Hoolimata keele struktuurist peegelduvad selles ühiskonna võimuvahekorrad ja ka eesti keeles ilmneb soolist ebavõrdsust, mida keelekasutusvalikutega alatasa juurutatakse.
Tapmise arutelu eetilisel ja moraalsel pinnal ei ole kuigi tulemuslik, kui ei teata millal ja kuidas tapetakse.
Linnaruumis lindude elu ja loodusliku mitmekesisuse soodustamine avaldab positiivset mõju nii loodusele kui ka linlastele.
Puude kasvuiga on nii pikk, et pargikavandajad ei näe kunagi parki kogu oma ilus, me saame pargi pärandiks. Kadrioru pargis oleme pärinud mitme põlvkonna vanused puud.
Ööuurimuste kogumik jätab alternatiivse öökultuuri rahule, küll aga võib üles raputada rahulikust unest.
Ei ole otstarbekas vaielda selle üle, kas taimed, loomad, seened ja algloomad mõtlevad või mitte, vaid uurida, kuidas nad mõtlevad.
Iga taastatud liik on justkui peegel, mis näitab meile inimese suhteid loodusega ning toob halastamatult nähtavale inimese võimu, vastutuse ja vead.
Jaan Mihkel Uustalu: „Innovatsioon vajab vabadust katsetada, eksida ja liikuda ootamatutes suundades – just nii sünnivad suured läbimurded.“