hulgaga. Ega see ka mujal maailmas väga erine. Loodusteadlaste põhiliseks suhtlemisviisiks on saanud teadusartiklid erialaajakirjades, kus infovahetus toimub (üldiselt) kiiresti ja on täpselt…
Foto: Ragnar Kaasik
Spikker ülemineku õpetajatele
Alates selle aasta algusest on e-koolikotis saadaval uued eesti keele instituudi (EKI) koostatud juhendmaterjalid. Mõeldud…
Enn Kirsman.
„Õppimiskohustus“ on bürokraatlik absurditeater
Mõiste „õppimiskohustus“ eeldab, et õppimist saab käsu ja kontrolliga esile kutsuda. Ei saa.
Koolide edukust hakatakse…
Koolide edukust hakatakse…
6 kommentaari
Perit Olesk.
Erikooli laps ei ole probleem, vaid ühiskondlik läbikukkumine
Sageli vaid aastaks erikooli jõudvad lapsed peaksid lühikese ajaga õppima usaldama, rahunema, „õigesti“ käituma, uskuma…
6 kommentaari
Helen Eelrand.
Pimedast toast otse töötukassasse?
Toevajadusega noorte osakaal põhikoolilõpetajate hulgas üha kasvab. Abi ja suunamist ei vaja üksnes need, kellele…
1 kommentaar
Tänan teid, klassiõpetajad!
Klassiõpetajad on viimastel aastatel pandud justkui arvutimängu mängima – kui oma level’il on kõik selge, peab…
Taavi Meinberg (paremal) ja Tom Rüütel on näited sellest, et puue ei takista edukat tööelu. Annika Loit töötab puidutööstusettevõttes Thermory, kus erivajadusega inimestele erialast tööd pakutakse.
Foto: Rene Riisalu
Toevajadusega noor lõpetab kutsekooli. Tegelikud probleemid siis alles algavad
Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilasi koolitatakse mitmes Eesti kutsekoolis lähtuvalt kokkuhoiust, mitte tööturu vajadustest. Samuti ei…
1 kommentaar
Vestlusringi peeti Lilleküla gümnaasiumi õpilaskonverentsil esmakordselt.
Foto: Karli Saul
Õpilaskonverents – harjutus iseseisvaks eluks
Üha enam koole korraldab õpilaskonverentse, kuhu kutsutakse esinema eri valdkondade asjatundjaid ja tipptegijaid. Mõnestki oma…
2 kommentaari
VESTLUS MATTHEW BLAKEMORE’IGA: TEHISARU LUBADUSED JA OHUD LOOMEVALLAS
Matthew Blakemore augustis 2025.
Matthew Blakemore on juhtiv briti tehisintellekti strateeg ja visionäär, tehnoloogiaekspert ning loomeinnovatsiooni…
Matthew Blakemore on juhtiv briti tehisintellekti strateeg ja visionäär, tehnoloogiaekspert ning loomeinnovatsiooni…
TLÜ rektoriks kandideerivad (vasakult) Indrek Ibrus, Katrin Niglas ja Priit Reiska.
Foto: Marten Puidak
Tallinna ülikooli rektorikandidaadid tutvustavad oma tulevikuvisiooni
11. veebruaril valib Tallinna ülikool (TLÜ) omale järgmiseks viieks aastaks uue rektori, kes astub ametisse…
Haruldased muldmetallid ja Eesti võimalus
Jane Paju: „Meil on potentsiaal olla Põhja-Euroopa kompetentsikeskus – koht, kus ühenduvad tehnoloogia, tööstus, teadus ja rahvusvaheline usaldus.“